|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit
`all+m`aa+`ilm manala, toonela, surnute riik; kurjategijate, prostituutide jts ringkonnad. Kreeka mütoloogia allmaailm. Allmaailma bossid. Allmaailma+jumal müt
ambr`oosia <1> müt surematuks tegev jumalate toit v salv; bot: (rohttaim); ambroosiaseened, seeneniidistik puidus
argon`aut <22e: -naudi, -n`auti> müt Argo laeval kuldvillaku järele sõitja; zool paberlaevuke (mollusk)
armastus <11: -e> arm, lemme, lemb(us). Meeleline v kehaline armastus, vastand hingeline v platooniline armastus. Noormees avaldas neiule armastust. Salajane armastus = sala+armastus. Nooruk pole neiu armastust väärt, vrd armastus+väärt = armastus+väärne. Jüri vana armastus argi (kallim). Keda-mida armastatakse: isamaa+armastus, ligimese+armastus, enese+armastus egoism, töö+armastus, vabadus(e)+armastus. Kes armastab: ema+armastus, isa+armastus, venna+armastus, õe+armastus. Vrd vanemate+armastus = (laste) armastus vanemate vastu ja vanemate armastus (oma laste vastu). Vaba+armastus, vastu+armastus, ahvi+armastus ülek. Noorus+armastus ka: noorusaegne armastatu. Armastus+abielu, armastus+avaldus, armastus+jumalanna müt, armastus+kiri, armastus+kolmnurk ülek, armastus+romaan
basil`isk <22e: -liski, -l`iski> zool (sisalik); müt surmava pilguga koletis
dana`iid <22e: -iidi, -`iidi> müt. Argose kuninga Danaose tütred danaiidid
dr`aakon <2e: -i> müt lohe, lendmadu, tulemadu; zool (sisalik). Lend+draakon zool. Draakoni+puu bot
drü`aad <22e: -aadi, -`aadi> müt puunümf
eg`iid <22e: egiidi, eg`iidi> müt Zeusi kilp; ülek kaitse, eestkoste. ÜRO egiidi all
eumeniidid mitm <22e: -n`iidide, -n`iide (ja -n`iidisid)> müt õnnistuse toojaiks muutunud erinnüsed
gr`eif <22e: greifi, gr`eifi> müt grüps, kotka pea ja tiivulise lõvikehaga olevus
gr`üps <22e: grüpsi, gr`üpsi> müt greif
hüdra <16> zool mageveepolüüp; müt veemadu
ilma+sammas müt maailma tugi; ülek väga vanaks elanud inimene
inkarnatsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> relig, müt lihakssaamine, kehastumine
jumalanna <16>, jumal´anna <16>. Ilu+jumalanna, koidu+jumalanna, võidu+jumalanna; müt: armastus+jumalanna, saatuse+jumalanna
k`oer <23i (ja 22i): koera, k`oera; k`oeri ja k`oerasid>. Hea peremees ei aja sellise ilmaga koeragi õue. Jüri on koer poiss (ulakas, üleannetu), aga Ants on veel koerem. Koergi ei haugu ka ülek ei lähe kellelegi korda. Siia ongi koer maetud ülek selles ongi asi. See ei kõlba koeralegi, koera hänna v saba allagi halv. Ujub koera, koera moodi. Hulkur+koer, maru+koer, tõu+koer. Jahi+koer, juht+koer, jälitus+koer, karja+koer, keti+koer, süle+koer, teenistus+koer, uru+koer, valve+koer, õue+koer. Hundi+koer, taksi+koer, vrd jänese+koer, lamba+koer. Muudes loomanimetustes: kährik+koer, lend+koer, preeria+koer, päeva+koer. Põrgu+koer müt Kerberos, lõu+koer vmo lõvi. Koera+kari <-karja>, koera+kasvatus, koera+kuut = koera+putka, koera+nahk, koera+pidaja, koera+piits, koera+püüdja, koera+sitt, koera+tõug. Koera+klutt väike koer, koera+kutsikas, koera+nähvits, koera+näss, koera+rakats = koera+rakk <-raki> väike tragi koer, koera+roju halv. Koera+temp <-tembu> koerustükk. bot taimenimetustes: koera+kool <-koolu>, koera+käpp, koera+putk, koera+-pöörirohi. zool: koera+kirp, koera+viik <-viigi> (paeluss); koer+liblikas. Koerte+rakend = koera+rakend, koerte+näitus = koera+näitus
k`oit <22e: koidu, k`oitu>. Läks koidu ajal v koiduga tööle. Koidu+eelne, koidu+hahetus, koidu+jumalanna müt, koidu+kiir <-kiire>, koidu+liblikas zool, koidu+taevas, koidu+uni, koidu+valge = koidu+valgus
k`uld+villak müt õnne toov kuldne jääranahk; ülek miski ihaldatav
k`ätte+m`aks <-maksu> neim. Kättemaksu+iha, kättemaksu+himu, kättemaksu+himuline, kättemaksu+jumalanna müt
l`aar1 <22e: laari, l`aari> müt vanade roomlaste kaitsevaim
l`endva <1> vmo: rabandus; (äkiline) seljavalu; müt nõianool looma v inimese rabamiseks; argi: torm, möll; kiirus, tamp. Lendva on loomad läbi löönud. Tal on alailma igavene lendva peal
metsa+piiga müt metshaldjas neiu kujul
moira <16> saatus; müt Kreeka saatusejumalanna
muru+`eit müt eidena kujutletud loodushaldjas
muru+n`eid müt neiuna kujutletud loodushaldjas
muusa <16> müt Kreeka kunsti ja teaduse jumalanna; ülek mehele loomingulist inspiratsiooni andev naine
n`ektar <2e: -i> viljalihaga mahlajook; müt Kreeka jumalate jook; aiand mesineste. Nektari+lind zool
nere`iid <22e: -iidi, -`iidi> müt merenümf
ore`aad <22e: -aadi, -`aadi> müt mäenümf
p`õrgu+k`oer müt Kerberos
p`äikese+jumal müt. Egiptuse päikesejumal Ra
s`aatus <11 ja 9: -e>. Laps jäeti saatuse hoolde v hooleks (jäeti hoolitsuseta v hüljati). Elu+saatus, inim+saatus. Saatuse pilge v iroonia rumal juhus, saatuse sõrm v näpunäide õnnelik juhus. Saatuse+jumalanna müt, saatuse+löök. Saatus(e)+kaaslane. Saatus+raske saatuslikult raske. Saatus+tragöödia kirj
s`aatür <2e: -i> müt kitse pea ja sabaga olend, Dionysose kaaslane. Saatür+draama lõbusasisuline Vana-Kreeka draama saatürite kooriga
sir`een <22e: -reeni, -r`eeni> müt lauluga meremehi hukutav nümf vanadel kreeklastel; (helisignaalide tekiti); sellega tekitatud heli. Udu+sireen. Sireeni+huile
tuulis+p`ask tuulispea; müt (kratt, kiusaja). Poiss tormas mööda kui tuulispask, tormas tuulispasana mööda (kiiresti, ägedalt)
vana+isa ka müt jumal. Vana+vanaisa vaarisa. Vanaisa+aegne = vanaisade+aegne
v`ee+alune ka nimis müt veealune olend. Veealune naftamaardla, veealused filmivõtted. Veealune kaevandamine allveekaevandamine
v`iin <22u: viina, v`iina>. Mehed võtavad, viskavad viina. Kartuli+viin, kadakamarja+viin, marja+viin vmo marjavein, ploomi+viin, riisi+viin. Pipra+viin. Kosja+viin, kiriku+viin, laua+viin, riigi+viin, sala+viin. Peen+viin. Viina+hais, viina+himu, viina+jumal müt, viina+kauplus = viina+pood, viina+kompress, viina+lõhn, viina+müük, viina+piiritus, viina+pits = viina+klaas, viina+pudel, viina+raha, viina+sokid, viina+tilk, viina+uim <-uima>, viina+vaat <-vaadi>, viina+vabrik, viina+voor <-voori> aj. Viina+ajamine, viina+meister, viina+põletaja, viina+põletamine. keem: viina+kivi, viin+hape
villak <2: -u> pöevill; lausriide tegemiseks laiali laotatud kraaskiukiht. Kuld+villak müt õnne toov kuldne jääranahk; ülek miski ihaldatav
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|