|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit
C, c <26: c, c-d; muus 26: c, c’d, c’sse; c’de, c’sid, c’desse>, nimi: ts`ee <26: ts`ee, ts`eed> c-täht; muus do. Vrd C-duur Do-mažoor ja c-moll do-minoor; c-võti do-võti. IIIc = 3.c klass. Tähe tänav 4c
ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened
isake[ne] <12: -kese>. Isake tsaar
ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda
ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik
ise2 iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+laadur tehn, ise+liimuv, ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+nakatumine = ise+nakatus, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+tolmlema bot, ise+viljastumine biol autogaamia. {Ise+päevitav kreem} → pruunistuskreem
`issake[ne]. Issake(ne), mis nüüd saab!
iste <6: `iste, istet> istumine; sport istumisasend; euf roojamine. sport: hark+iste, kägar+iste, põlvitus+iste, toeng+iste. Om-ga: iste+asend, iste+koht, iste+laud (nt paadil), iste+mäng, iste+mööbel, iste+pall (invaspordiala), iste+pink, iste+töö istumistöö, iste+vann, iste+kümblus
iste <5: `istme, istet>. Toolid, pingid ja muud istmed. Tooli seljatugi ja iste. Pani padja istme alla (istmiku). Võttis diivanil(e) istet. Pakub külalisele istet. Klapp+iste, nahk+iste, taga+iste. Istme+kate, istme+padi, istme+rida
`itk <22e: itku, `itku> murdes nutt (nutu); folkl nutulaul. Mõrsja+itk, nekruti+itk, surnu+itk
`it'si vt `it'sis
`it'sis murdes kikkis. Habe on itsis, ajas habeme itsi. Itsis seelik (halvasti istuv)
`it'si tegema vmo säru v vingerpussi tegema
ivake[ne] <12: -kese>. Ei ole ivakestki süüa (raasugi). Kas sul on ivake aega (natuke)? Tuli ivake v ivakese hilja. Tangu+ivake, vilja+ivake
l`aske+, parem kui laskmis-: laske+asend, laske+haav nt kuulihaav, laske+kaugus märgi kaugus laskmisel, laske+tabavus, laske+tulemus, laske+täpsus, laske+ulatus relva mõjuvtule ulatus, laske+valmis
n`iiske <1>. Kastest niiske = kaste+niiske rohi. Liig+niiske, paras+niiske. Niiske+poolne = niiske+võitu. Niiskelt
n`ätske <1> kleepjalt sitke; tainjas, küpsemata; poolmärg, niiske. Nätske pori, leib. Pisaraist nätske taskurätt. Nätske+võitu. Nätskus
otse. Seab lipsu otse, lips on otse. Kas läheme otse või ringi(ga), otse või paremale? Maja on otse mere ääres. Otse üllatav vastus (päris, üsnagi). Otse loomulikult, otse vastupidi (lausa, täiesti). Otse+alluvus, otse+korraldus, otse+kurss mer, otse+käik, otse+lend, otse+pilet (nt lennukis), otse+postitus, otse+reportaaž, otse+rong, otse+suund, otse+tõlge, vastand kaudtõlge, otse+tõus astr, otse+uks, otse+valimine, otse+värvaine keem, otse+ütlemine. sport: otse+löök, otse+vise. sõj: otse+tabamus, otse+tuli
otse <16; keskv otsem, üliv kõige otsem>. Seab lipsu otseks. Otsem, kõige otsem tee randa. See asi tuleb otsemat teed ära teha (otsekohe)
otsuke[ne] <12: -kese> otsake(ne)
r`aske <1>. Kastid on rasked tõsta, kaste on raske tõsta. Pakk on kolm kilo raske. Pea on raske (nt joodud viinast, väsimusest). Raske rahakotiga ülek rikas. Veest raske riie. Raske vesi keem. Ramp+raske, ränk+raske, tina+raske, üli+raske. Raske+kujuline haigus, raske+loomuline, raske+poolne = raske+võitu. Raske+masina+ehitus. sõj: raske+kuulipilduja, raske+ristleja, raske+suurtükk. Liitsõnus ka rask+
r`uske <1>, liitsõnus ka r`usk+ punakaspruun. Ruske lehmakari. Telliskivi+ruske. Ruskelt. Rusk+muld põllum
teke <6: t`ekke, teket> tekkimine. Mulla+teke, mäe+teke, juurde+teke, taas+teke, elu+teke biogenees, tõve+teke med, vet patogenees. Tekke+aeg, tekke+koht, tekke+lugu, tekke+põhjus, tekke+muistend folkl
tike <6: t`ikke, tiket> tikkimine. Tikke+lõng, tikke+masin, tikke+raam, tikke+rida, tikke+töö
tõke <6: t`õkke, tõket>. Jookseb 110 meetrit tõkkeid argi (110 meetri tõkkejooksu). Kõrvaldas kõik tõkked oma teelt (takistavad asjaolud). Kraav+tõke, muld+tõke, redel+tõke, traat+tõke, vai+tõke, vesi+tõke; kala+tõke, tanki+tõke, tule+tõke, vee+tõke; kaitse+tõke, valve+tõke, piiri+tõke. Tõkke+puu, tõkke+tamm <-tammi>, tõkke+abinõu jur tõkend, tõkke+tuli sõj
täke <6: t`äkke, täket> sälk, kriim, sisselõige. Ennustus läks täkke v täkkesse (tabas märki, osutus õigeks). Noa+täke
v`intske <1> sitke, visa. Tuim ja vintske liha. Vintske vanamees. Vintske+võitu
äitse <5: `äitsme, äitset> murdes õis
ätse <6: `ätse, ätset> murdes karikakar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|