Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

b`it't <22e: biti, b`itti> infoühik. Tähis b

di`eet <22e: -eedi, -`eeti> ravitoitumine. Arst määras haigele dieedi. Haige peab dieeti, on dieedil. Nälja+dieet. Piima+dieet, mage+dieet. Dieet+toit, dieet+toitlustus, dieet+ravi, dieet+jogurt, dieet+leib. Dieedi+arst, dieedi+päev

h`it't <22e: hiti, h`itti> argi löökpala, lööktükk, ülimenukas muusikapala, film vm. Kassa+hitt, moe+hitt. Hitt+film, hitt+lavastus, hitt+lugu, hitt+toode

`it't <22e: iti, `itti> argi infotehnoloogia. Iti+mees

k`it't <22e: kiti, k`it'ti>. Akna+kitt, pahtel+kitt

l`it't <22e: liti, l`itti> varem Leedu rahaühik

mitut+pidi, mitut pidi mitmest vaatekohast, mitmel viisil. Asja võib mitutpidi v mitut pidi võtta

n`att <22u: nata, n`atta> (vähipüügiriist). Nata+püük, nata+sööt <-sööda>

n`at't1 <22e: nati, n`atti> argi juuksesalk, -tutt; turi. Võttis poisi(l) natist kinni ja viis tuppa. Kargas teisele natti (kinni), on teise v teisel natis kinni

n`at't2 <22e: nati, n`atti> argi, halv nadikael, tatikas. Iga natt tuleb õiendama!

n`eet' <22e: needi, n`eeti> (kinnitusdetail). Neetidega tagi. Teras+neet, vask+neet, ümarpea+neet. Ehtena: nina+neet, huule+neet, keele+neet, kulmu+neet. Needi+auk = needi+ava, needi+rida. tehn: needi+hoidik, needi+pea; neet+liide, neet+õmblus

n`et't1 <22e: neti, n`etti> argi kena, nägus

n`et't2 <22e: neti, n`etti> argi Internet. Neti+aadress võrguaadress, neti+keel, neti+kommentaar, neti+kommentaator, neti+pulk mobiilse võrguühenduse modem, neti+sõltlane

Nice [n`iiss] <22e: Nice’i; kuhu Nice’i>, itaalia keeles Nizza [nitsa] linn Prantsusmaal

nide <4: nideme, nidet> tihe, läbipõimunud side; anat kommissuur, ühendus sümmeetriliselt asetsevate moodustiste vahel

nigel <2: -a> kehv, vilets, armetu, nõrk. Nigel saak, luuletaja. Nigela+võitu. Nigelalt = nigelasti. Nigelus

Niger <2e: -i; kuhu -isse> riik ja jõgi Aafrikas

nihe <6: n`ihke, nihet> nihkumine, muutus. Ette+nihe, faasi+nihe, puna+nihe. tehn: nihke+nurk, nihke+pind <-pinna>, nihke+teim, nihke+tugevus. Nihke+register info, nihke+vool <-voolu> el

niie vt n`iis

n`iit <22e: niidi, n`iiti>. Peen kui niit = niit+peen. Teost punase niidina läbiv mõte ülek teose juhtmõte. Heegel+niit, traagel+niit, läik+niit, siid+niit, võrgu+niit, õmblus+niit. Hõõg+niit, seene+niit, ämbliku+niit. Niidi+ots ka ülek, niidi+rull, niidi+tõmbaja ülek traaditõmbaja. tkst õmblusmasinal: niidi+katkesti, niidi+pinguti, niidi+vedaja. Niit+näsa anat (keelel), niit+rist (optikariistal), niit+uss zool (nugiuss), niit+vetikas bot

n`iit <22e: niidu, n`iitu> (rohumaa); niitmine, niide. Puis+niit, alpi+niit, soo+niit. Enne teist niitu (niidet). Niidu+hein, niidu+muld. Niidu+aeg, niidu+järg <-järje>, niidu+kaar, niidu+masin niiduk. Niidu+mari <-mari>, niidu+stepp geogr, niidu+-uruhiir zool

nimel. Õnnitleb enda ja kaaslaste nimel (poolt). Tõotas jumala nimel. Seaduse nimel. Loobus reisi nimel paljust. Vt ka nimi

nimelt. Tahab nimelt v just nimelt v just+nimelt rohelist mantlit. Mind ei ole õhtul kodus, lähen nimelt teatrisse. Kas kogemata või nimelt (nimme, meelega)?

