Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 242 artiklit, väljastan 100.
`aasta-`aastalt aastast aastasse, iga aastaga. Taat jäi aasta-aastalt viletsamaks
abitu <1>. Abitu vanake, olek, liigutus (väeti, jõuetu). Abitu sõnastusega, abitult sõnastatud artikkel. Abitu vennike (kohmakas, saamatu). Jäi abituna v abitult lamama
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
ainiti üksisilmi. Vaatab ainiti kaugusse, enda ette (põrandale), minu poole. Jäi sisenejat ainiti silmitsema
aja+häda ajanappus. Jäi ajahätta, on ajahädas
aja+l`oo+ratas ülek. Püüab ajalooratast tagasi pöörata. Jäi ajaloorataste vahele
`alla. Laua alla. Kuuri alla kuurialusesse. Põld läks rukki alla. Anti kohtu alla. Jäi rongi alla. Valu lõi rinde alla. Paneb kogu raha raamatute alla ostab kogu raha eest raamatuid. Võtab söögi alla pitsi (viina). Mari sai tanu alla (mehele). Vaata midagi hamba alla (süüa). Hõõrub juhtunut nina alla. Tallab teised jalge alla. Kann maksis alla viie euro. Kast kaalub alla kahesaja kilogrammi. Tules hävis alla saja hektari metsa (kahju ei peeta eriti suureks), vrd tules hävis ligi sada hektarit metsa (kahju peetakse suureks). Keeta {mitte alla 10 minuti} → vähemalt 10 minutit. Kasvult alla keskmise v alla keskmist kasvu. Alla neljakümnesed v neljakümne mehed. Seelik on alla põlve. Alla orgu. Lõi kastile põhja alla. Kolis ülalt alla. Sõitis jõge mööda alla v alla+jõge, alla+vett v alla+voolu. Järv lasti alla (kuivaks v alandati veepinda). Hinnad läksid alla (odavamaks). Tase läks alla (kehvemaks). Üles-alla. Ulu+alla (varjule). Alla+külv põllum, alla+iste <-`iste> sport, alla+kusija, alla+sõit, alla+minek, alla+ajamine, alla+kukkumine. Vt ka `all; `alla `andma, `alla h`indama, `alla j`ätma, `alla j`ääma, `alla kirjutama, `alla kriipsutama, `alla k`äima, `alla suruma, `alla v`anduma, `alla v`õtma; `alt
`alla j`ääma nõrgemaks v kaotajaks osutuma. Jäi võitluses vaenlasele alla. Alla+jäänu kaotaja. Alla+jäämine kaotus
ammukil, ammukile ammuli. Suu jäi ammukile, on ammukil
`ankur1 <2: `ankru, `ankrut> (kinnitusvahend); (kella osa); (elektrimasina osa). Heitis, jäi ankrusse ka ülek. Laev seisab ankrus. Triiv+ankur. eh: side+ankur, traat+ankur. Vedru+ankur põllum (kultivaatori osa). Ankur+kell, ankur+mast el. Ankru+peli = ankru+pill = ankru+vinn <-vinna> peli, ankru+liin = ankru+nöör, ankru+paik ka ülek = ankru+koht, ankru+tuli. Ankru+mähis el, ankru+plaat eh, ankru+ratas tehn (kellal)
`apl`aager <2e: -l`aagri, -l`aagrit> argi tööst v aktiivsest tegevusest kõrvale jäämine. Jäi, läks aplaagrisse
`arvamine <12: -mise>. Erru arvamine. Jäi oma arvamise juurde argi (arvamuse). Maha+arvamine, juurde+arvamine, kokku+arvamine, välja+arvamine, ära+arvamine, aja+arvamine, heaks+arvamine
`arvamus <11: -e> mõte, seisukoht, hinnang. Jäi oma arvamuse juurde. On minuga samal arvamusel. On sinust heal arvamusel. Oponendi arvamus väitekirja kohta. Eel+arvamus, eri+arvamus, lahk+arvamus, eksi+arvamus, väär+arvamus. Arvamus+avaldus, arvamus+küsitlus, arvamus+liider, arvamus+artikkel, arvamus+veerg
asja+olu asja külg; seik; mitm olukord, asjalugu. Karistust kergendav, raskendav asjaolu. Jäi segastel asjaoludel kadunuks
`au+p`akl`ik <25: -liku, -l`ikku> austav, lugupidav. Oli ämma vastu aupaklik, suhtus ämmasse aupaklikult. Jäi aupaklikusse v aupaklikku kaugusse (ka: ohutusse). Aupaklikkus
avakil (osaliselt) lahti, paokil, avakile. Avakil uks, huuled. Suu jäi avakile
avastama <27>. Avastas uue seeneliigi, vrd leiutas uue ravimi. Ameerikat siin ei avasta ülek midagi uut ja olulist siin ei leia. Viga jäi avastamata (märkamata, nägemata). Kuriteo avastamine (nt selgub, et auto on varastatud), vrd kuriteo lahendamine (nt politsei saab autovarga kätte). Avastamis+rõõm
dekr`eet <22e: -reedi, -r`eeti> riigipea v kõrgema riigivõimu seadlus, määrus vm akt; nõuk emapuhkus. nõuk (Venemaal): rahu+dekreet, maa+dekreet. Jäi dekreeti v dekreet+puhkusele jäi emapuhkusele
eredalt <keskv eredamalt, üliv kõige eredamalt ja eredaimalt>, eredasti <keskv eredamini, üliv kõige eredamini ja eredaimini>. Eredalt, eredasti valgustatud saal. Eredamalt, eredamini, parem enam v elavamalt jäi meelde esimene koolipäev
eru <17: `erru ja erusse> lõplik (väe)teenistusest lahkumine. Läks, jäi, lasti, saadeti erru, on erus. Minister {läks erru} → lahkus ametist, astus tagasi. Eru+ohvitser, eru+kolonel, eru+(sõja)väelane. Erru+minek
`ette. Vabatahtlikud astugu ette. Kraav jäi teele, tee peale ette. Teine ostja jõudis minust ette. Kell käib ette. See ei tulnud mulle ettegi ma ei tulnud selle pealegi, see ei tulnud mul pähegi. Ema teeb tütrele kõik ette ja taha ära (kõik viimseni valmis, kõik ära). Toit viidi sigade ette. Muheleb enese ette, oma+ette (endamisi). Kui võid ei ole, käib margariin asja ette (ajab asja ära, on asja eest, asjaks). Ette aimama, hoiatama, lugema, näitama, rääkima, teadma, tundma. Raha on ette makstud, vrd ette makstud = ette+makstud raha. Ette ulatuv = ette+ulatuv rida eendrida. Ette+küsimine, ette+maksmine, ette+kallutus, ette+kalle, ette+nihe. Vt ka `ees, `eest; `ette `andma, `ette h`eitma, `ette k`andma, `ette kavatsema, `ette kujutama, `ette kuulutama, `ette l`ööma, `ette nägema, `ette panema, `ette r`uttama, `ette t`eatama, `ette t`ellima, `ette v`aatama, `ette val'mistama, `ette v`õtma
h`aige+v`oodi. Istusin ema haigevoodi ääres. Jäi aastateks haigevoodisse, oli aastaid haigevoodis, tõusis lõpuks haigevoodist
hilja+p`eale, hilja p`eale argi hilisele ajale. Jäi kojutulekuga hiljapeale v hilja peale
hommik <2: -u>. Tule hommikul. Päev on alles hommikus. Tuul pöördub hommikusse (itta). Jäi magama vastu hommikut, hommiku eel, hommiku eeli, hommiku poole ööd. Tere hommikut! argi tere hommikust! Kevad+hommik, suve+hommik, sügis+hommik, talve+hommik. Hilis+hommik, kesk+hommik, vara+hommik. Elu+hommik ülek. Kirjandus+hommik, laste+hommik (ennelõunane kontsert, etendus vms). Hommiku+hahetus, hommiku+kaar idakaar, hommiku+kaste <-k`aste>, hommiku+kuub = hommiku+mantel, hommiku+leht (ajaleht), hommiku+muusika, hommiku+suurus hommikune kerge eine, hommiku+valge = hommiku+valgus
h`ulkvel hulkumas, h`ulkvele hulkuma. Oli mitu aastat hulkvel olnud. Jäi, läks hulkvele. Mis teid hulkvele ajab?
hõre <2: -da>. Sadu jäi hõredamaks. Hõredad juuksed (harvad). Hõreda koega = hõreda+koeline riie. Hõreda+võitu
`ilm2 <22u: ilma, `ilma> maailm (hrl vabamas v vanamoelises stiilis). Rändab laias ilmas. Terve ilm teab kõik inimesed teavad. Aega on terve ilm, maa ja ilm (väga palju). Tõi v kandis lapse ilmale (sünnitas), laps tuli ilmale (sündis). Lahkus siit ilmast, läks teise ilma suri. Saatis vaenlase teise ilma (tappis). Laps jäi ilma hooleks, ilma peale jäi hoolitsuseta v hüljati. Ei usu seda (mitte) ilma peal(gi) (mitte iialgi, mitte mingi hinna eest). All+ilm, teatri+ilm, äri+ilm. Ilma+elu, ilma+kodanik, ilma+hulgus; vmo: ilma+parandaja, ilma+ruum, ilma+sõda. Ilmale toomine, tulek = ilmale+toomine, ilmale+tulek
(`)ilma. Ilma loata loata. Ilma saadud asi (maksuta, tasuta, muidu). Kas sa jood kohvi suhkruga või ilma? Jäi pärandusest ilma. Ilma+jätmine, ilma+jäämine, ilma+olek
ilma+rahvas teised inimesed. Jäi ilmarahva(le) naeruks. Ilmarahva jutud
imestus <11: -e>. Kuuldu äratab imestust. Jäi sõprade imestuseks tulemata. Imestus+hüüd, imestus+ilme, imestus+väärne = imestus+väärt
irruli eraldi, omaette. Jäi, on teistest irruli
`istuma <28: `istuda, istun>. Istub toolil, lauas, kodus. Istu maha! argi võta istet! Läks, pandi istuma (vanglasse). Jäi istuma jäi klassi kordama. Töö ei istu (ei meeldi, ei laabu). Ülikond istus hästi (sobis). Laev istub sügavalt vees. {Istuv} → võimul olev v praegune peaminister. Istuma+jääja, istuma+jäämine. Vt ka k`inni `istuma, `ümber `istuma
j`alga+pidi, j`alga pidi jalast, jalaga. Rebane jäi jalgapidi v jalga pidi lõksu. Vrd j`algu+pidi
j`okk1 <22e: joki, j`okki; seisundivorm j`okkis> argi vintis-olek, (kerge) joove. Tuli koju kenakese jokiga. Sul on veel väike jokk sees. Jäi jokki, oli õllest jokkis. Jokkis peaga = jokkis päi = jokkis+päi
j`omm <22e: jommi, j`ommi; seisundivorm j`ommis> argi purjus-olek, vintis-olek. Tuli koju paraja jommiga. Jäi jommi, võttis ennast jommi, oli jommis. Jommis mees, pea. Poru+jomm
j`oobnud <2: j`oobnu; täiendina ei käändu> purjus. Joobnud mees, jutt. Joobnud peaga, joobnud päi = joobnud+päi. Jäi õllest joobnuks, õlu tegi joobnuks, sõitis joobnuna. Joobnud olekus paberl = joobnuna, joobnult. Pool+joobnud, puru+joobnud
j`uht+positsi`oon juhtiv, tähtis seisund. Tõusis, jäi juhtpositsioonile, on juhtpositsioonil. Juhtpositsiooni kindlustama paberl juhtivat seisundit tagama
järele j`ääma alles jääma; lakkama; maha jääma. Majast jäid järele varemed. Tuisk jäi järele (vaibus). Kell jääb päevas 10 minutit järele. Järele jäänud = järele+jäänud raha
j`ääma <37i: j`ääda, j`ään, jääme, j`äin, jäime, j`äi, jäägu, j`ääv, jäänud, j`äädakse, j`äädud>. Jääme õhtule. Jäi vastuse võlgu. Jää hüvasti, jumalaga, terveks! Eemale, ilma, kõrvale, külge, taha, vahele, välja, üle jääma. Vt ka `alla j`ääma, `ellu j`ääma, järele j`ääma, k`inni j`ääma, maha j`ääma, p`eale j`ääma, ära j`ääma
j`ää+v`ang <-vangi> hrl sisekohakäänetes jäävangistus; jäävangistuses olija. Laev jäi sadamasse jäävangi, pääses jäävangist. Jäävangis jõgi. Helikopter päästis jäävangid
kaduma <28: kaduda, k`aon>. Jäi, läks kaduma. Pluusil kadus nööp ära. Kadus nagu maa alla, nagu tina tuhka, nagu vits vette. Kao minema! argi mine ära! Kadunud taimeliik. Minu kadunud vanaisa (surnud). Kadunud hing (hukkumisele v läbikukkumisele määratud). Kaduma minek = kaduma+minek, kaduma+läinu
kaheksas <2: kaheksanda>. Kahekümne kaheksas. Poeg käib kaheksandas (klassis). Tütar käib kaheksandat (on seitsmeaastane). Eesti sportlane jäi kaheksandaks, tuli kaheksandale kohale. Kaheksandaks räägiti ettekandes keskkonnakaitsest
kahe+vahel kõhklevas, nõutus olukorras, kahe+vahele. Näis millegi suhtes kahevahel olevat. Poiss jäi kahevahele, kas uskuda või mitte. Vrd Märkas erinevust nende kahe vahel
kannataja <1>. Kaas+kannataja, kahju+kannataja, puuduse+kannataja, usu+kannataja märter. Jäi kannatajaks pooleks. Kannatajalik
k`aotaja <1>. Jäi kaotajaks v kaotajaks pooleks
k`aotsi tühja; kaduma, k`aotsis. Päev läks kaotsi, on kaotsis. Palju inimesi jäi sõjas kaotsi. Kaotsi läinud = kaotsi+läinud raamatud. Kaotsi+minek
k`aotus+s`eis kaotust ennustav mänguseis. Sattus, jäi kaotusseisu, on kaotusseisus, rabeles kaotusseisust välja
kap`utt argi katki, mokas, omadega läbi. Juht jäi terveks, aga auto on kaputt
karva+v`õrd[ki], karva+v`äärt[ki] natuke, õige vähe. Esikohast jäi karvavõrd puudu. Karvaväärt puudus, et .. Ei anna karvavõrdki v karvaväärtki järele (mitte sugugi)
k`asv <22e: kasvu, k`asvu>. Linnade, tööviljakuse kasv. Taime kasv jäi kinni, kängu. Jõudis kasvus vennale järele. Pikka kasvu mees. On kasvult üle keskmise. Puude kasvud puude noored oksa- v ladvajätkud. Juukse+kasv, vilja+kasv; juurde+kasv. Hiid+kasv, kääbus+kasv, vägilas+kasv. Kuuse+kasv, männi+kasv; järel+kasv. Vesi+kasv, vään+kasv. Kasvu+aeg, kasvu+aegne, kasvu+iga <-`ea>, kasvu+ealine, kasvu+koht, kasvu+olud mitm, kasvu+raskus, kasvu+ruum. Kasvu+pung bot, kasvu+kiht anat marrasknaha alumine kiht. biol: kasvu+aine (kasvamist soodustav v pärssiv), kasvu+hormoon, kasvu+stimulaator
k`at'ki. Lõi akna katki (puruks). Masin on katki (rikkis). Kaup jäi katki (pooleli). Temaga on midagi katki (halvasti, korrast ära). Katki hammustama, lõikama, rebima, saagima, suruma, tõmbama. Katki+minek, katki+tegemine
kauaks <keskv kauemaks, üliv kõige kauemaks>. Jäi kauaks, veel kauemaks. Sõitis kauaks ajaks ära. Kauaks sellest jätkub! Kuhu ta nii kauaks jääb? Nii+kauaks = seni+kauaks = nii kauaks = seni kauaks seniks
k`aup <22u: kauba, k`aupa>. Müüb mitmesugust kaupa, mitmesuguseid kaupu. Kokkuleppe kohta: tegi v sobitas kaupa, sai kaubale, kaup v kaubad on koos, kaup jäi katki. Maksis nii, nagu kaubas seisis. Maatükk läks kaubaks argi (leidis ostja). Toidu+kaup, tarbe+kaup, pudu+kaup. Poe+kaup, turu+kaup, kataloogi+kaup. Metall+kaup, plast+kaup, vrd raua+kaup, riide+kaup. Aasta+kaup, kosja+kaup, sulase+kaup. Kauba+artikkel, kauba+arve, kauba+auto, kauba+buss, kauba+börs, kauba+jaam, kauba+laadung, kauba+ladu, kauba+last, kauba+lift = kauba+tõstuk, kauba+partii, kauba+proov, kauba+ringlus, kauba+rong, kauba+saadetis, kauba+sadam, kauba+tehing, kauba+tootmine, kauba+turg, kauba+vahetus, kauba+vedu. vmo: kauba+härra (suur)kaupmees, kauba+sell poesell. Kauba peale lisaks, pealekauba
keeletu <1> sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu. Jäi üllatusest keeletuks. On halvatuse tõttu keeletu
k`ell <22i: kella, k`ella>. Kell jäi seisma, käib ette, jääb taha, on ees, on järel. Kell on pool kolm. Kell on viis minutit seitse läbi, viis minutit kaheksa peal. Kellad löökpill kellaheli matkimiseks. Lööb kella helistab kellasid; ülek kuulutab midagi kõigile. Asi läks, sattus, pandi, seoti suure kella külge ülek asi sai laialt teatavaks. Kell kukub ülek millekski ette nähtud aeg saab täis. Ta on iga kell nõus minema argi (alati, igal juhul). Tühi nagu kell täiesti tühi. Lehma+kell, kiriku+kell, kooli+kell, jalgratta+kell, ukse+kell. Kapp+kell, käe+kell, päikese+kell, kvarts+kell, käo+kell. bot: kure+kell, karu+kell. Kella+aeg, kella+helin. Kella+kara = kella+kõra, kella+nöör. Kella+mehhanism, kella+kivi, kella+vedru, kella+pendel, kella+pomm, kella+nupp, kella+kett uurikett, kella+kapp <-kapi> (seinakellal), kella+kapsel (taskukellal), kella+kägu (käokellal). Kella+tasku (pükstel). Kella+lööja, kella+mees (amet kirikus), kella+torn
k`ergesti <keskv k`ergemini, üliv kõige k`ergemini ja k`ergeimini>. Sai tööga kergesti hakkama. Pääses seekord kergemini. Mees jäi kergesti purju (hõlpsasti, ruttu). Kergesti süttiv aine = kerg+süttiv aine. Kergesti loetav tekst = kerg+loetav tekst. Vrd k`ergelt
k`ikkis+kõrvu, k`ikkis kõrvu teraselt. Jäi kikkiskõrvu v kikkis kõrvu kuulama
k`imp <22e: kimbu, k`impu; seisundivorm k`impus ja kimbus>. Kimp astreid = astrite kimp = astri+kimp. Seob ajalehed kimpu, kimbuks. Jäi vastusega kimpu (hätta, kimbatusse), oli kimpus v kimbus. Jäi süngete luulude kimpu (võimusse, kätte, küüsi), oli luulude kimpus v kimbus. Köie+kimp, lihase+kimp, lille+kimp, raamatu+kimp, vitsa+kimp, võtme+kimp. Leina+kimp, pruudi+kimp. Kiirte+kimp. Kimp+piilar eh, kimp+toestik mäend
k`indel <2: k`indla, k`indlat>. Kindla käega = kindla+käeline laskur, ülemus. Kindlate põhimõtetega = põhimõtte+kindel. Selle mehe peale võib kindel olla. Jäi oma otsuses, otsuse juurde kindlaks. Olen selles enam kui kindel. On kindel, et .. Ei ole kindel, kas .. Läheb alati kindla peale välja. Kindla peale on ta siin (kindlasti). Rooste suhtes kindel = rooste+kindel. Kemo+kindel keemilistele mõjuritele vastupidav. Haigus+kindel, kuuli+kindel, kuuma+kindel = kuumus+kindel, lolli+kindel, pihke+kindel, purunemis+kindel purunematu, tule+kindel, töö+kindel. Enese+kindel, otsuse+kindel, järje+kindel, sihi+kindel. Eba+kindel, kalju+kindel, raud+kindel, surm+kindel. Meele+kindel = kindla+meelne. Kindla+kujuline, kindla+palgaline, kindla+piiriline
k`inni j`ääma. Värav, verejooks ei jää kinni. Auto jäi liiva sisse kinni. Lehm jäi kinni (kinnisperioodiks). Hing jääb rindu kinni (ei saa hingata). Kinni+jäämine
kiratsema <27> virelema; vaevu hingitsema; põdur v kidur olema. Kiratseb vaesuses elada. Kiratsev majandus, haige. Puu hakkas, jäi kiratsema
kitsas <7: k`itsa, kitsast>. Kitsas tänav, silmaring, sõpruskond. Korter jäi perele kitsaks. Rahaga on kitsas käes. Kitsa+piiriline, kitsa+puusaline, kitsa+realine külv, kitsa+triibuline, kitsa+võitu. Kitsas+tee (mägedes)
kl`as's <22e: klassi, kl`assi>. Õpetaja astus klassi, klass jäi vaikseks. XIIa = 12.a klass. Tava+klass ja süva+klass, nt matemaatika+klass, inglise keele klass; alg+klass, paralleel+klass. Jahi+klass, masina+klass; vanuse+klass, meistri+klass, noorte+klass, tipp+klass. Sai Riigivapi IV klassi teenetemärgi. Sõidab teises klassis, teise klassi vagunis v kajutis, turisti+klassis, äri+klassis (nt lennukis). Töölis+klass, kesk+klass. biol: imetajate klass; õistaimede klassid ja alam+klassid. Klassi+kirjand, klassi+päevik, klassi+ruum = klassi+tuba vmo = klass, klassi+tahvel, klassi+tunnistus, klassi+töö, klassi+vanem, klassi+väline üritus, klassi+õhtu. Klassi+kaaslane, klassi+vend, klassi+õde. Klassi+vaenlane nõuk, klassi+vahe <-vahe>, klassi+võitlus, klassi+ühiskond. Klasside+vaheline
klassi+k`ursus. Jäi klassikursust kordama paberl jäi klassi kordama, jäi istuma
kl`imp <22e: klimbi, kl`impi; seisundivorm kl`impis ja klimbis>. Puder läks v jäi klimpi, on klimpis. Erutusest tõusis klimp kurku ülek. Jahu+klimp. Klimbi+tainas
kodu <17: koju ja kodusse (ja argi kodu), kodus (ja argi kodu), kodunt ja kodust (ja argi k`ottu)>. Rajas v lõi oma kodu maale. Meremeeste kodu (öömaja). Teised läksid kinno, Mari jäi kodu hoidma. Tuli koolivaheajaks koju käima. Peab kodust lugu, vrd läks kodust v kodunt ära v kottu ära argi. Tundke end nagu kodus (vabalt, mugavalt). Ta on nii matemaatikas kui ka keeltes kodus ülek. Isa+kodu, lapsepõlve+kodu, linna+kodu, päris+kodu, vanemate+kodu. Alg+kodu, ürg+kodu. Laste+kodu, vanade+kodu, hoolde+kodu, puhke+kodu, päeva+kodu, turva+kodu. Võrgu+kodu veebisait. Kodu+aed, kodu+apteek, kodu+baar alkoholjookide kapp v riiul, kodu+kleit, kodu+sisustus, kodu+ümbrus. Kodu+töö, kodu+keemia, kodu+keel, kodu+murre. Kodu+kant, kodu+koht = kodu+paik, kodu+küla, kodu+linn, kodu+maja, kodu+muld, kodu+saar, kodu+sadam. Kodu+perenaine, kodu+abiline, kodu+põetaja. Kodu+kasvatatud tubakas (omakasvatatud), kodu+villane riie, kodu+vein, kodu+õlu. Kodu+lähedane kool, kodu+kultuur, kodu+majandus vmo kodundus, kodu+rahvas kodused. Kodu+armastus, kodu+rahu, kodu+tunne. Kodu+arest. Kodu+oblikas bot. Kodu+jänes (kodu)küülik. zool: kodu+hiir <-hiire>, kodu+kakk, kodu+kass, kodu+kits, kodu+rott, kodu+veis, kodu+varblane. Kodu+igatsus = koju+igatsus. Kodus+istuja (käib vähe väljas). Vt ka koju
kodu+h`oidja. Jäi teiste äraolekul koduhoidjaks. Kass on koduhoidja loom
kodune <10: -se>. Kodune elu, kasvatus. Kodune aadress, telefon, visiit jt koduaadress, -telefon, -visiit jt. Ema jäi väikese lapsega koduseks. Tervita koduseid! Korter oli väike, aga kodune. Uus elupaik sai vähehaaval kodusemaks (omasemaks). Vesteldi koduses toonis (vabas, sundimatus, mitteametlikus)
kohmetus <11: -e>. Tunneb kohmetust, sattus kohmetusse, jäi kohmetuses vait, sai kohmetusest jagu. Külma+kohmetus
k`ohmima <28: k`ohmida, kohmin> kohmitsema; kohmakate liigutustega haarama. Jäi esikusse kohmima. Kohmis asjad kokku
k`oht <22i: koha, k`ohta>. Maja on hea koha peal. Kus kohas, kus kohal see asub? Kust kohast sa selle said ja kuhu kohta sa ta paned? Algatus peab tulema kohtadelt paberl (kohapealt). Bussis polnud vabu kohti. 40 kohaga buss. Järjejutt jäi põnevas(t) kohas(t), põneva koha peal(t) pooleli. Sai tasuva koha, töötab poole kohaga, lasti kohalt lahti. Eesti maadleja sai teise koha, tuli teisele kohale. Parlamendi kohad. Teooria nõrgad kohad. euf: hea koht käimla, pehme koht istmik. Juhatajana on ta omal kohal (sobiv), on tühi koht (kasutu). Selle koha pealt on sul õigus (selles asjas). Alustas ärimehena tühjalt kohalt. Omast kohast on tal õigus (omajagu). Kitsas+koht, mure+koht mure, nalja+koht = naeru+koht nali, mõtte+koht. Elu+koht, jätku+koht, kesk+koht, kogunemis+koht, leiu+koht, oksa+koht, seene+koht, talu+koht, siht+koht. Au+koht, iste+koht, haigla+koht, õpilas+koht. Inseneri+koht, valvuri+koht, põhi+koht, töö+koht. Esi+koht, punkti+koht, liidri+koht. Koha+meel, koha+mälu, koha+muistend, koha+nimi, koha+näitaja (nt kinos), koha+otsija, koha+pakkumine, koha+vahetus, koha+viit <-viida> bibl, info. Koht+kraana (statsionaarne). el: koht+valgusti, koht+valgustus (lokaalne). Koht+võrk info
k`oiba+pidi, k`oiba pidi. Jänes jäi koiba+pidi = koiba pidi püünisesse
konkur`ents <22e: -rentsi, -r`entsi> võistlus; turusuhetes osalejate omavaheline võistlus; biol olelusvõitlus. Kaotaja langes konkurentsist välja, ei suutnud tugevamatele konkurentsi pakkuda, jäi neile konkurentsis alla. Esikoha+konkurents, medali+konkurents, hinna+konkurents. Konkurentsi+eelis, konkurentsi+keeld maj, konkurentsi+tihe võistlus, konkurentsi+võime
konukil konutamas, kooku vajunult, konukile. Istub konukil. Jäi konukile tukkuma
k`ot't <22e: koti, k`otti; seisundivorm k`ottis>. Kott suhkrut = suhkru+kott. Püksid on kotti vajunud, on kottis. Kotti vajunud = kotti+vajunud püksid. Väeosa jäi kotti argi (piiramisrõngasse). Magab nagu kott (raskelt). Heidab v läheb koti peale (magama). Elab nagu kotis (eralduses, teadmatuses). Lund sajab nagu kotist (palju). Jahu+kott, raha+kott. Käe+kott, randme+kott, kaela+kott, selja+kott, kõhu+kott, vöö+kott, õla+kott. Kande+kott, magamis+kott. Kile+kott, paber+kott. ülek: patu+kott, une+kott, õeluse+kott. Loote+kott bot, pisara+kott anat. Koti+riie, koti+suu, koti+täis. Koti+mees, koti+poiss (toitu kerjav, varastav v toiduga hangeldav sissesõitnu 1940. aastate lõpus). Kott+kleit, kott+püksid mitm. Kott+vähk zool, kott+haue <-h`audme> (mesilaste haigus)
kriipsuke[ne] <12: -kese>. Veab liivale kriipsukesi. Jäi kriipsuke(se) hiljaks (natuke)
kuhugi. Raamat on kuhugi kadunud, jäi kuhugi tuppa. Pole kuhugi minna. See jutt ei kõlba (mitte) kuhugi
k`ui. Vait kui sukk. Jüri on pikem kui Jaan. Ülesanne oli raskem, kui arvati. Tulen siis, kui töö lõpetan. Kui soovite, (siis) tulge kaasa. Peamine, kui mitte ainus võimalus. Kui ilus aed! Kui ta ometi terveks saaks! Viimane kui üks. Teab kunstist üht kui teist (üht-teist). Sündmusest räägiti nii raadios kui ka TVs. Nii(pea) kui vihm üle jäi, asuti teele. Räägi kui tahes v kui+tahes palju v kui palju tahes v kui+palju tahes, ikka ta ei kuula. Söögu nii palju kui tahes. Kui palju see maksab? Lähme ruttu, enne kui pimedaks läheb. Jõudsime kohale enne, kui pimedaks läks. Just+kui = just kui, muud+kui, otse+kui
kuke+noka+t`äis ülek väga vähe. Kukenokatäis putru jäi järele
k`ursus <11 ja 9: -e>. Võttis läbi kõrgema matemaatika kursuse. Jäi klassi+kursust kordama paberl jäi istuma. Käib ärijuhtide kursus(t)el (lühiõppel). Alg+kursus, eri+kursus, loengu+kursus. Lõpu+kursus. Keele+kursus(ed), koka+kursus(ed), täiendus+kursus(ed). Kursuse+juhendaja, kursuse+kaaslane, kursuse+süsteem, kursuse+töö, kursuse+vanem
kuues <2: kuuenda>. Kahekümne kuues. Võta kuues osa vett (üks kuuendik). Jäi võistlustel kuuendaks. Poeg käib kuuendas (klassis). Laps käib kuuendat (on viieaastane)
k`õhklemisi kõheldes, kõhklevalt. Jäi kõhklemisi nõusse
k`õikjal igal pool, k`õikjale, k`õikjalt. Kõikjal kasvas lilli. Jäi kõikjale hiljaks. Otsib raamatut kõikjalt. Kõikjane kõikjal esinev
kõlama <27>. Kõlas lask. Vastus kõlab järgmiselt (on sõnastatud). Lauljate hääled kõlavad hästi kokku. Luuletusest jäi kõlama igatsus ülek
k`õõksti. Hing jäi kõõksti kinni
k`äik <22e: käigu, k`äiku>. Sätib käigul, käigu peal kübarat (käies). Mõtles käigul(t), käigu peal(t) ümber (hoobilt, korrapealt). Rong on käigus, pandi käiku, jäi v võeti käigust ära. Asja arutamise käigus selgus, et .. (asja arutamisel, asja arutades). Lahingu käik (kulg). Autojuht lülitas v pani käigu sisse, vahetas käiku, lülitas v võttis käigu välja. Sõitis neljanda käiguga. Kiir+käik. Rong+käik, jalutus+käik, rööv+käik, õppe+käik. Kinos, teatris käik = kinos+käik, teatris+käik. Käe+käik, mõtte+käik, teenistus+käik. Ratsu+käik (males). Kuulme+käik anat. Läbi+käik, sisse+käik, allmaa+käik, keerd+käik ka ülek, sala+käik. tehn: kolvi+käik; tagasi+käik; käigu+kang, käigu+vahetus
k`ängu. Vili jäi kängu (hakkas kiratsema), on kängus. Laps jäi kasvus kängu (kasv jäi kiduraks)
k`ätt+pidi, k`ätt pidi. Talutab vanameest kättpidi v kätt pidi. Teretab kättpidi v kätt pidi. Jäi kättpidi v kätt pidi ukse vahele
k`ön'n <22e: könni, k`önni; seisundivorm k`önnis> niru inimene, loom vm. Sulane on peremehe kõrval könn. Põrsas jäi könni (kasvus kängu), on könnis. Kuuse+könn äbarik kuusk
k`ül'ge. Togib pinginaabrile külge. Õmbles särgile krae külge. Nimi jäi külge. Tõbi hakkas loomalt inimestele külge argi (nakkas). Külge+hakkav haigus vmo nakkushaigus. Poiss üritas paarile tüdrukule külge lüüa (läheneda). Savi kleepus talla külge. Kuivatas käed põlle külge (vastu v sisse). Külge kasvama, kinnitama, pookima, riputama, siduma, tõmbama. Vagun on külge haagitud, vrd külge haagitud = külge+haagitud vagun. Külge nööbitav = külge+nööbitav kapuuts. Külge+jootmine, külge+kruvimine. Vt ka küljes, küljest
küüsis, küüsist. On tormi küüsis, jäi tormi küüsi. Pääses röövlite küüsist
l`esk <22i: lese, l`eske> ka aiand isamesilane. Jäi leseks. Lesk naisterahvas (lesestunud). Lesk+mees, lesk+naine. Lese+kann <-kannu> viljastamata munaga kärjekann
lidus, lidusse. Kõrvad on lidus (pea ligi). Lidus juuksed. Tõmbab kõrvad, saba littu v lidusse. Jäi lidusse vajus norgu
lodevil, lodevile. Nahk on lodevil. Lipsusõlm jäi lodevile
luba <18e: l`oa, luba; lube ja lubasid>. Küsib emalt õuemineku(ks) luba, saab loa õue minna. Puudub töölt ülemuse loaga v loal. Jäi joomise pärast lubadest ilma argi (juhiloast). Relva+luba, linna+luba, trüki+luba, elamis+luba, tegevus+luba, maandumis+luba
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |