|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
al'dis millele <7e: `al'ti, al'dist> vastuvõtlik, kergesti mõjutatav. On aldis uuendustele, aldis uuendusi vastu võtma. Oleme uuendus+altid. Kompromissi+aldis, koostöö+aldis, parem kompromissi-, koostöövalmis. Muutustele kõige altim v alteim
`eeter <2e: `eetri, `eetrit> (orgaaniline ühend); raadiolainete levimise keskkond; luul õhk, taevalaotus. Annab, lähetab, saadab eetrisse SOS-signaale. Saade läheb eetrisse, on eetris, oleme otse eetris. Saime eetri kaudu, eetri vahendusel kontserdist osa. Eetri+aeg. Mingi aine eeter+lahus. Eeter+narkoos, eeter+piiritus farma
graafik <2: -u> kvantitatiivseid suhteid väljendav joonis; üksikasjalik ajaplaan; graafikakunstnik. Oleme töödega graafikus (ettenähtud seisus). Buss on graafikust välja langenud v väljas, ei pea graafikust kinni. Remondi+graafik, töö+graafik, puhkus(e)+graafik, koormus+graafik el koormuskõver. Graafiku+kohane = graafiku+järgne
h`õivama <29: hõivata, h`õivan> oma käsutusse, võimusesse võtma; okupeerima. Need kohad on hõivatud (kinni). Vaenlane hõivas linna. Oli oma mõtetest hõivatud. Oleme tööga väga hõivatud
künnis <9: -e> lävi, lävepakk; piklik laugete nõlvadega kõrgendik. Oleme uue aastatuhande künnisel. Ukse+künnis. Tee+künnis (piirab sõiduteel kiirust). Uudise+künnis (ajakirjanduses), valimis+künnis
l`ahk+`arvamus. Olen lahkarvamusel arvan teisiti kui teised. Oleme lahkarvamusel kummalgi v igaühel on oma arvamus. Naisel tekkis mehega lahkarvamus laste kasvatamise asjus
maha k`äima argi. Oleme kümme kilomeetrit maha käinud. Minu vedru on maha käinud ülek olen väsinud. Maha+käimine
mineja <1>. Minust pole täna kuskile minejat. Minejad oleme ükskord kõik euf (surijad). Ees+mineja, kaasa+mineja, maha+mineja, mehele+mineja, mööda+mineja, sisse+mineja, surma+mineja (sisseü), ära+mineja
m`ingi <1e> (umbmäärane asesõna); argi (ebamäärasuse partikkel). Mingi jõud tõi ta tagasi (üks tundmatu jõud). Mingi jõud ei toonud teda tagasi (mitte ükski jõud). (Mitte) mingi hinna eest. Oleme mingit pidi sugulased. argi umbes: õunu oli mingi viis kilo; tule mingi kell 12
`otsa+pidi, `otsa pidi. Lööb vaia otsapidi v otsa pidi maasse. Oleme otsapidi juba järgmise asja kallal
põhja+m`aa põhjas asuv maa. Me oleme põhjamaa rahvas. Nimes: Põhjamaad on Taani, Soome, Norra, Rootsi, Island
r`ääkima <28: r`ääkida, räägin> kõnelema. Rääkiv robot. Räägib eesti keeles, eesti keelt, eesti keeli. Räägi mulle uudiseid, tõtt. Räägin sõbraga suvest. Räägib kätega v käte abil. Millest film räägib v millest filmis räägitakse? Rääkis kaaslase pehmeks, nõusse, rääkis kaaslasele augu pähe. Räägime asja sirgeks klaarime lahkhelid. Räägib igaühe surnuks v tummaks (veenab ümber, saab nõusse). Hinnas on (kokku) räägitud (kokku lepitud). Oleme rääkinud! nõus, kõik on korras! Suuremgi laps ootab jõuluvana, mis seal v mis siis (veel) väiksemast rääkida. Ei jaksa ajalehtigi osta, raamatutest rääkimata. Edasi, ette, kaasa, läbi, maha, sisse, vahele, vastu, välja, ära, üle rääkima. Vt ka taga r`ääkima, ära r`ääkima
sinatama <27> sina ütlema. Õpetaja sinatab õpilasi. Oleme omavahel sinatanud
tasa2. Oja tõusis kaldaga tasa. Maksan võla, siis oleme (sinuga) tasa. Tegi kaotatud aja tasa. Maa+tasa, ääre+tasa, ühe+tasa. Tasa+võit viik. Tasa+arvestus maj tasendus
teietama <27> teie ütlema. Isa teietas võõraid. Oleme omavahel teietanud
telefonitsi telefoniga, telefoni teel. Oleme vestelnud telefonitsi
tere+t`uttav põgusalt tuttav. Oleme temaga teretuttavad. Teretutvus
t`õe+poolest (päris) tõesti; tegelikult. Oleme tõepoolest eksinud. Tõepoolest ilus pilt! Kas see tõepoolest ka nii oli?
vana <17u: vanu ja vanasid; keskv vanem, üliv kõige vanem ja vanim>. Oli vanana, vanast peast, vanas eas, vanul päevil väga üksik. Laps sai viis aastat vanaks. Memm on vanaks jäänud. Vanaks läinud leib. Vanad akud ja patareid. Vanad eestlased (muistsed, endisajal elanud). Oleme vanad sõbrad (ammust ajast). Vanade ja noorte suhted. Teen, näitan sulle uut ja vana (ähvardus). Vana kuu (kahanev). Igi+vana = ürg+vana, muld+vana. Jõulu+vana; folkl: järve+vana, metsa+vana. Vana+eideke, vana+eit, vana+mammi, vana+memm, vana+moor, vana+mutt argi. Vana+papi, vana+taat, vana+toi argi, vana+ätt. Vana+härra, vana+paar, vana+proua, vana+peremees, vana+perenaine, vana+onu, vana+tädi. Vana+kurat, vana+kuri, vana+pagan, vana+sarvik, vana+tont, vana+tühi, vana+õelus. Vana+metall, vana+paber, vana+raud. Vana+roosa. Vana+poolne, vana+võitu. Vt ka vanem
v`an'tsima <28: v`an'tsida, van'tsin> aeglaselt, raskelt kõndima. Vantsib kodu poole. Oleme pika tee maha vantsinud
vapustama <27>. Plahvatus vapustas maapinda (pani vappuma). Oleme õnnetusest vapustatud. Mind pani vapustama, parem mind vapustas. Vapustav vaatepilt. Vapustavalt ilus argi väga ilus
võimal`ik <25: -liku, -l`ikku>. Mul ei ole võimalik oodata ma ei saa oodata. Tule nii ruttu kui võimalik (nii ruttu, kui saad, võimalikult ruttu). Teeme kõik, mis võimalik. Võimalik, et oleme kohtunud. Ainu+võimalik, kõik+võimalik, võrd+võimalik
ühe+`ealine samaealine, ühevanune. Oleme sinuga üheealised
ühe+küla+inimene, ühe+küla+m`ees (ühest külast pärit). Oleme Jüriga ühekülamehi, Jüri ja mina oleme ühekülamehed
üle+p`ea+kaela kiiresti, uisapäisa; uperkuuti. Põgenes ülepeakaela metsa. Kukkus ülepeakaela trepist alla. Oleme ülepeakaela porised (üleni). Tööd on ülepeakaela (väga palju)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|