|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
d`ušš <22e: duši, d`ušši> kümblusseade; kümblus selle abil. Käis, pesi end duši all, võttis dušši. Uudis mõjus meile v meisse külma dušina. Käsi+dušš, juga+dušš, ring+dušš, massaaži+dušš, ravi+dušš. Duši+nurk, duši+segisti, duši+ruum, duši+kardin, duši+geel, duši+šampoon
fl`ešš <22e: fleši, fl`ešši> aj nürinurkne välikindlustus
m`arš <22e: marši, m`arši> geogr Põhjamere-äärne padur. Marši+muld
m`atš <22e: matši, m`atši> sport kahe vastase võistlus. Jalgpalli+matš, maailmameistri+matš, finaal+matš. Matš+pall (tennises)
me vt mina <minu> (mitm)
ME munitsipaalettevõte
mea culpa [mea kulpa] ld minu süü
m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)
m`eem <22e: meemi, m`eemi> mingis kultuuris inimeselt teisele jäljendamise teel leviv idee, sümbol, käitumine v stiil, sealhulgas meloodia, käibesõna, mood jms
m`eer <22e: meeri, m`eeri> linnapea
m`ees <13: mehe, m`eest, mehesse; meeste, mehi, meestesse ja mehisse>. Kust(poolt) mehi olete? Mari läks noorelt mehele, on ammu mehel. Nagu üks mees kõik korraga, ühel meelel. Kogu varandus on mehele pandud ülek (läbi). Ole meheks aitäh! Peig+mees, poiss+mees, naise+mees = abielu+mees, lesk+mees. Ameti+mees, aida+mees, esi+mees, kala+mees, kaup+mees, koja+mees, pere+mees, põllu+mees. Vikati+mees ka ülek surm. Asja+mees, au+mees, elu+mees, härras+mees, mustakuue+mees ülek. Käli+mees, väi+mees väi. Lööma+mees, saama+mees. Noor+mees, vana+mees, suur+mees, väike+mees, täitsa+mees. Mehe+hakatis, mehe+juurikas, mehe+kolakas, mehe+mürakas, mehe+näss, mehe+volask. Mehe+jõud. Mehe+jämedune, mehe+kõrgune, mehe+pikkune, mehe+vääriline = mehe+väärne. Meeste+jalatsid, meeste+pesu, meeste+mantel, meeste+saun, meeste+töö, meeste+vaheline, meeste+vihkaja. Mees+isik, mees+kodanik, mees+laulja, mees+õpetaja, mees+pere; sport: mees+paarismäng, mees+üksikmäng. Vrd mees+juuksur mees juuksurina ja meeste+juuksur. Mehele+panek, mehele+saamine
mega <17> argi: megabait; väga hea (vm üle keskmise omadus). Faili suurus on 21 mega. Laulud olid megad
mega+ mõõtühikute kordne: 106, miljon, tähis M; hiiglasuur, üli-; argi väga, üli-. Mega+herts, mega+vatt. Mega+hitt, mega+staar. argi: mega+suur, mega+soodsalt
mehu <17> viljalihaga mahl. Porgandi+mehu, õuna+mehu. Mehu+purk
meie vt mina <minu> (mitm)
m`eig <22e: meiu, m`eigu> (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu v oksad. Suvisteks toodi meiud tuppa
m`eik <22e: meigi, m`eiki> jumestus. Päeva+meik, õhtu+meik, püsi+meik. Meigi+pintsel, meigi+tarbed, meigi+eemaldi, meigi+kunstnik
m`eil <22e: meili, m`eili> elektronpost, e-post; sellega saadetud kiri. Meili+aadress, meili+sõnum
Meka <16: kuhu -sse>, Makkah [m`akka] ar linn Saudi Araabias
melu <17: m`ellu ja melusse> lärm, kära. Hääl kadus tänava+mellu
menu <17> kordaminek, edu, õnnestumine. Jüril on naiste juures menu. Lugeja+menu. Menu+raamat, menu+film, menu+plaat, menu+lugu, menu+kirjanik, menu+laulja
meri <20: mere, m`erd, m`erre ja meresse>. Laev läheb merele. Isa on 15 aastat merd sõitnud. Noorukil on meri põlvini ülek (arvab kõike suutvat). Sellest ajast on hulk vett merre voolanud sellest on palju aega möödas. Piisake meres väga vähe, imevähe. Ava+meri, maailma+meri, süva+meri, ulgu+meri. Laulupeoliste meri. Lillede meri = lille+meri. Elu+meri ülek, inim+meri, tule+meri. Mere+laht, mere+laine, mere+sool <-soola>, mere+vesi, mere+muda, mere+kliima, mere+õhk. Mere+elustik, mere+loom <-looma>, mere+kala, mere+lind, mere+taim. Mere+kaubandus, mere+kool <-kooli>, mere+lahing, mere+riik. Mere+bioloogia, mere+füüsika, mere+ökoloogia, mere+kaitse <-k`aitse>, mere+õigus. Mere+äärne. bot: meri+puju, meri+sinep. zool kalad: meri+ahven, meri+forell iherus, meri+hunt, meri+keel, meri+kiisk, meri+kukk, meri+kurat, meri+lest, meri+lohe, meri+nõel, meri+pühvel, meri+tont, meri+varblane; okasnahksed: meri+liilia, meri+pura, meri+päike, meri+siilik, meri+täht; meri+roos (õisloom), meri+tupp (mantelloom), meri+kilk (kakand), meri+karp <-karbi>, meri+vähk homaar; linnud: meri+kajakas, meri+kotkas, meri+vart <-vardi>. Meri+ravi med
mesi <15: m`ee, m`ett; mete, mesi>. Magus kui mesi = mesi+magus. Määrib ülemusele mett mokale, moka peale, keelele v keele peale ülek (ütleb meelitusi, meelitab). Lehe+mesi, õie+mesi, mets+mesi kimalase mesi, kärje+mesi, vurri+mesi, kanarbiku+mesi, tehis+mesi. Mee+lõhn, mee+purk. Mee+võtmine = mee+võtt, mee+korje, mee+kärg, mee+saak. bot: mee+huul, mee+ketas, mee+nääre. Mee+põis zool (mesilasel). aiand: mee+kurn <-kurna>, mee+magasin, mee+raam, mee+vurr <-vurri>. Mesi+jook, mesi+leib (sisaldab mett). Mesi+puu = mesi+taru taru. Mesi+neste nektar. Mesi+ohakas bot
meso+ kesk-, vahe-
m`es's1 <22e: messi, m`essi> suur laat. Kevad+mess, raamatu+mess, turismi+mess
m`es's2 <22e: messi, m`essi> laevapere söögiruum
m`es's3 <22e: messi, m`essi> lühisõnum, SMS
m`es't <22e: mes'ti, m`es'ti; seisundivorm m`es'tis> argi kamp, kild (killa); liik, sort. Lõi sulidega mesti, on sulidega mestis. Liigub siin igat mesti mehi
m`ets <22i: metsa, m`etsa>. Mine metsa oma jutuga! On natuke metsa poole on nupust nikastanud. Ei näe puude tagant v taga metsa ülek (pisiasjade taga tervikut). Leht+mets, okas+mets, sega+mets, kase+mets kaasik, männi+mets männik; nõmme+mets nõmmik, lodu+mets, mägi+mets, vihma+mets, põlis+mets, ürg+mets; riigi+mets, talu+mets; marja+mets, seene+mets, palgi+mets. Metsa+hari, metsa+viir, metsa+võlv, metsa+lagendik, metsa+padrik, metsa+tihnik, metsa+kolgas = metsa+nurk = metsa+kuru, metsa+salu salu, metsa+tukk <-tuka>. Metsa+maa, metsa+heinamaa = metsa+niit <-niidu>, metsa+lill, metsa+mari <-marja>, metsa+seen, metsa+taim, metsa+and, metsa+rada, metsa+tee, metsa+vahetee, metsa+siht. Metsa+istandik, metsa+kasutus, metsa+kuivendus, metsa+mesindus aj, metsa+parvetus, metsa+külv, metsa+lank, metsa+põleng = metsa+tulekahju. Metsa+poolne, metsa+tagune, metsa+äärne, metsa+rikas, metsa+vaene. Mets+, vastand kodu-: mets+eesel, mets+hobune, mets+part. zool: mets+hiir <-hiire>, mets+-karihiir, mets+kass, mets+kurvits, mets+-lehelind, mets+nugis, mets+vint. Mets+, vastand aed-: mets+maasikas, mets+vaarikas. bot: mets+kannike, mets+-kibuvits, mets+pipar, mets+putk, mets+vits
Metz [m`ess] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal
n`išš <22e: niši, n`išši> orv, seinatühe. On leidnud äritegevuseks sobiva niši ülek (hõivamata koha). Akna+nišš, magamis+nišš, müüri+nišš, võlv+nišš. ülek: turu+nišš, öko+nišš; niši+toode
t`ušš3 <22e: tuši, t`ušši> (värvaine). Joonestus+tušš, ripsme+tušš. Tuši+joonis, tuši+joonistus, tuši+pott, tuši+sulg <-sule>, tuši+tuub
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|