|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 136 artiklit, väljastan 100.
aero+ õhk-, õhu-, lennu-: aero+teraapia õhkravi, aero+naut õhusõitja, aero+navigatsioon lennunavigatsioon
asbo+, parem asbest-
Cabo Verde [kaabu verdi] <16: kuhu -sse> Roheneemesaarte nimi diplomaatilises kontekstis
deso+ desinfektsiooni-, desinfitseerimis-: deso+kamber, deso+matt, deso+ruum, deso+vedelik
eba+, hrl parem kui mitte-: eba+aus, eba+diskreetne, eba+esteetiline, eba+harilik, eba+hügieeniline, eba+järjekindel, eba+kohane, eba+kompetentne = eba+pädev, eba+konkreetne, eba+korrektne, eba+kultuurne, eba+küllaldane = eba+piisav piisamatu, eba+lojaalne, eba+loogiline, eba+loomulik, eba+musikaalne, eba+naiselik, eba+oluline, eba+otstarbekas, eba+peremehelik, eba+populaarne, eba+proportsionaalne, eba+puhas, eba+reaalne, eba+reeglipärane reeglipäratu, eba+selge, eba+sobiv sobimatu, eba+stabiilne, eba+standardne, eba+sõbralik, eba+sünnis sündsusetu, eba+täpne, eba+tüüpiline, eba+usutav, eba+ökonoomne, eba+ühtlane. Väär-, võlts-, pseudo-: eba+usk väärusk, eba+haige võlts-, pseudohaige, eba+rahvalik pseudorahvalik; bot: eba+sarikas (õisik), eba+vili, parem rüüsvili; zool: eba+jalake, parem kulend, eba+röövik lehevaablase vastne; füüs: eba+fookus, eba+kujutis
Ebro <16> hisp, Ebre katalaani jõgi Hispaanias
ego <17> mina
emo <17 ja 16; os emo ja emot> noor, kes kaldub tundma maailmavalu ning taotleb oma välimuses ja käitumises täiesti mittemoekas olemist
EMO erakorralise meditsiini osakond
eo ipso ld just seeläbi, iseenesest
epo+ vt epoksü+
Espoo [`esp`oo] <26: kuhu -sse> sm = Esbo rts Helsingi naaberlinn Soomes
geko <16> zool (sisalik)
geno+ geenide, geeni-: geno+fond geenifond, populatsiooni pärilikkustegurite kogum, geno+tüüp organismi pärilikkustegurite kogum
geo+ Maa (omastavas), maa-, maakoore(-): geo+magnetism maamagnetism, geo+morfoloogia teadus Maa pinnavormidest, geo+keemia maakoorekeemia, geo+kronoloogia geoloogiline ajaarvamine
geto <16> rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa. Juutide, neegrite geto = juudi+geto, neegri+geto
kemo+ keemiline: kemo+laser, kemo+luminestsents (tekib keemilise reaktsiooni tagajärjel), kemo+puhastus, kemo+relv keemiarelv, kemo+retseptor anat (võtab vastu keemilisi ärritusi), kemo+taksis biol suundliikumine keemilise ärrituse toimel, kemo+teraapia keemiaravi, kemo+teraapiline, kemo+tõrje; bot: kemo+süntees orgaaniliste ainete moodustumine keemilise energia abil, kemo+tropism (põhineb keemilisel ärritusel)
laba <17: labasse ja l`appa> lai osa v külg; (jala, suka) pöid. Aeru+laba, kinda+laba, käe+laba, lehe+laba. tehn turbiinil: juht+laba, pöörd+laba. Laba+pump tehn, laba+tigu zool
labor <2e: -i> laboratoorium. Foto+labor, keemia+labor, kriminalistika+labor, uurimis+labor. Labori+hiir <-hiire>, labori+insener, labori+juhataja, labori+meditsiin, labori+seadmed, labori+velsker
LE liikluseeskiri
LED ingl light-emitting diode (valgusdiood, leed). LED-lamp, LED-näidik
l`eebe <1> mahe, pehme. Leebe naeratus, hääl, karistus, tuul. Leebelt
l`eed <22e: leedi, l`eedi> valgusdiood, LED. Leed+lamp, leed+näidik valgusdioodlamp, -näidik, LED-lamp, -näidik
l`eek <22e: leegi, l`eeki>. Põleb leegiga, on leekides leegitseb. Küünla+leek, gaasi+leek, tule+leek. Armu+leek armutuli, -lõõm. Leek+punane leekivpunane, leek+ahi tehn, leek+toru tehn (aurukatlal), leek+punkt füüs. Leegi+taoline leekjas, leegi+heitja sõj
l`eem <13: leeme, l`eent, l`eende ja leemesse; leente, l`eemi, leentesse ja leemisse>. Oa+leem, kapsa+leem oa-, kapsasupp. Keedu+leem keeduvedelik. Rammu+leem puljong. Vere+leem van.t vereplasma. Leeme+kauss, leeme+kulp, leeme+pada <-paja>
l`eer1 <22e: leeri, l`eeri> laager. Lõi leeri üles asus laagrisse. Jagunesid kahte leeri (kahte rühma, kaheks). Sõja+leer = väe+leer sõjaväelaager. Rahu+leer rahupooldajad
l`eer2 <22e: leeri, l`eeri> konfirmatsioon (protestantlikus kirikus). On leeris käinud, on leerist läbi on leeritatud. Leeri+laps <-lapse>, leeri+vend, leeri+õde, leeri+kool <-kooli> = leeri+õpetus, leeri+pidu
l`eev <22e: leevi, l`eevi> Bulgaaria rahaühik
Le Havre [lö`aavr] <2e: Havre’i, Havre’it; kuhu Havre’isse> linn Prantsusmaal
l`ehm <22i: lehma, l`ehma>. Peab lehma. Lehm tuleb lüpsma, lüpsab, jääb kinni. Piimas (III v) lehm (kes lüpsab). Lüpsi+lehm, piima+lehm, liha+lehm, tõu+lehm. Põdra+lehm. Lehma+hein, lehma+kari <-karja>, lehma+karjane = lehma+karjus, lehma+kell krapp, lehma+kiitsakas = lehma+kont, lehma+laut, lehma+lüps, lehma+lüpsja, lehma+lüpsmine, lehma+nahk, lehma+pidaja, lehma+pidamine, lehma+piim <-piima>, lehma+sõnnik. Lehma+mullikas argi, vrd lehm+mullikas, lehm+vasikas
l`eht <22i: lehe, l`ehte; seisundivorm l`ehtes ja lehes>. Puu läheb lehte, on lehtes v lehes. Tüli lööb rahva kahte lehte (jagab kaheks). Leht paberit = paberi+leht. Raamatu leht. Sinine leht argi = töövõimetus+leht. Sünnib valge v puhta lehena (inimese kohta). Mängib laia lehte argi uhkeldab. Kapsa+leht, puu+leht. Kroon+leht (õiel). bot taimenimetustes: korts+leht, paise+leht, tee+leht. Aja+leht, lend+leht, müüri+leht. Päeva+leht, nädala+leht, maakonna+leht, valla+leht, kooli+leht, kliendi+leht, info+leht. Teras+leht, vrd leht+teras; kulla+leht, vrd leht+kuld; tubaka+leht, vrd leht+tubakas; sae+leht, vrd leht+saag. Lehe+hunnik, lehe+kujuline lehtjas, lehe+kõdu kõdunenud lehed. bot: lehe+alge <-`algme>, lehe+laba, lehe+langus, lehe+pung, lehe+roots <-rootsu>. aiand: lehe+mesi, lehe+muld. zool: lehe+konn, lehe+täi. Lehe+ ajalehe-: lehe+kiosk = lehe+putka, lehe+müüja, lehe+veerg. Lehe+pööraja (nt klaverimängijal). Leht+kapsas, leht+peet, leht+petersell, leht+seller. bot: leht+liilia, leht+adru (pruunvetikas). Leht+vedru (teraslehtedest). Lehte läinud = lehte+läinud puu. Lehte+minek. Leht-lehelt
l`ehv <22e: lehvi, l`ehvi> liblikjalt aasa seotud pael. Seob lehvi kaela, juustesse. Seob paelad lehvi (III v). Siid+lehv. Om-ga: lehvi+kujuline lehvjas
l`eib <22u: leiva, l`eiba>. Võtab leiba sööb, laseb leiba luusse. Teenib endale leiba. Iga amet annab leiba (elatist, ülalpidamist). Sai kroonu leivale v kroonu+leivale läks sõjaväkke v vangi. Pandi, läks nädalaks vee ja leiva peale. Panevad leivad ühte kappi. On ühes leivas on ühisel toidul. Poeg hakkas oma leiba. Las ta olla, ega ta leiba küsi (ei sega, ei ole tülinaks). Kõike kulub, läheb nagu leiba (palju). Jätku leiba v leivale! Käär, tükk leiba = leiva+käär, leiva+tükk. Kilo leiba = leiva+kilo. Peen+leib, tera+leib, maa+leib, põranda+leib, vormi+leib, koorik+leib. Must leib = rukki+leib. Näki+leib = kuivik+leib. Armulaua+leib. Või+leib, nt kala+leib, vorsti+leib, muna+leib. Leib ja sai pagaritooted. Leiva+ahi, leiva+auto, leiva+jahu, leiva+juuretis (haputainast), leiva+kakk, leiva+kali, leiva+kastmine = leiva+sõtkumine, leiva+kauplus = leiva+pood, leiva+küpsetamine, leiva+küpsetus, leiva+labidas, leiva+lõhnaline, leiva+lõikamine, leiva+nuga, leiva+ports, leiva+puu bot, leiva+puudus, leiva+sisu, leiva+supp, leiva+tainas, leiva+taldrik, leiva+teenimine elatise teenimine, leiva+teenistus, leiva+tegemine, leiva+tegija, leiva+tehas = leiva+vabrik. Leiva+koorik = leiva+kooruke, leiva+murikas, leiva+pala = leiva+paluke, leiva+raas = leiva+raasuke, leiva+viil <-viilu> = leiva+viilak = leiva+viilukas. Leib+juust (pätsidena)
l`eid <22e: leiu, l`eidu>. Analüüs on leiuta. Juhuslik leid = juhu+leid. Aarde+leid, muinas+leid, mündi+leid. Leiu+büroo, leiu+koht = leiu+paik, leiu+tasu
Leie <16: kuhu -sse ja L`eide ja L`eige>
l`eil <22e: leili, l`eili; seisundivorm l`eilis>. Viskab, võtab leili. Olin eksami pärast leilis argi (ärevuses, ähmis). Sauna+leil. Leili+kulp, leili+ruum, leili+saun, leili+viskaja
l`ein <22u: leina, l`eina>. Mälestame leinas lahkunut. Leina+aasta, leina+aeg, leina+jumalateenistus, leina+liblikas zool, leina+lipp <-lipu>, leina+marss, leina+meeleolu, leina+miiting, leina+muusika, leina+riie = leina+rõivas, leina+rüü, leina+seisak, leina+rant = leina+ääris (nt lipul). Leina+maja surnu kodu, vrd kabel, matuse(talitus)hoone
leiu vt l`eid
leke <6: l`ekke, leket> lekkimine. Gaasijuhtme leke. Info+leke. Lekke+kadu, lekke+vool <-voolu> el
l`ekk1 <22e: leki, l`ekki> auk, vett läbilaskev koht laeva keres. Laev sai leki
l`ekk2 <22e: leki, l`ekki> Albaania rahaühik
lelu <17> mängukann, mänguasi. Õppe+lelu, kaisu+lelu, vanni+lelu, närimis+lelu. Lelu+mäng
Le Mans [lö m`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal
l`emb <22i: lemme, l`embe> luul lemme, armastus
l`emb <22e: lembi, l`embi> hrl luul lembija, lembur. Luule+lemb, napsi+lemb, naiste+lemb
l`embe <1> mahe, õrn; lahke, hell. Lembe tuul, hääl. Lembelt
l`end <22e: lennu, l`endu>. Part tõuseb, läheb lendu. On varanduse lendu lasknud (ära raisanud). Laseb kuuldusi lendu (liikvele). Laseb kuradeid lendu kirub. Rattad on lennus (maast lahti). On terve päeva lennus (liigub ringi). Tunneb lindu lennust, lennu järgi. Laskis lennust v lennult v lennu pealt kolm parti. Aeg kaob lennul (lennates, kiiresti). Taipab kõike lennult. Kotka, kosmoselaeva, noole lend. Kooli viies lend, viienda lennu lõpetajad. Katse+lend, kosmose+lend, vigur+lend. Pulma+lend = paaritus+lend (putukatel). Mõtte+lend, luule+lend. Tähe+lend ka ülek. Linnu+lennult. Lend+liiv <-liiva> tuiskliiv, lend+pall (tennises), lend+sisalik tiibsisalik, lend+tahm (lendmetena). Lennu+aeg, lennu+aparaat, lennu+harjutus, lennu+hirm, lennu+ilm, lennu+kompanii, lennu+kool <-kooli>, lennu+kõrgus, lennu+liiklus, lennu+nahk (nt lendoraval), lennu+oskus, lennu+reis <-reisi>, lennu+sport, lennu+suund, lennu+valmis, lennu+õnnetus, lennu+ühendus. Lendu lastud = lendu+lastud kuulujutt. Lendu+minek, lendu+tõus
l`eng <22e: lengi, l`engi> piit. Ukse, akna leng
lento it muus aeglaselt, pikkamisi
León [le`on] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Hispaanias
l`eos, l`eost vt ligu
lepe <6: l`eppe, lepet> (suuline) kokkulepe. Jõuavad leppele; peab lepet v peab leppest kinni; murrab lepet. Nagu leppe peale (kokkulepitult). Infovahetuse lepe v lepe infovahetuse kohta. Leppe+kohane, leppe+märk <-märgi>, leppe+nimetus, leppe+signaal
l`epp1 <22i: lepa, l`eppa>. Must lepp (üldkeeles) = sang+lepp bot, valge lepp (üldkeeles) = hall lepp bot. Lepa+halg, lepa+käbi (emasurb), lepa+mets, lepa+oks, lepa+park (parkaine), lepa+piim <-piima> valge eritis lepalehtedel, lepa+puu, lepa+põõsas, lepa+urb, lepa+võsa. Lepa+seen (üldkeeles) = lepa+riisikas bot
lesbi <16> homoseksuaalne naine. Lesbi+paar
Lesbos [l`esbos] <11: -e; kuhu -ele ja -(es)se>, Lésvos [l`esvos] kr saar ja maakond Kreekas
l`esk <22i: lese, l`eske> ka aiand isamesilane. Jäi leseks. Lesk naisterahvas (lesestunud). Lesk+mees, lesk+naine. Lese+kann <-kannu> viljastamata munaga kärjekann
l`est <22i: lesta, l`esta> õhuke lai lehetaoline asi; lai koor, kest; ka zool, sport. Lestadega ujumine = lesta+ujumine. Tõmba lesta argi mine ära, kao minema. Kõrva+lest. Uju+lest (ujujal; veelooma jalal). zool: sügelis+lest, võrgendi+lest; meri+lest (kala). Lesta+kujuline lestjas. Lesta+kala = lest. Lesta+parv, lesta+püük, lesta+võrk. Lest+hernes, oskuskeeles täpsem suhkruhernes. Lest+huulik (puhkpillil), lest+tõbi (taimedel ja loomadel)
letšo <16> paprika-tomatihautis
l`et't <22e: leti, l`etti>. Müüs leti alt (altkäe). Võtab, tõmbab letti argi pinnib, nõuab seletust. Baari+lett, turu+lett, liha+lett, külm+lett, müügi+lett, info+lett. Leti+tagune, leti+teenindaja, leti+töötaja ka paberl müüja
l`eu <26> Rumeenia ja Moldova rahaühik
levi <17> levik; levitamine. On levist väljas = on mobiiltelefonside levi+alast väljas. Ajakirjandus+levi, filmi+levi, info+levi. Tuul+levi seemnete, vilja ja eoste tuulega levimine. Ajalehe levi+osakond
LGBT lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised. LGBT-kogukond
liba+ vale-, võlts-, pseudo-: liba+kangelane, liba+politseinik, liba+takso, liba+tunnus (statistikas), liba+tõelisus, liba+uudis
libe <2: -da>. Kukkus libedaga, libedal teel. Libeda keelega libekeelne. Peseb libedaga argi (lehelisega, tuhaveega). Läks, sattus libedale (teele) ülek. Libeda+sõit talvesõit. Libedalt = libedasti
libi+ libestav, libestus-; libisev: libi+aine libesti, libi+samm (suusatamises)
L`iibo <1: kuhu -sse> Liepāja saaremurdeline nimi
limbo <16> (tants)
lito <16>, lito+gr`aafia kivitrükk; kivitrükipilt. Lito(graafia)+kivi. Litograaf kivitrükijoonistaja v -tööline. Litograafiline
lo linnaosa
lobe <2: -da> lai, lodev, mittetihe. Lobeda lõikega särk. Lobe suuvärk. tehn suure lõtkuga: lobe+ist, lobe+liigend
L`oo <26: kuhu -le>
luba <18e: l`oa, luba; lube ja lubasid>. Küsib emalt õuemineku(ks) luba, saab loa õue minna. Puudub töölt ülemuse loaga v loal. Jäi joomise pärast lubadest ilma argi (juhiloast). Relva+luba, linna+luba, trüki+luba, elamis+luba, tegevus+luba, maandumis+luba
lubi <24e: lubja, l`upja; l`upje ja l`upjasid>. Põletab lupja. Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid. Kloor+lubi. geol: allika+lubi = nõrg+lubi, järve+lubi. eh: tükk+lubi, pulber+lubi. Lubi+aine, lubi+koor <-koore> (linnumunal), lubi+sete geol, lubi+salpeeter kaltsiumnitraat (lämmastikväetis). eh: lubi+betoon, lubi+krohv, lubi+mört. zool: lubi+kest, lubi+koda, lubi+skelett. Lubja+ahi, lubja+auk, lubja+jahu, lubja+külvik põllum, lubja+puudus, lubja+tainas = lubja+vikk eh, lubja+tehas, lubja+tolm, lubja+vesi, lubja+vildid. Lubja+lembene taim, lubja+rikas muld, lubja+vaene muld
lõbu <17>. Lastel on lõbu laialt. Reisib lõbu pärast, oma lõbuks. On lõbudele aldis = lõbu+aldis. Era+lõbu, silma+lõbu, talve+lõbu. Lõbu+asi, lõbu+himu, lõbu+himuline, lõbu+janu = lõbu+nälg, lõbu+januline, lõbu+naine = lõbu+tüdruk, lõbu+reis <-reisi>, lõbu+reisija, lõbu+sõit, lõbu+sõitja, lõbu+lend, lõbu+lendaja
l`õo <26>, l`õoke[ne] <12 (ja 10): -kese>. zool: nõmme+lõoke, põld+lõoke, tutt+lõoke. Lõo+kannus bot (rohttaim), lõo+pistrik zool (lind). Lõo(kese)+talv järeltalv
läbi ei soovita tähenduses: tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle. Läheb läbi vee. Piilub läbi lukuaugu. Külm tungib läbi riiete. Hingab läbi suu, parem suu kaudu. Sõidab Vilniusse läbi Riia, parem Riia kaudu. Läbi raskuste tähtede poole. Kuuleb läbi une samme. Istub päev v päeva läbi kodus. Treenib aasta läbi (aasta ringi). Pääses {läbi juhuse} → juhuse tõttu, tänu juhusele, juhuse läbi. Asjaajamine käib {läbi direktori} → direktori kaudu. Esitage taotlus {läbi interneti} → internetis v Internetis, interneti v Interneti kaudu. Teostab end {läbi luule} → luule kaudu, luules. Selgitab oma teooriat {läbi näidete} → näidete abil v varal. Läbi arutama, kriipsutama, kuluma, külmuma, mõtlema, peksma, roostetama, suruma, sõimama, torkama, ulatuma, uurima, valgustama. Raamat on läbi loetud, vrd läbi loetud = läbi+loetud raamat. Raha, puhkus on läbi. Kell on viis minutit kolm läbi (nelja peal). On omadega päris läbi on väsinud, haigusest kurnatud vms. Keskelt+läbi keskmiselt; üldiselt. Läbi ja läbi, läbi ja lõhki läbinisti, täiesti. Läbi+aastane aastaringne, läbi+kriipsutus, läbi+mõtlematus, läbi+müük, läbi+paistmatu, läbi+sõelumine, läbi+sõitja, läbi+sõitmine, läbi+torge, läbi+töötamine. Läbi+ läbinisti: läbi+märg, läbi+küps. Läbi+ täis-: läbi+linane, läbi+villane. Vt ka läbi ajama, läbi j`ooksma, läbi k`asvama, läbi k`ukkuma, läbi k`äima, läbi l`askma, läbi l`õikama, läbi l`ööma, läbi minema, läbi m`urdma, läbi nägema, läbi `ot'sima, läbi p`aistma, läbi põlema, läbi s`aama, läbi t`ungima, läbi v`aatama, läbi v`iima, läbi v`õtma
läbi ajama. Ajab sibula hakkmasinast läbi. Ajab vana mantliga kevadeni läbi. Läbi aetud = läbi+aetud piim argi lõss, kooritud piim. Läbi+ajamine
läbi j`ooksma. Jooksis kõik poed läbi. Katus jookseb läbi. Läbi+jooks
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|