|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 85 artiklit
angaž`eerima <28: -ž`eerida, -žeerin> teenistusse võtma; ei soovita tähenduses: tegelema, hõivatud olema. Olen tööga {angažeeritud} → hõivatud
`aus <2: `ausa>. Üdini, läbini, kristalselt aus. Olen sinu vastu aus. Aus nimi hea maine. Pidu oli aus argi (väärt). Eba+aus
`aut <22e: audi, `auti> palli v litri sattumine väljapoole mänguväljaku piire. Lõi palli auti. Olen täna audis argi (omadega läbi)
eba+k`indel. Olen tuleviku suhtes ebakindel, tunnen end tuleviku suhtes ebakindlalt. Ebakindlus
`eesel <2e: `eesli, `eeslit>. Koormakandja eesel. Olen nagu eesel kahe heinakuhja vahel ma ei oska kahe võimaluse vahel valida. Ema+eesel, hobu+eesel, kodu+eesel, mets+eesel. Eesli+mära, eesli+täkk <-täku>, eesli+varss. Eesli+mäng = eesel (kaardimäng)
`eksima <28: `eksida, eksin>. Eksis rajalt. Tallu eksinud võõras. Eksib aastaarvuga (vääratab). Eksib kodukorra vastu (patustab). Olen sinus eksinud. Vt ka ära `eksima
enese om <0: enese, ennast, enesesse; eneste, `en'did, enestesse; nim puudub>, `enda. Peseb ennast v end. Sõime ennast v end v endid liiga täis. Ostis enesele v endale maja (omale). Olen seda eneses mõelnud (endamisi). Oled enese v enda meelest kangesti tark (oma arust). Jüri peab Marit juba enese v enda omaks. Miks sa enda susse ei kanna? miks sa kannad teiste susse? Kas direktor on {enda juures} → oma toas, oma kabinetis? Läks enesest v endast välja kaotas enesevalitsuse. Ta on täitsa enesest ära, endast väljas. Enesest(ki) v endast(ki) mõista enesestmõistetavalt. Ennast täis uhke, upsakas. Mitmuse asemel on sageli parem ainsus: Lapsed leidsid endale uue mängukoha; Kulud tasuvad ennast aastaga. Enese+harimine, enese+täiendamine, enese+kehtestamine, enese+leidmine, enese+kordamine, enese+piinamine, enese+pillamine, enese+rahuldamine onanism, enese+salgamine. Enese+alandus, enese+hinnang, enese+imetlus, enese+kasvatus, enese+kiitus, enese+uhkus, enese+unustus, enese+usaldus, enese+väljendus, enese+väärikus, enese+õigustus, enese+ületus. Enese+distsipliin, enese+kontroll, enese+reklaam. Vt `enda, ise
haare <6: h`aarde, haaret> haaramine; haaramisseisund; tehtava ulatus. Käte, lõugade haare. Võtab mu haardesse, olen haardes, saan haardest vabaks. Romaani ajaline haare. Julge haardega teadlane. Ümber+haare, vee+haare eh. Vt ka h`aarde+
h`aavuma <27> solvuma. Haavusin järsust toonist, olen hinge põhjani haavunud
h`aigus+l`eht töövõimetusleht. Jään haiguslehele, olen haiguslehel, minu haigusleht lõpetati
hajevil hajuvil, hajevile. Hajevil pilk, mõtted. Olen natuke hajevil, lasen meeled hajevile
hellitelema <36: -t`ella, -telen, -telnud, -tellakse, -t`eldud>, hellitlema <27> korduvalt hellitama, hellust avaldama. Olen teda ainult sõnadega hellitelnud v hellitlenud
hinge+t`õmbamine, hinge+t`õmbus, hinge+tõmme. Vajab pisut, väheke, veidike hingetõmbamist v hingetõmbust (puhkust). Peatus lühikeseks hingetõmbuseks v hingetõmbeks. Magaja rahulikud hingetõmbed (hingamine). Ühe v ainsa hingetõmbega ühe hooga, pausideta. Olen talle truu viimse hingetõmbeni (surmani). Hingetõmbe+aeg
inform`eerima <28: -m`eerida, -meerin> teavitama, teavet andma, teatavaks tegema. Olen informeeritud tean, olen asjaga kursis. Hästi informeeritud ringkonnad. paberl: informeerige töötajaid koosoleku ajast, koosolekul juhtunust teatage töötajaile koosoleku aeg, rääkige töötajaile koosolekul juhtunust
j`än'n <22e: jänni, j`änni; seisundivorm j`ännis ja jännis> ummik, kitsikus, kimbatus, häda. Kaardid ei jooksnud, aga vähemalt jännist sain välja, olen väljas. Ei jää ühegi tööga jänni (kimpu, hätta). Olen omadega jännis (kimpus, hädas)
j`ätkuvalt. Olen olnud jätkuvalt, parem kaua v pikemat aega v pikalt haige. Olukord on jätkuvalt, parem endist viisi, endiselt, ikka veel pingeline. Huvi tervisliku toitumise vastu on jätkuvalt, parem üha kasvanud
kenakesti üsna tublisti, kaunikesti; päris hästi. Töö võttis kenakesti aega. Olen ta jutust kenakesti tüdinud. Elu läheb kenakesti
k`indel <2: k`indla, k`indlat>. Kindla käega = kindla+käeline laskur, ülemus. Kindlate põhimõtetega = põhimõtte+kindel. Selle mehe peale võib kindel olla. Jäi oma otsuses, otsuse juurde kindlaks. Olen selles enam kui kindel. On kindel, et .. Ei ole kindel, kas .. Läheb alati kindla peale välja. Kindla peale on ta siin (kindlasti). Rooste suhtes kindel = rooste+kindel. Kemo+kindel keemilistele mõjuritele vastupidav. Haigus+kindel, kuuli+kindel, kuuma+kindel = kuumus+kindel, lolli+kindel, pihke+kindel, purunemis+kindel purunematu, tule+kindel, töö+kindel. Enese+kindel, otsuse+kindel, järje+kindel, sihi+kindel. Eba+kindel, kalju+kindel, raud+kindel, surm+kindel. Meele+kindel = kindla+meelne. Kindla+kujuline, kindla+palgaline, kindla+piiriline
k`inni. Uks läks kinni, on kinni, ei käi kinni. Kauplus on pühapäeval kinni. Põllul oli kivi kivis kinni (palju kive). Olen sel nädalal tööga kinni. Ta on oma harjumustes v harjumuste küljes kinni. Järv kasvab, külmub kinni. Haarab toest, ideest kinni. Poiss jäeti pärast tunde kinni. Keerab kruvi, raadio kinni. Keeras v pistis toidu kinni argi sõi toidu ära. Põgenik püüti v nabiti v võeti v peeti kinni. Mine võta kinni, kellel on õigus (ei saa aru). Mõisteti, pandi, läks kinni argi (vangi). Tee on kinni tuisanud, vrd kinni tuisanud = kinni+tuisanud tee. Kinni käiv = kinni+käiv laegas. Kinni katma, lööma, müürima, nööpima, nöörima, pigistama, siduma, suruma, toppima, õmblema. Pool+kinni. Kinni+olek. Kinni+külmumatu sadam. Kinni+püütu, kinni+püüdja, kinni+püüdmine. Kinni silmi, sui = kinni+silmi, kinni+sui. Vt ka k`inni h`oidma, k`inni `istuma, k`inni j`ääma, k`inni panema, k`inni pidama
k`ord ükskord. Elas kord kuningas. Jää juba kord vakka! Olen kord selline, nagu olen. Kord siin, kord seal. Mõni+kord, teine+kord, see+kord, too+kord, üks+kord
k`ord1 <22i: korra, k`orda>. Olen seal käinud üks kord v ühe korra v ühel korral, korda kümme, sadu kordi. Räägime sellest järgmine kord v järgmisel korral. Häda korral kõlbab iga abinõu. Kaks korda kolm on kuus. Jaak on kaks korda vanem kui Jüri (poole vanem), on kaks korda nii vana kui Jüri, on Jürist kaks korda vanem. {Kordades rohkem} → mitu korda rohkem, {kordi suurem} → mitu korda suurem. Lüpsi+kord, söögi+kord = sööma+kord, järje+kord, küla+kord, valve+kord
k`orduvalt mitu korda, palju kordi. Olen teda korduvalt näinud. {Korduvalt kasutatav projekt} → kordusprojekt
k`ui+palju kuivõrd; kuidas (ka). Tunnen seda tööd niipalju (ka nii palju), kuipalju (ka kui palju) ise olen teinud. Isa ei andnud järele, kuipalju (ka kui palju) Jüri ka ei palunud. Pahandust kuipalju (ka kui palju)! Vrd Kui palju leib maksab?
kummaline <12: -lise> imelik, iseäralik. Kummaline kuju, nähtus. Kummalisel kombel olen kõik unustanud. Eris+kummaline. Kummaliselt
kunagi. Teen seda kunagi hiljem. Ma olen seal kunagi käinud (millalgi), ei ole seal (mitte) kunagi käinud (mitte iialgi). Käivad nagu sõbrad kunagi
k`urss <22e: kursi, k`urssi> suund; väärtpaberite börsihind. Laev võttis kursi avamerele, peab v hoiab kurssi lõunasse. Välispoliitika kurss. Euro kurss dollari suhtes, parem dollarisse. Dollari, aktsiate kurss tõuseb, langeb. Püüab olukorraga kurssi saada, end olukorraga kurssi viia. Olen asjaga halvasti kursis tean asjast vähe. Otse+kurss. Kulla+kurss, raha+kurss, valuuta+kurss = vahetus+kurss, turu+kurss, börsi+kurss. Kursi+muutus, kursi+joon mer, kursi+vahe <-vahe> maj. Kursis olek = kursis+olek
kusagile kuskile, kuhugi. Olen nööbi kusagile kaotanud. Lähme kusagile mujale. See tegu ei kõlba (mitte) kusagile. {Lükkame koosoleku kusagile maisse} → peame koosoleku millalgi mais
kusagilt kuskilt. Olen seda kusagilt kuulnud. Ei leia teda (mitte) kusagilt
k`uulma <33: k`uulda, kuulen>. Kuuleb ühe kõrvaga halvasti. Kuulsin hüüdeid. Kuulsin kedagi tulevat. Olen tema kohta v temast palju head kuulnud. Lase kuulda, mis uudist on (räägi). Räägib kõigi kuuldes. Ei võta kedagi ega midagi kuulda. Ei tee keelajat kuulmagi. argi: kuule v kuulge (kõnetlussõna), kuule (nüüd) asja v imet v juttu (üllatus- v tõrjumishüüatus)
l`ahk+`arvamus. Olen lahkarvamusel arvan teisiti kui teised. Oleme lahkarvamusel kummalgi v igaühel on oma arvamus. Naisel tekkis mehega lahkarvamus laste kasvatamise asjus
ligidal lähedal, ligidale, ligidalt. Seisab üsna ligidal, tuleb üsna ligidale. Neljakümne ligidal naine. Olen Pärnu ligidalt (pärit). Olen talle ligidalt sugulane
limama <27> limaseks tegema. Olen kalarappimisega oma käed limanud
l`õpmatult. Olen lõpmatult väsinud. Ma ei saa sind lõpmatult oodata
läbi+s`õit. Tunnelist läbisõit. Olen Tallinnas läbisõidul. Läbisõidu+hoov halv (läbi) käidav tuba vms, läbisõidu+keeld, läbisõidu+mõõdik auto. Läbisõitja
maha kriipsutama. Kriipsutasin tekstis neli rida maha. Olen su oma elust maha kriipsutanud, parem kustutanud. Maha+kriipsutus
maha m`atma. Vanaisa on ammu surnud ja maha maetud. Olen oma lootuse maha matnud ülek ma ei looda enam
malnis <7e: m`alni, malnist> harv juuresolev. Olen nähtamatult malnis kõikjal
m`öönma <33: m`öönda, möönan, m`öönnud> järele andes tunnistama, nõus olema. Möönan, et olen eksinud = möönan oma eksimust
n`aks <22e: naksu, n`aksu> naksatus. Vajutas trukid naksuga kinni. Olen iga naks nõus tulema (igal juhul, iga kell). Ühe naksuga ühe ropsuga, kiiresti
n`ii+sama. Ütles seda niisama naljaviluks. Olen niisama pikk kui sina. Niisama hästi. Sajab niisama nagu eile (niisamuti)
n`õu2 <26; os n`õu> nõuanne; abinõu; kavatsus; tarkus. Küsib, saab sõbra käest v sõbralt head nõu. Ükski nõu ei aita. Võtab nõuks, tal on nõu tööle minna. Minu nõu on otsas. Olen temaga ühel nõul. Eel+nõu, sõja+nõu, vande+nõu
optim`istl`ik <25: -liku, -l`ikku> elurõõmus, lootusrikas. Vastand pessimistlik. Olen tuleviku suhtes v tuleviku koha pealt optimistlik. Optimistlikult
`ots <23i (ja 22i): otsa, `otsa; `otste (ja `otsade), `otsi ja `otsasid>. Otsad mitm laeva trossid ja liinid. Algus ja ots. Püüab ots otsaga kokku saada v välja tulla. Otsast lõpuni, otsast otsani. Imestusel ei olnud otsa ega äärt, aru ega otsa. Kus selle häbi ots! Jäi ööks otsaks jäi terveks ööks. Tegi endale otsa (peale). Laev andis otsad (asus teele). Andis otsad argi suri. Autojuht teeb päevas kaks otsa (sõitu, teekonda). Teeb musti otsi (ebaseaduslikke töid). Jäme ots on peremehe käes ülek (juhtimine, võim). Kahe otsaga asi ülek kaheti mõistetav v lahendatav. Olen otsaga juba sealmaal, et .. Noa+ots, oda+ots, saba+ots, tee+ots, varba+ots; niidi+ots, suitsu+ots. Jalg+ots, pea+ots, peatsi+ots. Algus+ots, ees+ots, lõpu+ots, taga+ots. Tagu+ots tagumik. Elu+ots. Era+ots, juhu+ots, töö+ots. Kinnitus+ots. Otsa+aken, otsa+joon (palliväljakul), otsa+poolne. Ots+laud (vankril, voodil), ots+pind <-pinna>, ots+punkt, ots+sein, ots+vaade, ots+aju anat. tehn: ots+frees laupfrees, ots+kallur, ots+tapp <-tapi>, ots+võti toruvõti
p`eal. Laua peal. Oma käe peal iseseisvalt. Jalutame linna peal (linnas). Mere peal on torm (merel). Töötab kõrge koha peal (kõrgel ametikohal). On vee ja leiva peal. Kell on viis minutit kolme peal (viis minutit kaks läbi). Olin just mineku v minemise peal, kui .. (minemas). On käima peal on rase. Olen temaga sina peal. Mees on viiekümne peal (viiekümnene). Autol on koorem peal. Kiirus on peal. Hoia poisil silm peal. Koha+peal, vahe+peal. Peal+olek. Vt ka p`eale, p`ealt, p`eal k`äima
pere+m`ees. Läku talu peremees, vrd talu+peremees. Olen ise enda v iseenda peremees. Kes on majas peremees? Maja+peremees. Majas on peremehe+kätt tunda. Inimene on nookpaelussile peremeheks (peremeesorganismiks). biol: vahe+peremees; peremees+loom <-looma>, peremees+taim. Korteri+peremees, rendi+peremees, vana+peremees, noor+peremees, peo+peremees. Ühe+päeva+peremees. Peremehe+sõna, peremehe+tunne, peremehe+õigus, peremehe+silm <-silma>, peremehe+ohjad mitm. Peremehetu
p`ind <22e: pinnu, p`indu> terav killuke, pilpake; pindlaud. Pind läks sõrme. Luuavars ajab, annab pinde. Hinges torkis valus pind ülek. Olen talle pinnuks silmas ülek ärritan teda. Koorem pinde = pinnu+koorem
