|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit
`ae. Mari, ae, kus sa oled?
aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} → vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla
alles. Raha on alles (järel, veel olemas). Jõudsin alles koju (äsja). Alles homme. Poiss on alles kaheaastane. Oled sina alles eluvõõras! Alles jäänud = alles+jäänud asjad
enese om <0: enese, ennast, enesesse; eneste, `en'did, enestesse; nim puudub>, `enda. Peseb ennast v end. Sõime ennast v end v endid liiga täis. Ostis enesele v endale maja (omale). Olen seda eneses mõelnud (endamisi). Oled enese v enda meelest kangesti tark (oma arust). Jüri peab Marit juba enese v enda omaks. Miks sa enda susse ei kanna? miks sa kannad teiste susse? Kas direktor on {enda juures} → oma toas, oma kabinetis? Läks enesest v endast välja kaotas enesevalitsuse. Ta on täitsa enesest ära, endast väljas. Enesest(ki) v endast(ki) mõista enesestmõistetavalt. Ennast täis uhke, upsakas. Mitmuse asemel on sageli parem ainsus: Lapsed leidsid endale uue mängukoha; Kulud tasuvad ennast aastaga. Enese+harimine, enese+täiendamine, enese+kehtestamine, enese+leidmine, enese+kordamine, enese+piinamine, enese+pillamine, enese+rahuldamine onanism, enese+salgamine. Enese+alandus, enese+hinnang, enese+imetlus, enese+kasvatus, enese+kiitus, enese+uhkus, enese+unustus, enese+usaldus, enese+väljendus, enese+väärikus, enese+õigustus, enese+ületus. Enese+distsipliin, enese+kontroll, enese+reklaam. Vt `enda, ise
h`irmsasti <keskv h`irmsamini, üliv kõige h`irmsamini ja h`irmsaimini> argi väga, tohutult, kõvasti. Tahan hirmsasti magada. Oled veel hirmsamini köhima hakanud
h`oo. Hoo, see oled sina!
hulga <keskv hulgem> koos keskvõrde v verbiga palju, tublisti. Hulga rohkem, paremini, ilusam. Sa oled hulga kasvanud. Võta kohe hulgem. Vt ka h`ulk <hulga>
h`ulka sekka; argi hulga. Tule meie hulka! Valab mahla hulka vett, mahlale vett hulka. Hulka rohkem, ilusam argi. Sa oled hulka kasvanud argi. Vt ka hulgas, hulgast
inimese+l`oom <-looma> argi inimene. Sa oled üks isevärki inimeseloom
ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda
jänes <9: -e>. Küll sa oled jänes (argpüks, pelgur)! Poisil oli jänes püksis, põues ülek (hirm nahas), poiss oli jänes+püks. Sõidab jänest, jänesena argi, ülek (piletita). Meri on valgetes jänestes (valges vahus laineharjadega). Mets+jänes, kodu+jänes (kodu)küülik. zool: hall+jänes, valge+jänes. ülek: katse+jänes, bussi+jänes, rongi+jänes. Elektri+jänes nalj ülienergiline inimene. Jänese+poeg, jänese+jaht, jänese+koer, jänese+liha. bot: jänese+kapsas, jänese+kõrv, jänese+käpp, vrd jänes+kastik, jänes+vill <-villa>
jänese+n`ahk. Jänesenahast, jänesenahka, jänesenahkne kasukas. Taadil puges jänesenahk põue ülek (hakkas hirm). Oled ikka jänesenahk küll ülek (argpüks)
k`augel <keskv k`augemal, üliv kõige k`augemal ja k`augeimal>, k`augele. Läheb kaugele, on kaugel, tuleb kaugelt. Sõitis kodust kaugele. Asi on naljast kaugel. Kui kaugel sa oma tööga oled? Aeg on nii+kaugel = nii kaugel, et .. Jõuab elus kaugele (saavutab palju). Ta on mulle, minu kaugelt sugulane. Kaugel+olija, vrd kaugemal olija. Kaugele+minev = kaugele minev ettepanek, kaugele+ulatuv = kaugele ulatuv tagajärg, kaugele+jäämine = kaugele jäämine
k`eerama <29: keerata, k`eeran>. Keerab nuppu, nupust. Keerab riide kahekorra (kokku). Võti ei keera hästi. Kapsas hakkab pead keerama (pead looma). Keeras teistele selja. Keeras (end) magama. Ilm keerab sajule. Keeras jutu teisale, naljaks. Sees keerab iiveldab, süda on paha. Keerab kraani lahti, kinni. Keeras kogu toidu kinni argi. Ära lase ennast ümber sõrme keerata ülek (enda üle valitseda). Mis sa siin jälle kokku oled keeranud ülek! Oled kõik kihva, nässu, tuksi, untsu, vussi keeranud argi. Alla, ette, maha, ringi, ümber keerama. Vt ka ära k`eerama, üles k`eerama
k`eetma <34: k`eeta, keedan>. Keedab vett, teed, kartuleid. Keedab perele lõunat. Keedab mahlast siirupit, mahla siirupiks. Veega, piimaga keedetud puder. Keetmata vesi. Keeda liha hästi läbi! Oled küll supi, pudru kokku keetnud ülek (midagi segast v halba põhjustanud). Keetmis+aeg, keetmis+vedelik. Vt ka s`isse k`eetma
k`oos. Istuti hulgakesi koos. Lagunenud tool ei seisa v ei püsi enam koos. Elu ei seisa ainult söömisest koos. Hein on koos (tehtud). Kaklejad olid käsitsi, rinnutsi, karvupidi koos. Sõbrad olid kogu aeg ninapidi koos. Elati pead-jalad koos. Lusikas on moosiga koos. Sa oled õnnega koos sul on vedanud, sul oli õnne. Elab koos emaga. Torm rebis puu koos juurtega välja. Koos hoidma, käima. Koos veedetud = koos+veedetud aeg. Koos+mõju, koos+olija, koos+käimine
kr`us's <22e: krussi, kr`ussi; seisundivorm kr`ussis> argi kihar, keerd. Habe hoiab krussi, laastud tõmbuvad krussi. Oled mu närvid krussi ajanud v keeranud, närvid on krussis ülek. Juukse+kruss
k`ukkuma2 <28: k`ukkuda, kukun>. Vaas kukkus maha, katki. Kukkus põlve katki. Hästi kukkuvad kardinad (langevad, rippuvad). Poiss kukkus hooplema. Nagu isa suust kukkunud väga (oma) isa sarnane. See valitsus kukub varsti argi. Oled sina alles töö peale v otsa kukkunud argi (sattunud). Olid väsimusest kokku kukkumas (kokku varisemas). Vt ka läbi k`ukkuma, s`isse k`ukkuma, v`älja k`ukkuma, ära k`ukkuma
kus. Kus (kohas) sa käisid? Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes. Kus sa lähed argi (kuhu )? Raamat, kus ei ole pilte (milles). Tuleb aeg, kus olukord muutub (millal). Kus maal v kus+maal sa oma tööga oled (kui kaugel)? argi tunderõhuliselt: Kus oli (alles) pidu! Kus mul tarkpea! Kus sa sellega!
k`ust. Kust (kohast) sa tuled? Kust kandist ta pärit on? Raamat, kust ette loeti (millest). Kust mina (seda) tean! Kust maalt v kust+maalt sa oled jõudnud teha (kustpeale, kui kaugelt)?
