Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 67 artiklit
`ae. Mari, ae, kus sa oled?
Be keem berüllium
Ce keem tseesium
de+ (märgib lahutamist, eemaldamist, alanemist, ositamist, lõpetust jne). De+gaseerima, de+gradeerima, de+mineerima, de+monteerima
de facto [de fakto] ld tegelikult. Uut riiki tunnustati de facto
de iure, de jure [de juure] ld õiguslikult. Riiki tunnustati de iure v de jure
e ehk
e- elektrooniline, elektron-: e-+aadress, e-+ajakiri, e-+apteek, e-+identiteet, e-+kaart, e-+kaubandus, e-+kiri, e-+kirjavahetus, e-+kursus, e-+maksuamet, e-+pangandus, e-+raamatukogu, e-+sõnastik, e-+teenindus, e-+teenus, e-+valimised, e-+valitsus, e-+õpe, e-+ülikool. Vt ka e-hääletama, e-luger, e-paber, e-p`ood', e-p`oodlemine, e-p`os't, e-raamat, e-resid`en't, e-r`iik, e-sigar`et', e-õpe
E, e <26: e, e-d; muus 26: e, e’d, e’sse; e’de, e’sid, e’desse>, nimi: `ee <26: `ee, `eed> e-täht; muus mi. Vrd E-duur Mi-mažoor ja e-moll mi-minoor
E esmaspäev; geogr, mer ida; füüs eksa- (1018)
`ee vt esi
ee eesti keeles
EE Eesti (maatähis nt postis)
Fe keem raud
Ge keem germaanium
He keem heelium
ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened
k küla; kuu; keel; kell; korrus; füüs kilo- (103), nt kA (kiloamper), kHz (kiloherts), kB (kilobait)
K kolmapäev; keem kaalium; füüs kelvin
ka. Ka sina sinagi. Lihtsad ja {ühtlasi ka} → ühtlasi tõhusad vahendid. Taevas oli helesinine, {samuti ka} → samuti meri
k.a kaasa arvatud; käesoleval aastal
kd köide
kel kellel. Vt kes
kes <0: kelle, keda, kellesse, kelles, kellest, kellele, kellel ja rõhutuna kel, kellelt (ja kelt), kelleks, kelleni, kellena, kelleta, kellega; mitm kes, kelle ja kellede, keda, kellesse ja kelledesse>. Isik, kes .. Loomad, kes .. Juhatus, kes .. Ühiskond, kes v mis .. Ettevõte, kes on sõlminud lepingu. Vrd Ettevõte, mis asub Kadaka teel. Kes tahes, keda tahes, kellele tahes. Kes see tuleb? Keda oodatakse, keda ei mõnda oodatakse, mõnda mitte. Ta polegi kes teab kui tugev (mitte eriti tugev)
Ket [k`et'] <22e: Keti, K`etti> Obi lisajõgi Venemaal
kg kilogramm
kk keskkool; käskkiri
kl klass; klaas, klaasitäis; kell
KL Kaitseliit; el kesklaine
km kilomeeter; maj käibemaks
kn nõuk külanõukogu
kp kuupäev
kr kroon; kraav; kreeka keeles
Kr keem krüptoon
kt kohusetäitja
kv kvartal
kW kilovatt
KÜ korteriühistu
LE liikluseeskiri
Le Havre [lö`aavr] <2e: Havre’i, Havre’it; kuhu Havre’isse> linn Prantsusmaal
Le Mans [lö m`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal
me vt mina <minu> (mitm)
ME munitsipaalettevõte
mina’ks vmo kas mina
Ne keem neoon
NE geogr, mer kirre
Oe füüs örsted
re <26: re, re’d, re’sse; re’de, re’sid, re’desse> muus d, teise alusheli silpnimi. Vrd Re-mažoor ja re-minoor; re-diees
re+ taas-, uuesti-, tagasi-: re+eksport, re+genereerima, re+infektsioon
Re keem reenium
RE riigiettevõte
Se keem seleen
SE geogr, mer kagu
te vt sina <sinu> (mitm)
Te keem telluur
VE väikeettevõte
VKE maj väike- ja keskettevõte
`õe. Mari, õe, tule tuppa!
äke <6: `äkke, äket>. Kobestab äkkega mulda. Laud nagu äke (pudeleid nagu äkkepulki täis). Karu+äke etn, pakk+äke, raam+äke, võrk+äke, pulk+äke, vedru+äke, ketas+äke randaal, raud+äke, puu+äke. Äkke+pakk <-paku>, äkke+pulk
ÜE ühisettevõte
Xe keem ksenoon
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |