Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

k`arr <22e: karri, k`arri> geol uure v pragu karstuvas kivimis; mets vaigutuslõige puutüves

k`õhr <22i: kõhre, k`õhre> anat. Kilp+kõhr, pilk+kõhr, sõrmus+kõhr. Kõhre+rakk <-raku>, kõhre+ümbris. Kõhr+kude = kõhr, kõhr+kala zool, kõhr+kasvaja med kondroom

k`õmr <22e: kõmri, k`õmri>. Rahvas Suurbritannias Walesi poolsaarel kõmrid

kõra <17> murdes tila, kara. Kella kõra

k`õrb <22e: kõrvi, k`õrbi; keskv kõrvim, üliv kõige kõrvim> punakaspruun; punakaspruun hobune. Kõrb hobune = kõrb

k`õrb1 <22i: kõrve, k`õrbe, k`õrbe ja kõrvesse; k`õrbede, k`õrbi ja k`õrbesid> laanemaa, metsalaam, suur inimtühi metsaala

k`õrb2 <2: k`õrbe, k`õrbet, k`õrbe ja k`õrbesse; k`õrbete, k`õrbeid, k`õrbetesse ja k`õrbeisse>. Lõvi läks kõrbe v kõrbesse. Liiva+kõrb, kivi+kõrb ka ülek, savi+kõrb, soola+kõrb, pool+kõrb. Kõrbe+kliima, kõrbe+laev ülek kaamel, kõrbe+liiv <-liiva>, kõrbe+rändur, kõrbe+saar oaas, kõrbe+loom <-looma>, kõrbe+taim, kõrbe+tuul. Kõrbe+ilves karakal, kõrbe+rebane fennek

kõre <16> zool juttselg-kärnkonn

kõre <2: -da> murdes pikk ja sirge. Kõre puu

k`õrg+ kõrge: kõrg+hoone, kõrg+laine, kõrg+lava geogr, kõrg+lend, kõrg+piste (tikkimisel), kõrg+seltskond, kõrg+stiil; hulga, intensiivsuse puhul sageli parem üli-, väga, eriti: kõrg+efektiivne, parem üliefektiivne, ülitõhus, kõrg+tugev, parem ülitugev, väga v eriti tugev

kõri <17: k`õrri ja kõrisse>. Kargas kõrri ülek tuli kallale (ka sõnadega). Võttis kõri pihku ülek avaldas survet. Võttis kõri maha veristas, tappis ära. Lasi palga kõrist alla argi (jõi maha). Kõigest v täiest kõrist valju häälega. Tööd on kõrini tööd on liiga palju. Kõigest kõrini kõigest villand, isu täis. Hinge+kõri, oskuskeeles täpsem hingetoru. Kisa+kõri. argi: (kõva) kõri = jooma+kõri joodik, õlle+kõri õllejoodik. Kõri+häälik keel larüngaal, kõri+sõlm. med: kõri+peegel larüngoskoop, kõri+põletik larüngiit

k`õrk <22e: kõrgi, k`õrki> ülbelt uhke. Kõrk iludus, naeratus. Kõrgilt

k`õrs <14: kõrre, k`õrt, k`õrde (ja kõrresse); kõrte, k`õrsi>. Rukis loob kõrt rukis kõrsub. Ei liiguta (kõverat) kõrtki, ei tõsta kõrt kõrre peale ülek ei tee mitte midagi. Tuleb otse üle kõrre v kõrre+põllu. Heina+kõrs, rohu+kõrs, vilja+kõrs, õle+kõrs. Joogi+kõrs, kõrre+jook. Kõrre+leht, kõrre+lüli, kõrre+sõlm, kõrre+rooste (taimehaigus). Kõrs+vili rukis, nisu, oder, kaer

k`õrv <22u: kõrva, k`õrva; k`õrvadesse ja kõrvusse ja k`õrvu>. Sise+kõrv, välis+kõrv, kesk+kõrv. Pikk+kõrv ülek jänes; eesel. zool nahkhiired: lai+kõrv, suur+kõrv. Tassi kõrv. Mütsi kõrvad. Seintel on kõrvad ülek keegi kuulab salaja pealt. Jutukõmin kostab kõrvu (III v). Kuulab kikkis+kõrvu = kikkis kõrvu (II v), kõrv kikkis (teraselt). Kuulab poole kõrvaga (möödaminnes, muuseas). Laseb kõrvust mööda v ühest kõrvast sisse ja teisest välja jätab tähelepanuta. Hoia silmad ja kõrvad lahti ole tähelepanelik. Pane v kirjuta see endale kõrva taha ülek (jäta meelde). Pani kõrvad pea alla argi suri. Võttis kõrvad pihku ülek nahutas. Mul kõrvad liiguvad ülek olen meelitatud. Kõrvuni võlgades (üleni, lootusetult). Kõrva+auk, kõrva+leht = kõrva+lest, kõrva+nibu. Kõrva+arst, kõrva+peegel med, kõrva+põletik, kõrva+termomeeter, kõrva+tilgad. Kõrva+kuulmine, kõrva+pete kuulmisillusioon. Kõrva+rõngas. Kõrva+kiil <-kiilu> = kõrva+lops. Kõrva+hark zool (putukas). Kõrvu+pidi = kõrvu pidi

k`õõr <22e: kõõru, k`õõru> etn ehispaelast rõiva-aas

k`ärr. Rebenes kärr katki

k`ärr <22e: kärri, k`ärri> käristi. Jänese+kärr (jäneste hirmutamiseks)

p`õrr. Maipõrnikad lendavad põrr ja põrr mööda

v`õrr <22e: võrri, v`õrri> argi mootorjalgratas

`õrr. „Õrr!“ õrises koer, hambad paljad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur