Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

`ast <22e: astu, `astu> luul astumine, samm. Jalgade ast = jala+ast

k`as't1 <22e: kas'ti, k`as'ti>. {Kastist välja(s) mõtlemine} loov mõtlemine. Kast = kasti+täis õlut. Papp+kast, vineer+kast. Auto+kast, kande+kast, keks+kast, kirja+kast, kõla+kast (nt viiulil), käigu+kast tehn, leier+kast, pakk+kast, pesa+kast, post+kast, prügi+kast, valimis+kast. Kasti+laud. Kast+ kastikujuline, nelinurkne: kast+lõks (väiksemate loomade püügiks), kast+mõrd kal, kast+taru aiand, kast+vanker. tehn: kast+valu, kast+valatis

k`as't2 <22e: kas'ti, k`as'ti> suletud ühiskonnakiht (nt Indias). Kasti+süsteem, kasti+vahe <-vahe> seisusevahe. Kasti+vaim ülek kildkonnavaim

l`as't <22e: las'ti, l`as'ti; seisundivorm l`as'tis> koorem, laadung. Laev pandi lasti, on lastis, laeval on last peal. Täis lastis = täis+lastis. Soola+last. Tükk+last, puist+last, vedel+last. maj: lasti+kiri, lasti+raha

m`as't1 <22e: mas'ti, m`as'ti>. Raadio+mast, tele(visiooni)+mast, mobiilside+mast, õhuliini+mast. Raudbetoon+mast, teras+mast. mer: fokk+mast = ees+mast = vöör+mast, groot+mast = suur+mast = pea+mast. Masti+mets, masti+mänd <-männi>, masti+korv, masti+topp topp2

m`as't2 <22e: mas'ti, m`as'ti>. Kaardi+mastid: risti, poti v pada, ärtu, ruutu. ülek liik, sort: mitut masti mehi, igat masti sulisid, teist masti mees, üht(e) masti mehed

n`aast <22e: naastu, n`aastu> kilbike, plaadike; muust pinnast kõrgem laiguke; anat sarv- v luumoodustis nahal; bot kroonlehe ülemine osa. Naastudega rihm. Hõbe+naast, raud+naast; luu+naast, sarv+naast. tkst: naast+kiri, naast+kirjaline kangas, naast+põime. Naast+rehv auto

n`aat' <22e: naadi, n`aati> bot (rohttaim). Naadi+supp

n`asv <22u: nasva, n`asva> murdes leetseljak, meremadalik

n`att <22u: nata, n`atta> (vähipüügiriist). Nata+püük, nata+sööt <-sööda>

n`at't1 <22e: nati, n`atti> argi juuksesalk, -tutt; turi. Võttis poisi(l) natist kinni ja viis tuppa. Kargas teisele natti (kinni), on teise v teisel natis kinni

n`at't2 <22e: nati, n`atti> argi, halv nadikael, tatikas. Iga natt tuleb õiendama!

v`ast äsja, nüüdsama, alles. Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur