|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
asja+õiendus asjatoimetus, asjatalitus. Tal oli linnas asjaõiendusi, läks linna asjaõiendustele. Käis põõsastes asjaõiendusel (loomulikke vajadusi rahuldamas)
elu+j`ärg <-järje>. Rahva elujärg paraneb (elatustase tõuseb). Mehe elujärg on linnas mees elab linnas
härrased mitm <9: härraste> saksad; härrad. Astuge edasi, härrased! Härrased ohvitserid. Teenib linnas härraseid. Härras+kiht jõukam ühiskonnakiht, ladvik, härras+laps <-lapse>. Härraste+maja (mõisas). Härraskond = härrased
jalule s`eadma kehtima v maksma panema. Linnas on kord jälle jalule seatud. Jalule seatud = jalule+seatud õigused. Jalule+seadmine
jalul olema. Olime terve päeva jalul (liikvel). Haige on esimest päeva jalul (hakkab paranema). Linnas on kord jälle jalul (kehtimas)
kadakas <2: -ka, -kat>. Läks linnas kadakaks, kadaka+saksaks halv. Kasaka+kadakas (üldkeeles) = sabiina kadakas bot. Kadaka+põõsas, kadaka+oks, kadaka+mari <-marja>, kadaka+(marja)viin, kadaka+suits, kadaka+viht <-viha>. Kadaka+täks zool (lind)
kogu käändumatu ases. Kaotas kogu varanduse (kõik, mis oli). Kogu maailm, linn. Olin kogu suvi, kogu suve linnas. Tirib kogu jõust. Mul oli kogu aeg palju tegemist, vrd kolmeetapilise võistluse kogu+aeg. Ongi kogu lugu, kogu moos argi ongi kõik (läbi). Kogu+hind, kogu+käive, kogu+sissetulek. Kogu+ üld-: kogu+arv, kogu+maht, kogu+maksumus, kogu+pikkus, kogu+summa, kogu+võimsus; kogu+mulje, kogu+pilt. Kogu+aastane, kogu+päevane. Vt ka terve1
l`inn <22u: linna, l`inna>. Aed+linn, ees+linn, hiid+linn, suvitus+linn. Sadama+linn, piiri+linn, ääre+linn, miljoni+linn. Maa+linn aj. Om-ga: linna+ehitus, linna+elu, linna+elustik, linna+jagu = linna+osa, linna+kodanik, linna+kohus <-k`ohtu>, linna+kära, linna+laps <-lapse>, linna+leht, linna+luba (sõduril), linna+majandus, linna+mees, linna+müür, linna+naine, linna+omavalitsus, linna+pea, linna+rahvas, linna+rahvastik, linna+sekretär, linna+tänav, linna+vaade, linna+vara, linna+võistlus (spordis), linna+äärne. Linna+antsakas = linna+untsakas = linna+vurle. vmo: linna+härra = linna+saks <-saksa>, linna+vaht <-vahi>. Sisseü-ga: linna+minek, linna+sõit. Linnas käik = linnas+käik
lähedane <12: -se>. Sai lähedases linnas tööd. Valguse kiirusele lähedane kiirus. Absoluutse nulli lähedane temperatuur. Lähedased värvitoonid. Lähedane sugulane lähisugulane. Jagab oma rõõmu lähedastega, lähedaste inimestega. Kodu+lähedane, piiri+lähedane, pinna+lähedane. Elu+lähedane, hinge+lähedane, normi+lähedane, originaali+lähedane, südame+lähedane, tõe+lähedane, loodus+lähedane. Ligi+lähedane
m`aa+k`oht. Maakohas elab väiksema rahaga ära kui linnas
maja+t`eenija. Linnas olid majateenijad ja maal taluteenijad
rohkenema <27>. Linnas on rohkenenud kuriteod
tal'vitama <27> talve veetma; talvituma. Vanaisa suvitab maal ja talvitab linnas. Mesilased on hästi talvitanud
t`ooni `andma domineerima, ilmet andma. Tartu linnas, Tartu linnale annavad tooni üliõpilased. Tooni andev = tooni+andev suund (määrav, tähtsaim). Om-ga: tooni+andja
t`uiama <29: tuiata, t`uian> tuigerdama; siia-sinna käima. Joobnu tuias kodu poole. Tuiab toast tuppa, linnas ringi
`uus+tulnuk[as]. Uustulnuk(as) asutuses, linnas, kantrimuusikas
vahe <16>. Vahe endise ja praeguse vahel = endise ja praeguse vahe. Kas teed kaksikute vahel, kaksikutel vahet? Käib toa ja köögi vahet. Kahe vahega mapp. Peab töös vahet. Arvude 10 ja 3 vahe on 7. On vaks vahet, suur vahe, kas elad linnas või maal. Oh sa pühade vahe, mis siin toimub! Pikk nagu pühade vahe väga pikk. Aja+vahe, palga+vahe, hinna+vahe, kõrgus+vahe, seisus(e)+vahe, vanuse+vahe, peatuse+vahe, jaama+vahe, rea+vahe, jalge+vahe. Liikluses: külg+vahe, piki+vahe. Küla+vahe, naha+vahe, voodri+vahe. Õhk+vahe. Vahe+aruanne, vahe+aste <-`astme>, vahe+jaam, vahe+joon, vahe+kasu vaheltkasu, vahe+kaugus, vahe+kiht, vahe+koda, vahe+käik, vahe+ladu, vahe+laius, vahe+lüli, vahe+märkus, vahe+müür, vahe+peatus, vahe+plaat, vahe+post, vahe+raha, vahe+sadam, vahe+sõrmis (kirjutil), vahe+tükk, vahe+uks, vahe+vorm, vahe+aju anat, vahe+kaart, vahe+mäng muus, vahe+tekk mer (laeval). eh: vahe+liist, vahe+made, vahe+pärlin. el: vahe+lüliti, vahe+relee. sport: vahe+finiš (jalgrattaspordis), vahe+jooks (eel- ja lõppjooksu vahel), vahe+spurt. tehn: vahe+hammasratas (vedava ja veetava ratta vahel), vahe+laager, vahe+võll
õiendama <27>. Õiendas oma valutavat pihta (sirutas). Õiendab prille, lipsu (sätib). Käis linnas asju õiendamas (asju ajamas). Õiendamata formaalsused. Õiendab oma paberitega. Õiendab oma loomulikke tarbeid euf (urineerib, roojab). Sai eksami (ära) õiendatud. Õiendas kelneriga arve (maksis ära). Õiendan oma vea (parandan). Õiendab minuga iga tühja asja pärast. Ära võõrastega õienda! Arvete+õiendamine ülek
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|