k`utsuma <28: k`utsuda, kutsun>. Kutsus tüdruku tantsima, tantsule. Kutsumata külaline. Sõbrad kutsuvad Juhanit Jussiks. See raamat ei kutsu (end) lugema (ei tõmba, ei ahvatle). Kutsus jõmpsika korrale. Kõiki kutsuti (üles) koostööle. Oled selleks kutsutud ja seatud ülek (välja valitud, määratud). Vt ka `ellu k`utsuma, esile k`utsuma, tagasi k`utsuma, v`älja k`utsuma, üles k`utsuma
l`oom <22i: looma, l`ooma>. Peab loomi. Lastele sigisid loomad pähe argi (täid). Oled üks tänamatu loom, kes oma heategijaid meeles ei pea. Jumala loom = jumala+loom <-looma> argi (ka inimese kohta). Inimese+loom argi inimene. Kari+loom, mets+loom, sarv+loom, rööv+loom. Tõu+loom, veo+loom, vee+loom. Kirumissõnad: kuri+loom, pime+loom, sõge+loom. Looma+haigus, looma+jälg, looma+kari <-karja>, looma+kultus aj, looma+laat, looma+laut, looma+nahk, looma+nimi, looma+piinaja, looma+psühholoogia, looma+püük, looma+sööt <-sööda>, looma+talitaja, looma+tapmine = looma+tapp <-tapu>, looma+taud, looma+tervishoid, looma+tõug, looma+vagun, looma+velsker. argi: looma+liha, looma+rasv veiseliha, -rasv. Looma+peet, looma+naeris söödapeet, -naeris. zool: looma+kooslus, looma+liik <-liigi>; loom+hõljum = loom+plankton, loom+toit, loom+toiduline. Loom+katse, loom+ohver, loom+ornament kunst, loom+tolmlemine bot
l`õpp <22e: lõpu, l`õppu>. Maailma lõpp. Teeb korralagedusele lõpu (peale) lõpetab korralageduse. Septembri lõpu poole läks ilm külmaks, vrd septembri lõpu+pool oli külm (teine pool). Läheb järjekorra lõppu. Lause lõpus. Kuu, nädala, päeva lõpul v lõpus. Puhkus jõuab lõpule. Töö viidi lõpule, parem töö lõpetati. Lähme minema ja jutul v loril lõpp. Lõpp mõnus film argi (väga, ülimalt). Kelle poolt sa lõppude lõpuks oled? keel: käände+lõpp, pöörde+lõpp, muute+lõpp. Lõpp+ viimane, lõplik, lõpmine: lõpp+akord, lõpp+asend, lõpp+eesmärk, lõpp+häälik keel, lõpp+jaam, lõpp+järeldus, lõpp+kontsert, lõpp+kümnend, lõpp+lahendus, lõpp+osa, lõpp+otsus, lõpp+peatus, lõpp+produkt = lõpp+saadus, lõpp+punkt, lõpp+resultaat = lõpp+tulemus, lõpp+riim kirj, lõpp+seis, lõpp+täht, lõpp+tähtpäev, lõpp+vaatus, lõpp+veerand, lõpp+värss. maj: lõpp+tarbija, lõpp+toodang. Lõpu+ lõppu kuuluv, lõpposa: lõpu+aktus, lõpu+eelne, lõpu+eksam, lõpu+kadu keel hääliku kadumine sõna lõpult, lõpu+märk <-märgi>, lõpu+pidu, lõpu+sõrmus, lõpu+tegemine, lõpu+tunnistus, lõpu+töö, lõpu+õhtu. sport: lõpp+jooks, lõpp+mäng (nt males), lõpp+võistlus (vastandina eelvõistlusele); lõpu+joon, lõpu+lint, lõpu+sirge sirge rajaosa enne finišit, lõpu+spurt. Lõpule+jõudmine
maha j`ooksma. Jooksis teise jalust maha. Kolm vagonetti jooksis rööpmelt maha. Kas oled oma sarved lõpuks maha jooksnud ülek (noorustulisusest üle saanud)? Maha jooksnud = maha+jooksnud aeg ülek tühjalt kulunud aeg. Maha+jooks ka tehn aeglustuv liikumine pärast mootori väljalülitamist
maha j`ääma. Ei jää isast sammugi maha. Jäin rongist maha. Oled ajast maha jäänud. Maha jäänud = maha+jäänud majandus. Maha+jääja, maha+jäämine, maha+jäänu
mis+läbi mistõttu; hrl vmo kuidas, millega. Misläbi oled sina, vaene mees, selle õnnetuse sisse sattunud?
m`ood' <22e: m`oe, m`oodi; m`ood'e ja m`oodisid>. Moodi tulema, moes olema, moest minema. Käib moega kaasas, järgib moodi. Oled moest maha jäänud. Mis vasturääkimise mood see on v olgu (komme)! Kummalisel moel on pilt kadunud. Mitmel, mingil, muul moel = mitut, mingit, muud moodi = mitut+moodi, mingit+moodi, muud+moodi. Sel moel = selle moega. (Seda)sama moodi = sama+moodi. Mil moel = mis moel = mis+moodi. Veab roppu moodi = roppu+moodi. Kaht(e) moodi = kaht+moodi. Vana moodi = vana+moodi. Ise+moodi, kuidagi+moodi, nii+moodi = nõnda+moodi. Juukse+mood = soengu+mood, kübara+mood, mantli+mood, meeste+mood, naiste+mood, maksi+mood, mini+mood, sügis+mood, talve+mood, tegu+mood, suur+mood. Pinna+mood reljeef. Moe+ajakiri = moe+leht, moe+ateljee, moe+daam, moe+demonstratsioon, moe+karje ülek = moe+röögatus ülek = moe+liialdus, moe+kunstnik, moe+lava, moe+looja, moe+maja, moe+nädal, moe+salong, moe+sõna, moe+tants, moe+tööstus, moe+värv, moe+vool <-voolu>
mure <16>. Must, ränk, raske, suur mure. Mure tervise pärast = tervise+mure. Mis sulle muret teeb, mis mure sul on, miks sa mures oled? Muret tekitav asjaolu, kõige rohkem muret tekitav asjaolu. Hakkas murest, murega jooma. Ole mureta! Jäta see minu mureks (hooleks). Argi+mure, elu+mure, kõhu+mure = leiva+mure, maailma+mure, pisi+mure, raha+mure, riide+mure, sala+mure, töö+mure. Mure+joon = mure+korts = mure+kurd <-kurru>, mure+mõte, mure+päev
pabistama <27> pabinas olema, närvitsema. Ema pabistas oma poja pärast. Oled üks igavene pabistis v pabistaja
pahane <10: -se>. On mehe peale pahane. Mille üle sa pahane oled? On väikese asja pärast pahane. Pool+pahane. Pahaselt
p`eo <26> pihk (pihu); peotäis linu. Raha on peos, laskis raha peost. Andis peoga komme. Lõi peoga vastu põlve. Peod on rakkus, rakud on peos. Ohjad on peres naise peos ülek peres valitseb naine. Söödab hobust peo pealt, peost. Nüüd oled mul peos (minu võimuses). Tal on peenike peos tal on puudus v häda käes. Silmad (on) peos nutab. Elab peost suhu (vaeselt). Siit paistab talu nagu peo peal(t) (selgesti). Valu on nagu peoga pühitud (kadunud). Peotäis linu, lina+peo. Kanepi+peo
p`ikkune <12 ja 10: -se>. Poole meetri pikkune. Oled peagu minu pikkune v minu+pikkune. Kilomeetrite pikkuselt purustatud maanteed. Meetri+pikkune, miili+pikkune, vaksa+pikkune, mehe+pikkune, põlve+pikkune, päka+pikkune, sõrme+pikkune, ühe+pikkune. Elu+pikkune, igaviku+pikkune, päeva+pikkune, päevade+pikkune, sajandi+pikkune, sajandite+pikkune
p`oiss+m`ees vallaline mees. Kas oled poiss- või naisemees? Poissmehe+elu, poissmehe+korter, poissmehe+põli = poissmehe+põlv
p`ool. Sõidab Tallinna poole. Pärnu poolt mees v mehi. Teest vasakul (pool), vasakul pool teed. Aknad on õue pool, õue pool küljes. Astus sõbra poole (sisse), sõbra poolt läbi, käis sõbra pool. Suri kevade poole v poolt talve (os). Andis omalt poolt natuke raha. Pöördun teie poole palvega. Igal, mitmel, mõnel pool. Kahel pool, mõlemal pool maanteed. See asi v selle asjaga on ühel pool. Ühele poole ja teisele poole. Ühelt poolt ja teiselt poolt. Ema poolt sugulane. {Ettepanek on tehtud õpilaste poolt} → ettepaneku on teinud õpilased. {Õpilaste poolt tehtud ettepanek} → õpilaste (tehtud) ettepanek. Kas oled poolt või vastu? Sai kümme häält poolt, kümme poolt+häält. All+pool, ees+pool, kus+pool, peal+pool, seal+pool, sees+pool, taga+pool, väljas+pool, ülal+pool = üleval+pool. Alla+poole, ette+poole, kuhu+poole, peale+poole, pärast+poole, sinna+poole, sisse+poole, taha+poole, välja+poole, üles+poole. Alt+poolt, eest+poolt, kust+poolt, pealt+poolt, sealt+poolt, seest+poolt, tagant+poolt, väljast+poolt, ülalt+poolt. Poolt+argument
päeva lõpuks ei soovita tähenduses: lõpuks, lõppude lõpuks, kokkuvõttes. Töö sai päeva lõpuks valmis. Kelle poolt sa {päeva lõpuks} → lõppude lõpuks oled?
päri millega nõus; mingi liikumisega samas suunas. Jäin, olen otsusega päri. Kas oled vastu või päri? Kas tuul, vool on päri või vastu? Päri+tuul, päri+vool <-voolu>. Tüüris laeva päri+tuult, päri+vett = päri+voolu, päri+jõge. Vili õõtsus tuule päri harv. Päri+olek
segama <27>. Vihm segab tööd. Ära sega vahele! Segab kollast värvi sinisega, kollase värvi sisse sinist, kollast ja sinist värvi. Oled ära seganud siinuse ja koosinuse (ära vahetanud, segamini ajanud). Kosilasi on jalaga segada ülek (palju)
s`el'l <22e: selli, s`elli>. Meistrid, sellid ja õpipoisid. Oled mul üks nutikas sell hellitl. Sepa+sell, rätsepa+sell, kingsepa+sell, pagari+sell, poe+sell = kauba+sell. Reisi+sell = ränd+sell aj. Selli+aastad, selli+paberid, selli+töö
s`iis. See oli siis, kui vanaisa alles elas. Söö kõht täis, siis jõuad tööd teha. Kui sa hea laps oled, (siis) saad kommi. Ära hiljaks jää, {siis} → muidu saad riielda. Ma siis lähen. ‒ Eks sa siis mine
sina’p just sina. Sina’p see oled
s`isse v`õtma. Võtab kleidi külje pealt sisse (teeb kitsamaks). Jooksjad võtavad lähteasendi sisse (asuvad lähteasendisse). Jüri on Marist sisse võetud Mari meeldib Jürile. Kas oled rohu sisse võtnud?
tegema <28: teha, t`een, teeme, tegin, tegi, t`ehku, tegev, teinud, tehakse, t`ehtud>. Sõjavägi teeb poisist mehe, teeb poisi meheks. Naine tehti vargaks naist süüdistati (alusetult) varguses. Mis sa talle v temaga teinud oled? Tehke proovi proovige. Tööd tehes töötades. Teeb, nagu magaks (teeskleb). Mis see kokku teeb? mis on summa? See väike asi ei tee midagi (ei loe, sellest ei ole midagi). Poiss ei vasta, tee mis tahad. Tehke, et siit kaote, tehke minekut! Keegi ei saa sinna midagi teha (parata). Otsus ei ole minu teha. Ülesanne jäi, on tegemata. Teeb õpetajat järele matkib õpetajat. Vt ka k`indlaks tegema, l`ahti tegema, maha tegema, putket tegema, s`ilma tegema, s`isse tegema, t`eed tegema, vehkat tegema, v`älja tegema, ära tegema, üles tegema, `ümber tegema; tegev, t`ehtud
tere+tulnud <6: -t`ulnu; täiendina ei käändu> oodatud, soovitud. Oled siin v siia alati teretulnud. Teretulnud ettepanek
t`unduvalt palju, märgatavalt, hoopis, märksa. Oled tunduvalt muutunud. Täna läks tunduvalt paremini kui eile
täiel`ik <25: -liku, -l`ikku>. Täielik ja osaline. Oled täielik tobu! Eba+täielik, parem kui mitte+täielik. Täielikult. Täielikkus
t`öö+j`ärg <-järje>. Asus tööjärjele. Uus tööjärg näidati kätte. Kui kaugel su tööjärg on, kui kaugel sa tööjärjega oled?
tüsenema <27> tüsedamaks minema. Oled hea toidu peal tüsenenud
uh`uu. Uhuu, kus sa oled?
vahe+p`eal, vahe+p`eale. Ei ole sind kaks aastat näinud, küll sa oled vahepeal muutunud! Viibis une ja ärkveloleku vahepeal (vahel). Kirjuta vahepeale, esimese ja teise lõigu vahepeale üks lause juurde (vahele). Osa teksti on vahepealt puudu (vahelt)
v`iltu l`askma, v`iltu l`ööma eksima, mööda laskma v lööma, ka ülek. Oled oma arvestustes viltu lasknud. Viltu+lask, viltu+laskmine, viltu+löök, viltu+löömine
v`un'ts <22e: vun'tsi, v`un'tsi>. Muheleb, pobiseb (endale) vuntsi (omaette, ebaselgelt). Vunts liigub v väriseb (heast meelest). Kargab teisele vuntsi ülek (pragab, kärgib). Ole (täitsa) vunts! Oled vahva vunts argi oled tubli
v`õi sides. Ei tea, kas nutta või naerda. Pesta käsitsi või masinaga. Eitavas lauses hrl ega: Telerit ei tohi asetada kütteseadme juurde {või} → ega sektsioonkappi. Parandavas täh-s ka samamõisteliste vahel: Ta kõneles ühel koosolekul või (õigema sõnaga) miitingul (vrd metall roostetab ehk korrodeerub). Asi sai korda või? argi kas asi sai korda? Või sina oledki see poiss? Või sa ise parem oled ega sa ise parem (ei) ole. Jäta (kas) või minemata. Tule kohe, või (muidu) ma lähen ära. Ära mulle torti pane, või kui (just), siis õige natuke (ehk olgu siis)
`õhk <22e: õhu, `õhku>. Läppunud, umbne õhk. Puhas õhk. Õhk on puhas ka ülek soovimatuid isikuid pole näha vms. Kerge kui õhk = õhk+kerge. Materjal laseb õhku läbi, õhku läbilaskev materjal. Materjal ei lase õhku läbi, õhku läbilaskmatu materjal. Rikub õhku ajab haisu, nt peeretab. Lähme värske õhu kätte. Etendus toimus vabas õhus, oli vaba+õhu+etendus. Vajan sind nagu õhku oled mulle väga vajalik. Sa oled mulle õhk ülek sa ei tähenda mulle midagi. Kadus nagu õhk (kiiresti, jäljetult). Haistab pahandusi lausa õhust (tunneb vaistlikult). Õhust võetud tulemused (välja mõeldud, aluseta). Elab õhust ja armastusest. Lennuk tõusis õhku, on õhus. Politseinik tulistab, laseb õhku. Ladu lasti õhku (õhiti), maja lendas õhku. Hüpotees jäi õhku rippuma ülek (jäi tõestamata, lahtiseks). Sul on hea pea, haarad kõike õhust (omandad vaevata). Haigla+õhk, hinge+õhk, hommiku+õhk, kevad+õhk, linna+õhk, maa+õhk, mäestiku+õhk, põlemis+õhk, suru+õhk, toa+õhk, välis+õhk, öö+õhk. Õhu+aken, õhu+balloon (õhuga täidetud), õhu+keeris, õhu+kiht, õhu+kitarr (kujutletav), õhu+klapp, õhu+lahing, õhu+laine, õhu+liin el, õhu+luure, õhu+lämmastik keem (õhus sisalduv), õhu+mull, õhu+suudlus, õhu+peegeldus, õhu+perspektiiv kunst, õhu+piraat, õhu+post lennupost, õhu+pump, õhu+puudus, õhu+rünnak, õhu+sammas meteo, õhu+sild, õhu+sisaldus, õhu+sõda, õhu+tee lennutee, õhu+temperatuur, õhu+toru, õhu+transport = õhu+veondus, õhu+tõmbus, õhu+tõmme, õhu+tühik, õhu+vaim folkl, õhu+varu, õhu+virvendus, õhu+vool <-voolu>. Õhu+küllane = õhu+rikas, õhu+vaene. Õhk+peen väga peen. Õhk+isolatsioon, õhk+madrats täispuhutav madrats, õhk+mört eh õhus kivistuv mört. Õhku+tõus, õhku+tõusmine
`õige <1>. Oled õigel teel. Kiri ei sattunud õigetesse kätesse. Mu arvestus osutus õigeks. Seadsin kella raadio järgi õigeks. Üür tuleb õigeks ajaks, õigel ajal ära maksta (tähtajaks). Ei tulnud õigeks ajaks kohale (kokkulepitud ajaks). Õigel ajal õiges kohas. See ei ole õige asi v õige lugu (midagi on lahti v halvasti). Ütle õige hind (sobiv). Pole nagu õiget tuju, tahtmist, isu. Pole endale seda õiget leidnud (elukaaslast). Õiget sõpra tunned hädas. Sel aastal õiget suve ei tulnudki. Kaubal pole õiget minekut. Mis ta õige nimi on? Näitas oma õiget nägu (olemust). Poisi õige ema elab võõrsil (pärisema). Õige küll tõsi jah. Õige mis õige, jumala õige. Ainu+õige, eba+õige, tuli+õige. Vt ka `õiget pidi, `õigeks m`õistma, `õigeks v`õtma
`üks <22: ühe, `üht ja eeskätt rõhuliselt `ühte, `ühte ja ühesse; `ühtede, `ühtesid, `ühtedesse>. Õhusooja on pluss üks kraad. Üks neljandik. Kakskümmend üks. Üks tuhat ükssada. Kell sai, on pool üks. Saabus enne (kella) ühte, (kella) ühe paiku. Osta üks-kaks pliiatsit, osta üks pliiats või kaks. Võttis kaasa ühed püksid. Kolm paari jalatseid ühe inimese kohta. Laud on kaetud ühele. Jätkuks siit ühelegi. Lehekülg (number) üks esimene lehekülg. Sai füüsikas ühe. Ühel (heal, ilusal) päeval kunagi. Oled ikka üks rumaluke. Sega purgi sisu veega vahekorras üks ühele (1 : 1). Sattusime ühtede välismaalastega kokku (mingite). Sinna on üks kolm kilomeetrit maad (umbes). Üks kahest emb-kumb. Anna pakk ühele tulijale v ühele tulijaist. Üks Eesti tuntuim poliitik v tuntuimaid poliitikuid. Ta on (üks) klassi nõrgemaid õpilasi. Üks on selge ‒ minna tuleb. Üks ja teine käis abi otsimas. Vaatas ühele ja teisele poole (mõlemale). Ei näinud üht ega teist (kumbagi). Üks ei saanud ühest ega teine teisest aru. Üks töö ajab teist taga. Olime ühel arvamusel (samal). Riis on tatraga ühes hinnas, riis ja tatar on ühe hinnaga (sama). Juhtusime olema ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas. Üks ja (see)sama lugu. Teeb ühe välja, kas ta tuleb või mitte (on ükskõik). Viimane kui üks olgu kohal (kõik ilma erandita). Üks+liige mat monoom. Vt ka ühe+, `ükski
`üksnes ainult. Üksnes sina oled süüdi. Ei tulnud mitte üksnes lapsed, vaid ka täiskasvanud tulid nii lapsed kui ka täiskasvanud
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|