nime+pidi, nime pidi. Tunneb, hüüab kaaslasi nimepidi v nime pidi

nimetu <1>. Nimetu loom. Nimetu ähvarduskiri (anonüümne). Nimetu igatsus (ebamäärane)

nire <16>. Higi voolas niredena. Jõe+nire, vee+nire, vere+nire

nitro <16> argi nitrolakk, -värv, -lahusti vm

nitro+: nitro+bakter, nitro+glütseriin (lõhkeaine ja ravim), nitro+lahusti, nitro+lakk <-laki>, nitro+värv; keem: nitro+rühm, nitro+tselluloos, nitro+ühend, nt nitro+benseen, nitro+fenool

Niue <16: kuhu -sse ja -le> Uus-Meremaaga seotud riik ja saar Okeaanias

n`ot't <22e: noti, n`otti> ront, puutomp. Võrdlustes: magab nagu nott; tuim kui nott. Palgi+nott, puu+nott

n`ut't <22e: nuti, n`utti> nupp; bot nupukujuline kobarõisik. Poisil on nutti (taipu). Ohaka+nutt, õie+nutt, saba+nutt

n`utt <22e: nutu, n`uttu>. Nägu kisub nutule, on nutul. Nutt on kurgus, nutu+maik on suus. Kiskus, tihkus nuttu. Nutu+hoog, nutu+hääl, nutu+kramp hrl mitm, nutu+naine (nt matustel), nutu+tuju, nutu+võru (suu ümber)

n`äite+: näite+juhtimine, näite+kirjandus, näite+kirjanik, näite+kunst lavakunst, näite+ring, näite+trupp = näite+seltskond; vmo: näite+lina ekraan, näite+sein kuliss. Vt ka näide

pilet <2e: -i>. Ostab kaks piletit Pärnu bussile, Pärnusse. Bussi+pilet, laeva+pilet, lennuki+pilet = lennu+pilet, rongi+pilet = raudtee+pilet. Tunni+pilet, päeva+pilet, kuu+pilet, kvartali+pilet, aasta+pilet, hooaja+pilet. Ühe otsa pilet = ühe+otsa+pilet ja edasi-tagasi+pilet. Ühe korra pilet = ühe+korra+pilet ja kümne korra pilet. Paber+pilet ja e-pilet. Seisu+pilet, täis+pilet, soodus+pilet. Kino+pilet, teatri+pilet, kontserdi+pilet, näituse+pilet kino-, teatri-, kontserdi-, näitusepääse. Eksami+pilet, loterii+pilet. Liikme+pilet, parem liikmekaart, lugeja+pilet, parem raamatukogukaart, õpilas+pilet, parem õpilaskaart. Pileti+automaat, pileti+kassa, pileti+kontrolör, pileti+konts <-kontsu>, pileti+müüja, pileti+müük, pileti+saba argi = pileti+järjekord, pileti+tangid mitm

s`itt <22u: sita, s`itta> vulg. On sital, läheb sitale, tuleb sitalt. Mine sitale! käi põrgu! Tema jutt või koera sitt (rumal jutt). Ei ole sita pealt riisutud ülek ei ole mingi kehv kuju. Hoia nagu sitta pilpa peal (väga õrnalt). Ära sitta puutu, hakkab haisema ülek jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust. Mis sa sitaga jändad (tühjaga). Ega ikka sitast saia saa ülek (kõlbmatust asjast korralikku). Sitta kah! tühja kah! Sitta(gi) sa tead sa ei tea tuhkagi. Ta on üks sitt mees ei ole suurem asi mees. Saagu või sitem (hullem). Sita+hais, sita+hunnik, sita+häda, sita+(puru)vanka (sõimusõna)

sn`it't <22e: sniti, sn`itti> argi lõige. Mantli snitid. Võttis minu pealt snitti (minust eeskuju)

šn`it't <22e: šniti, šn`itti> argi snitt

t`it't <22i: tite, t`itte> imik, väike laps; argi nukk. Naisel on titt tulemas, naine ootab titte naine on rase. Tite+ema, tite+lapid mähkmed, tite+puder etn (katsikutoit), tite+tegemine argi = tite+tegu argi

v`it't <22e: vit'u, v`it'tu> vulg naise suguelund

`õiget+pidi, `õiget pidi. Võta pliiats õigetpidi v õiget pidi kätte

`õite murdes õige, üpris. Õite suur suli

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur