Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

`andev kesks <2: `andva, `andvat>. Lootust andev = lootust+andev. Os-ga: nõu+andev, tooni+andev. Om-ga: mõõdu+andev

h`inde vt hinne

id`ee <26i> juhtmõte, kandev v leidlik mõte; ka filos. Teose idee. Mul tuli idee midagi ette võtta, tulin hiilgavale ideele. Kinnis+idee. Idee+konkurss = idee+võistlus, idee+korje. Idee+rikas = idee+rohke, idee+vaene

idem [iidem] ld sama

`ind <22u: inna, `inda> emaslooma sugukihu. Loom läheb innale, on innal. Inna+aeg jooksuaeg

`ind <22e: innu, `indu> vaimustus, tegutsemisiha. Töötab innuga. Mängu+ind, võistlus+ind

indeks <2e: -i> suhtarv; leppenumber v -märk; ei soovita tähenduses: (aine)register, nimestik, loend. maj: börsi+indeks, hinna+indeks. antr: nina+indeks, näo+indeks, pea+indeks. {Posti+indeks} sihtnumber. Üla+indeks, all+indeks. Entsüklopeedia {indeks} register. {Tsiteerimis+indeks} viiteloend

`India <1: kuhu -sse>, Bhārat [bhaarat] hindi riik Aasias; `India `ookean (Aafrika, Aasia ja Austraalia vahel); `India p`ool+s`aar Hindustan

`India t`ee

indie+ [indi] ingl sõltumatu. Indie-+film, indie-+muusika

`indri <1e> zool (poolahv)

Indus [`indus] <11: -e> jõgi Lõuna-Aasias

`ingel <2e: `ingli, `inglit> üleloomulik jumala saadik; ülek ülihea v -ilus inimene. Kaitse+ingel, pääste+ingel, surma+ingel, pea+ingel. Ingli+kannatus suur kannatlikkus, ingli+nägu vaga v ilus nägu. Ingli+keeli kaunisõnaliselt. zool: ingel+hai, ingel+kala

`inter <2e: `intri, `intrit> argi internaat

inter+ vahe-, vaheline: inter+konfessionaalne usutunnistustevaheline, inter+molekulaarne molekulidevaheline, inter+seks biol isase ja emase vahevorm, inter+stellaarne tähtedevaheline

k`indel <2: k`indla, k`indlat>. Kindla käega = kindla+käeline laskur, ülemus. Kindlate põhimõtetega = põhimõtte+kindel. Selle mehe peale võib kindel olla. Jäi oma otsuses, otsuse juurde kindlaks. Olen selles enam kui kindel. On kindel, et .. Ei ole kindel, kas .. Läheb alati kindla peale välja. Kindla peale on ta siin (kindlasti). Rooste suhtes kindel = rooste+kindel. Kemo+kindel keemilistele mõjuritele vastupidav. Haigus+kindel, kuuli+kindel, kuuma+kindel = kuumus+kindel, lolli+kindel, pihke+kindel, purunemis+kindel purunematu, tule+kindel, töö+kindel. Enese+kindel, otsuse+kindel, järje+kindel, sihi+kindel. Eba+kindel, kalju+kindel, raud+kindel, surm+kindel. Meele+kindel = kindla+meelne. Kindla+kujuline, kindla+palgaline, kindla+piiriline

pinde <16> vmo, argi (marli)side. Pinde+villem lihtsõdur

r`inde vt rinne, r`ind

s`indel <2e: s`indli, s`indlit> soonega katuselauake. Sindli+katus, oskuskeeles täpsem sindel+katus. Sindli+lõikamine, sindli+masin, sindli+pakk <-paku>

s`inder <2e: s`indri, s`indrit> (kirumissõna). Ah sa sinder! Sinu sindri pärast jäime rongist maha

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur