|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 65 artiklit
alatiseks jäädavalt. See pilt jääb alatiseks meelde
`eemal <keskv argi `eemamal>. On eemal, läheb eemale, vaatab eemalt. On kodunt eemal. Kõrvad hoiavad peast eemale. Jääb elust eemale võõrdub elust. Eemal viibiv = eemal+viibiv sõber. Eemal+olek, eemal+olija, eemal+seisja. Eemale+lükkamine, eemale+peletamine, eemale+tõrjumine. Eemalt+juhtimine distantsjuhtimine
`ette+kääne. Otsib keeldumiseks ettekäänet. Toob ettekäändeks peavalu, jääb peavalu ettekäändel koju
häbi+m`ärk <-märgi>. Laubale põletati häbimärk. Vargale jääb eluajaks häbimärk külge ülek
häda <17: h`ätta ja hädasse>. Jääb hätta, on hädas. Aitab sõbra hädast välja. Põlv teeb häda. Häda vaadata, kui aeglane ta on. Häda korral ka: kui hädasti vaja. Läbi häda, hädaga, hädaga pooleks vaevaliselt, hädavaevu. Mere+häda, nälja+häda. Ihu+häda, pissi+häda, hinge+häda, surma+häda. Aja+häda, raha+häda. Häda+karje, häda+lipp <-lipu> mer, häda+olukord, häda+pidur, häda+sadam (kuhu laev avarii korral sõidab), häda+signaal, häda+valgustus. Häda+ hädaline, hädapärane: häda+abi, häda+abinõu, häda+asi, häda+vale. Häda+kaitse <-k`aitse> jur. Häda+kirjanik vilets kirjanik. Häda+ väga, hädasti: häda+tarvilik = häda+vajalik. Häda+põli = häda+põlv viletsus. Hätta+jäänu; hädas+olija
igavesti. Keegi ei ela igavesti. Mälestus jääb igavesti kestma (igaveseks). Igavesti sinu Mari. Räägib igavesti üht ja sama (alalõpmata). Igavesti ilus pilt argi (väga ilus)
jagu <18: j`ao, jagu, j`akku ja j`aosse> (jaotatud v jagatud) osa millestki, koostisosa; hulk, määr; sõj (allüksus). Ööd on suuremalt jaolt külmad. Küll sa saad oma jao (pahandada v peksa)! Pall on lapse jagu (oma). Sega kaks jagu vett ja üks jagu viina vmo (osa). Film on neljas jaos, parem kui seerias. Minna jääb ainult kilomeetri jagu. Toitu on veel nädala jagu. On teadmistelt pea jagu v pea+jagu kõigist üle (tublisti, tunduvalt). Üks+jagu = oma+jagu mõnevõrra, küllaltki. Linna+jagu, maailma+jagu. Jagu+vili bot (jaguneb valmimisel). Jao+ülem sõj
j`uurde. Rahvast tuleb juurde. Astub akna juurde. Linnavalitsuse juurde moodustatud komisjon (alluvusse). Jääb oma arvamuse juurde. Juurde andma, maksma, mõtlema, võitma; juurde minema, pääsema, sõitma, vedama. Palju vett on juurde voolanud, vrd juurde voolanud = juurde+voolanud vesi. Juurde+maks <-maksu>, juurde+sõit, juurde+sõidu+tee, juurde+tulija, juurde+vedu, juurde+viik <-viigu> el, juurde+vool <-voolu>. Vt ka j`uurde `arvama, j`uurde arvutama, j`uurde ehitama, j`uurde l`õikama, j`uurde meelitama, j`uurde v`õtma; juures, juurest
järele j`ääma alles jääma; lakkama; maha jääma. Majast jäid järele varemed. Tuisk jäi järele (vaibus). Kell jääb päevas 10 minutit järele. Järele jäänud = järele+jäänud raha
kauaks <keskv kauemaks, üliv kõige kauemaks>. Jäi kauaks, veel kauemaks. Sõitis kauaks ajaks ära. Kauaks sellest jätkub! Kuhu ta nii kauaks jääb? Nii+kauaks = seni+kauaks = nii kauaks = seni kauaks seniks
k`ell <22i: kella, k`ella>. Kell jäi seisma, käib ette, jääb taha, on ees, on järel. Kell on pool kolm. Kell on viis minutit seitse läbi, viis minutit kaheksa peal. Kellad löökpill kellaheli matkimiseks. Lööb kella helistab kellasid; ülek kuulutab midagi kõigile. Asi läks, sattus, pandi, seoti suure kella külge ülek asi sai laialt teatavaks. Kell kukub ülek millekski ette nähtud aeg saab täis. Ta on iga kell nõus minema argi (alati, igal juhul). Tühi nagu kell täiesti tühi. Lehma+kell, kiriku+kell, kooli+kell, jalgratta+kell, ukse+kell. Kapp+kell, käe+kell, päikese+kell, kvarts+kell, käo+kell. bot: kure+kell, karu+kell. Kella+aeg, kella+helin. Kella+kara = kella+kõra, kella+nöör. Kella+mehhanism, kella+kivi, kella+vedru, kella+pendel, kella+pomm, kella+nupp, kella+kett uurikett, kella+kapp <-kapi> (seinakellal), kella+kapsel (taskukellal), kella+kägu (käokellal). Kella+tasku (pükstel). Kella+lööja, kella+mees (amet kirikus), kella+torn
k`erkvel kohevil, harevil; valmis kerkima, kerkimas, k`erkvele. On, seisab kerkvel. Tõuseb, jääb kerkvele
k`inni j`ääma. Värav, verejooks ei jää kinni. Auto jäi liiva sisse kinni. Lehm jäi kinni (kinnisperioodiks). Hing jääb rindu kinni (ei saa hingata). Kinni+jäämine
korral (millegi) esinemisel, ilmnemisel. Vihma korral jääb üritus ära (juhul, kui vihma sajab). Soovi, võimaluse, vajaduse korral tulge kaasa (juhul, kui on soov, võimalus, vajadus). Toit on lõpu+korral, otsa+korral. Vrd puhul
kuhu+p`oole. Kuhupoole sa lähed? Kuhupoole teed see maja jääb?
kurgu+lagi. Keel kuivab, jääb, hakkab kurgulakke kinni on janu
k`urt1 <22e: kurdi, k`urti> kuulmisvõimetu. Kurt inimene = kurt. Jääb mu palvetele kurdiks ei hooli mu palvetest. Rääkisin kurtidele kõrvadele ülek mind ei võetud kuulda. Pool+kurt
k`uuldavasti kuulu järgi. Kuuldavasti jääb kontsert ära
k`õhkvel kahevahel, kõhklemas, k`õhkvele. Jääb kõhkvele, on kõhkvel
k`ööku küüru, kõverasse, kooku, k`öökus. Jääb vanadusest kööku. On, käib köökus. Köökus eit
köötsakil kühmus, kõveras, kummargil, köötsakile. On, käib köötsakil. Jääb köötsakile
k`öötsu kööku, köötsakile, k`öötsus. Jääb köötsu, on köötsus
lahutatav <2: -a>. Kui vähendatavast lahutada lahutatav, jääb vahe (nt 5 ‒ 3 = 2)
lapse+k`ing <mitm laste+kingad ja lapse+kingad> lasteking. On lapsekingades (noor, väljaarenemata), jääb lapsekingadesse, jõuab lapsekingadest välja
l`ehm <22i: lehma, l`ehma>. Peab lehma. Lehm tuleb lüpsma, lüpsab, jääb kinni. Piimas (III v) lehm (kes lüpsab). Lüpsi+lehm, piima+lehm, liha+lehm, tõu+lehm. Põdra+lehm. Lehma+hein, lehma+kari <-karja>, lehma+karjane = lehma+karjus, lehma+kell krapp, lehma+kiitsakas = lehma+kont, lehma+laut, lehma+lüps, lehma+lüpsja, lehma+lüpsmine, lehma+nahk, lehma+pidaja, lehma+pidamine, lehma+piim <-piima>, lehma+sõnnik. Lehma+mullikas argi, vrd lehm+mullikas, lehm+vasikas
linka-lonka. Vurrkann jääb linka-lonka seisma
lodakil lotakil, lodevalt, lõdvalt ripendamas, lodakile. Kõht on lodakil, jääb lodakile üle püksivärvli
l`oid <22e: loiu, l`oidu; keskv loiem ja loium, üliv kõige loiem ja kõige loium>. Jääb palavusest loiuks. Loiult
mahukus <11: -e>. Mahukuselt jääb uus kohver vanale alla. maj: materjali+mahukus materjali ja toodangu suhe, fondi+mahukus tootmisfondide ja toodangu suhe
m`ootor <2e: -i> mingit liiki energiat liikumisenergiaks muundav masin. Käivitab mootori, paneb mootori tööle. Mootor käib, töötab, jääb seisma v sureb välja. Seiskab mootori, paneb v jätab mootori seisma. Mootori jõul. Abi+mootor, auto+mootor, lennuki+mootor, bensiini+mootor, diisel+mootor, elektri+mootor, tuule+mootor, pidurdus+mootor, soojus+mootor, reaktiiv+mootor, sisepõlemis+mootor, pneumo+mootor = suruõhu+mootor. nalj: kaera+mootor, kondi+mootor. Mootori+kate, mootori+kütus, mootori+mürin, mootori+rike, mootori+õli, mootori+lukksepp. Mootor+jaht, mootor+jalgratas, mootor+purjekas, mootor+vagun, mootor+vedur, mootor+sõiduk, mootor+veok. Mootor+tööriistad: mootor+ader, mootor+frees, mootor+niiduk, mootor+prits, mootor+pump, mootor+saag. Mootor+generaator
n`ii+kaua seni. Ootame siin, niikaua (ka nii kaua) kui vihm üle jääb. Vrd Kus sa nii kaua olid?
n`ii+kauaks seniks. Jätan asjad niikauaks (ka nii kauaks) siia, kui tagasi tulen. Vrd Kuhu ta nii kauaks jääb?
n`ähtavasti nagu näha. Ei ole tulnud, jääb nähtavasti hiljaks
oode <6: `oote, oodet> ootamine; kerge eine. Jääb ootele, on ootel v oote+valmis. Külaliste ootel. Lapse+ootel = tite+ootel naine rase. Võtab v sööb oodet, võtab v sööb ooteks võileiba. Om-ga: lõuna+oode, õhtu+oode. Oote+aeg, oote+ala, oote+asend sport, oote+nimekiri, oote+platvorm, oote+rada (liikluses), oote+ruum
p`eale j`ääma millelegi püsima jääma; võitjaks tulema. Seelikule jäi plekk peale. Naise sõna jääb peale. Kumb võitluses peale jäi? Peale+jäämine
p`iim <22u: piima, p`iima>. Kooritud piim lõss. Kondenseeritud piim = kondens+piim. Vrd pakk piima ja piima+pakk <-paki> ja paki+piim. Piimaga keedetud puder = piima+puder. Piimaga kohv = piima+kohv. Lehm tuleb teist korda piima (pärast teist poegimist lüpsma). Piimas (III v) lehm (kes lüpsab). Piim jääb kinni. Piim lööb pähe argi (imetava naise psüühiliste häirete kohta). Võilille piim = võilille piim+mahl. Kitse+piim, lehma+piim, ema+piim = rinna+piim. Atsidofiil+piim, hapu+piim, vaara+piim murdes = kohu+piim, pastöör+piim, ternes+piim, täis+piim, maa+piim, poe+piim; ahju+piim. Piimjas vedelik: kanepi+piim, kautšuki+piim, kookos+piim, mandli+piim, soja+piim. Kipsi+piim, lubja+piim, tsemendi+piim. bot: piim+juur, piim+putk. Piima+allergia, piima+and, piima+lehm lüpsilehm, piima+auto, piima+dieet, piima+jook, piima+jäätis, piima+karva = piima+värvi, piima+mees, piima+naine, piima+pood, piima+pulber, piima+põrsas (piimaga toidetud), piima+segu (imikutoit), piima+supp, piima+šokolaad, piima+talu, piima+valk, piima+vesi = piima+vadak, piima+voolik (lüpsimasina osa); füsiol: piima+eritus = piima+nõristus. Piima+nõud: piima+kann <-kannu>, piima+mannerg, piima+plekk = piima+pleku argi = piima+kard murdes, piima+lännik etn
pirakas <2: -ka, -kat> argi: väga suur; pauk, hoop, löök. Pirakas siga. Sai piraka vastu vahtimist. Vaat sulle pirakas ‒ pidu jääb ära
r`oots <22e: rootsu, r`ootsu; seisundivorm r`ootsus> rood (roo); (vana) vilets asi v olend. Põõsas jääb rootsu (raagu), on rootsus. Kala+roots, lehe+roots, lille+roots, selja+roots, sule+roots, sõstra+roots. Luua+roots, hobuse+roots
sama <17u: samu ja samasid>. Käivad samas koolis, ühes ja samas klassis. Teevad samu vigu. Nimi jääb samaks. Üks valvab, samal ajal kui teised magavad (kuna). Käis poes ja {samal ajal} → ühtlasi postkontoris. Minu kinganumber on sama mis õel(gi). Sama+, vastand eri-: sama+kujuline = sama kujuga, sama+kõrgune (nii)sama kõrge, sama+laiune (nii)sama lai, sama+sisuline. Sama+suunaline sõidurada (näitab võrdsust), vrd ühesuunaline liiklus (näitab arvu). Sama+ealised lapsed (ühevanused). Sama+tüveline sõna
selja+taga, selja taga, selja+tagant, selja tagant. Pikk öö on seljataga v selja taga (möödas). Linn jääb seljataha v selja taha. Seljataga v selja taga kutsuti tüdrukut kondiklibuks (tagaselja). Proua kurameerib mehe seljataga v selja taga nooremaga (mehe teadmata). Väljapressija seljataga v selja taga seisab terve jõuk (toetab). Otseses tähenduses: Keegi köhatas selja taga; Peidab käed selja taha; Ma ei tundnud sind selja tagant ära
seni+kaua, seni kaua niikaua. Ootame varju all, senikaua kui vihm üle jääb. Ootame varju all seni kaua, kui vihm üle jääb
s`eos <9: s`eose> (sisemine) side, ühendus, kokkukuuluvus; (sõlme, lehvi) seotu. Põhjuslik seos. Pluusi kaeluses on seos. Seoses näitleja haigestumisega, parem näitleja haigestumise tõttu jääb etendus ära. Seoses sellega, parem sel puhul meenub mulle, et .. Õnnitleme teid {seoses 50. juubeliga} → 50 aasta juubeli puhul. Mõtte+seos. keel: alistus+seos, rinnastus+seos
s`olvunult. Jääb solvunult vait
s`uikvel suikumas, s`uikvele. On suikvel, jääb suikvele. Suikvel+olek suige
sv`ipsi argi vinti, sv`ipsis argi. On svipsis, jääb svipsi
s`õel <23u (ja 22u): sõela, s`õela; s`õelu ja s`õelasid>. Tihe sõel. Kannab sõelaga vett ülek teeb tühja tööd. Jääb sõelale v sõela peale valitakse välja. Jahu+sõel, tee+sõel, jõhv+sõel, traat+sõel, metall+sõel. Sõela+ava. Sõel+analüüs, sõel+luu anat (koljus), sõel+struktuur, sõel+toru ka bot (taime juhtkimbus)
sõna <17u: sõnasse ja s`õnna; sõnu ja sõnasid>. Ava+sõnna sattus viga. Ministri sõnul, ministri sõnade järgi v kohaselt ministri ütluse järgi v ütlemist mööda, parem kui vastavalt ministri sõnadele. Sõna tõsises v otseses mõttes. Sõna lausumata. Asjast ei räägitud poolt sõnagi, poole sõnagagi (mitte vähimatki). Ütles selge sõnaga v sõna+selgelt v otse+sõnu, et .. Palub sõna. Saadab, toob, viib meestele koosolekust v koosoleku kohta sõna (teate). Jäta talle sõna. Sidetehnika viimane sõna moodsaim sidetehnika. Sõna libiseb v kukub suust. Sõnad surevad suus v huulil. Sõna jääb v sõnad jäävad kurku kinni, ei saa sõna suust. Tema käest osta sõna suust ülek ta on visa rääkima. Võttis v püüdis mind sõnast, hakkas v haaras v võttis mu sõnast kinni. Hakkas mu sõnade külge noris mu jutu kallal. Sööb oma sõnu, taganeb oma sõnadest. Võtab oma sõnad tagasi. Pillub v loobib sõnu (tuulde), teeb v kõlksutab sõnu, teeb tühje sõnu. Seab sõnu (ritta), seab oma mõtted sõnule v paneb sõnadesse. Loeb lapsele sõnad peale (manitseb). Paneb sõnad suhu õpetab, mida öelda. Kiidu+sõna, õpetus+sõna, tarkus(e)+sõna, tänu+sõna, vägi+sõna = vande+sõna, vana+sõna. Mehe+sõna, au+sõna. Ees+sõna, saate+sõna, lõpp+sõna, järel+sõna. Kirja+sõna kirjandus, kirjavara. Rist+sõna. keel: käänd+sõna, pöörd+sõna; liht+sõna, liit+sõna; murde+sõna, laen+sõna, võõr+sõna, tehis+sõna, oskus+sõna; täis+sõna, abi+sõna; põhi+sõna, täiend+sõna. Masina+sõna info. Jaa-sõna. Sõna+mulin, sõna+tulv, sõna+vaht <-vahu>, sõna+valing, sõna+vool <-voolu>. Sõna+kordus, sõna+paar, sõna+rühm, sõna+valik. keel: sõna+klass, sõna+kuju, sõna+pesa, sõna+piir, sõna+rõhk, sõna+seletus, sõna+semantika, sõna+statistika, sõna+vorm, sõna+välde, sõna+ühend; sõna+alguline, sõna+sisene, sõna+lõpuline. Sõna+maagia folkl. Sõnade+vaheline seos
s`ööt' <22e: söödi, s`ööti; seisundivorm s`öötis> harimata jäetud, rohtunud põld. Põld jääb sööti, on söötis. Söötis põld. Sööti jäetud = sööti+jäetud põld. Sööti+jätmine, söötis+pidamine. Söödi+künd
süstemaatiliselt. Harjutab süstemaatiliselt (korrakindlalt). Jääb {süstemaatiliselt} → alailma v ühtelugu hiljaks
t`aamal eemal, kaugemal, tagapool, t`aamale, t`aamalt. Mets jääb taamale, on taamal, paistab taamalt
taha. Vaatas taha. On teistest taha jäänud. Kell jääb taha. Paneb nõelale niidi taha, paneb niidi nõela taha. Istus klaveri taha. Minu taha asi (seisma) ei jää. Taha+panemine vulg suguakti sooritamine (mehe kohta). sport: taha+hoog, taha+painutus. Vt ka taga, tagant
tarve <6: t`arbe, tarvet> vajadus, tarvidus; hrl mitm vahendid. Tarve toidu järele = toidu+tarve. Tarve rääkida = rääkimis+tarve. Tarbe korral saad abi. Jätkub enda tarbeks (jaoks, tarvis) ja jääb teistelegi. Vett oli tünnis tarbeks (küllalt, piisavalt). Rahuldab, õiendab oma loomulikke tarbeid euf (urineerib, roojab). Hapniku+tarve, liikumis+tarve. Ehitus+tarbed, kirjutus+tarbed, kooli+tarbed, maja+tarbed, spordi+tarbed. Tarbe+asi = tarbe+ese, tarbe+keel nt asjaajamiskeel, tarbe+keemia, tarbe+riist, tarbe+graafika kunst
t`ut'tu lastek magama. Läheb, heidab, jääb tuttu
vahele. Läks põldude, metsa vahele kõndima. Postidele jäeti vahed vahele. See jutt jääb meie vahele. Jäi pahandusega vahele. Mängija jättis käigu vahele. Sööb ja rüüpab õlut vahele. Trügib, räägib vahele. {Sekkub vahele} → sekkub, astub sekka, segab vahele. Kahe+vahele, oma+vahele. Vahele+astumine, vahele+hüüe, vahele+jätmine = vahele+jätt, vahele+kirjutus, vahele+segamine, vahele+põige, vahele+põime kirj parentees. Vt ka vahel1, vahelt
vajaka puudu. Teadmisi v teadmistest on vajaka, jääb vajaka. Vajaka+jäämine puudus
v`alve+seisang. Tunnimees võtab valveseisangu, jääb valveseisangusse, on valveseisangus
vähe <16>. Ühest tunnist nädalas jääb väheks (väheseks). Nii vähest ei jätku. Võta laps väheks ajaks oma sülle (vähekeseks)
`õigus <11 ja 9: -e>. Naisel on õigus mehe varanduse peale. Õigus kaitsta end süüdistuste vastu. Õigus lepingust lahti öelda, lepingust lahtiütlemise õigus. Õigus varjupaika saada = varjupaiga+õigus. Õigus kahju hüvitamisele, parem õigus saada kahju korral v kahju eest hüvitist v kahjuhüvitist; õigus kahju hüvitada. Õigus tööle, vrd töö+õigus. Põhiseaduslik õigus. Teostab oma õigusi. Millal sai Valga linna õigused? Õigused ja kohustused. Kes annab talle õiguse omavolitseda? On (täie) õigusega pahane. On õigust täis. Ajab õigust taga, nõuab igas asjas oma õigust. Tal jääb õigust ülegi. Paneb oma õigused maksma, seab oma õigused jalule. Mis õigusega ta nii teeb? Tugevama õigusega. Öö astub oma õigustesse. Avalik õigus ja era+õigus (õigussüsteemi osad). Lübecki, Rooma õigus. Ei saanud kohtus(t)ki õigust. Sa ei räägi õigust. Õigust öelda olen omadega plindris. Sai töö eest vähem raha kui õigus. Jüri koha pealt, Jüri suhtes on Maril õigus. Ainu+õigus, allkirja+õigus, autori+õigus, ees+õigus, enesemääramis+õigus, nõude+õigus, rusika+õigus, valimis+õigus, veto+õigus. Koosolekul: hääle+õigus, sõna+õigus, kaasakuulamis+õigus. Õigus+harud ja õigus+instituudid: asja+õigus, haldus+õigus, karistus+õigus, omandi+õigus, perekonna+õigus, pärimis+õigus, tsiviil+õigus, töö+õigus. Õigus+allikas, õigus+kasvatus, õigus+keel, õigus+kord, õigus+nõunik, õigus+selgus, õigus+teaduskond. Õiguse+nõudja, õiguse+otsija
üle. Üle tee, jõe. Tuntud üle kogu maa. Üle Atlandi lend. Sõitis {üle Riia} → Riia kaudu Vilniusse. 300 m üle merepinna. Üle küla tüdruk. Üle hulga aja. Üle saja aasta vana, üle saja-aastane. Kohti on üle sajale inimesele. Kell on viis minutit {üle seitsme} → seitse läbi, kaheksa peal. Üle keskmise andekas. Üle jõu käiv töö. Käisin tööl üle päeva v üle+päeviti. Ema kummardub lapse üle. Järelevalve seaduste täitmise üle. Kurtis tervise üle. Olen kingituse üle rõõmus. Vihm on üle (möödas). Üks taldrik jääb üle (on ülearu). Pingutab, koormab end tööga üle. Küsis üle kordas küsimust. Üle+karjumine, üle+minemine, üle+tulek, üle+vise. Üle kullatud = üle+kullatud ehe (kullatud). Üle+ uuesti: üle+joonistamine, üle+valgendamine. Üle+ kogu-: üle+baltiline, üle+venemaaline. Üle+ liig-, vastand ala-, vaeg-: üle+kütmine, üle+tarbimine, üle+valmimine, üle+pingutus, üle+kulutus, üle+kulu, üle+püük, üle+raie <-r`aie>, üle+hindama. Vt ka üle+aisa l`ööma, üle `andma, üle `astuma, üle elama, üle j`ooksma, üle k`andma, üle k`asvama, üle k`eema, üle k`oormama, üle k`uulama, üle kuumenema, üle k`äima, üle lugema, üle l`ööma, üle p`akkuma, üle s`aama, üle s`oolama, üle t`oitma, üle t`õmbama, üle t`öötama, üle ujutama, üle vedama, üle v`iima, üle v`oolama, üle v`õtma; üle+h`indama, üle+ilmastama, üle+ilmastuma, üle+küllastama, üle+küllastuma, üle+oletsema, üle+rahvastama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|