pl`ank <22e: plangi, pl`anki> blankett; argi ilma rahata, paljas. Linnavalitsuse plank. Kirja+plank, retsepti+plank, telegrammi+plank. Olen täitsa plank argi mul pole üldse raha
p`uhk1 <22e: puhu, p`uhku> kord, juhtum; hetk, viiv; natuke. Helistab mitu(t), mitmendat puhku. Olen mitmel puhul täheldanud, et .. Pani nii tähtsaks puhuks fraki selga. Pidulikel puhkudel. Ootas, vaikis puhu (aega). Puhk maad veel minna. Ühte+puhku. Vt ka puhul
pundar <8: p`untra, pundart>. Pundar linu = lina+pundar. Sidus kaltsud puntrasse. Puntras nöörid. Inimeste pundar = inim+pundar. Asjad on puntrasse jooksnud ülek (sassi, täbaraks vms läinud). Olen oma tööga, omadega puntras (jännis). Rõiva+pundar, köie+pundar, ussi+pundar, sasi+pundar, probleemi+pundar. Inimese kohta: kaltsu+pundar, karva+pundar, lapse+pundar, närvi+pundar, räbala+pundar. Puntra+tants
päri millega nõus; mingi liikumisega samas suunas. Jäin, olen otsusega päri. Kas oled vastu või päri? Kas tuul, vool on päri või vastu? Päri+tuul, päri+vool <-voolu>. Tüüris laeva päri+tuult, päri+vett = päri+voolu, päri+jõge. Vili õõtsus tuule päri harv. Päri+olek
rabama <27>. Rabab poisil turjast. Rabati rehte, rukkeid (löödi terade eraldamiseks vihke vastu seina v rabamispinki). Rabavad hommikust õhtuni (tööd teha). Rabas kõiki oma julgusega. Uudis rabas kui pikne, rabas jalust, olen uudisest rabatud. Rabamis+pink etn
reservatsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> lisatingimus, endale jäetud õigus. Olen nõus, aga paari reservatsiooniga
saja+prots´en'diline. Sajaprotsendiline hinnatõus. Hind tõusis sajaprotsendiliselt, parem sada protsenti. Olen sinuga sajaprotsendiliselt, parem täiesti päri
seisu+k`oht. Seisu- ja istekohad. Olen seisukohal, et .. arvan, et .. Mis seisukoha sa selles asjas võtad? Mul on ses asjas v selle asja kohta oma seisukoht. Ei oska kuuldu suhtes seisukohta võtta. Kui vaadata asja seltsi juhatuse seisukohast v seisukohalt, siis .. Lähte+seisukoht, põhi+seisukoht
sisim <2: -a> kõige sisemine; sisemus. Sisimad tunded. Sisimas olen endaga rahul
t`eadagi. Olen teadagi nõus (muidugi, mõistagi). Teadagi, miks ta nii tegi (selge, arusaadav)
t`eadl`ik <25: -liku, -l`ikku>. Olen sellest teadlik tean seda; sain sellest teadlikuks sain seda teada. Teadlik vale (sihilik, tahtlik). Teadlik lugeja (asjatundlik, haritud). Ala+teadlik, eba+teadlik, ise+teadlik; sihi+teadlik, moe+teadlik, tervise+teadlik, vähe+teadlik. Teadlikult
t`eener <2e: t`eenri, t`eenrit>. Kahe isanda teener hrl ülek. (Olen) Teie alandlik teener nalj. Kammer+teener vmo, kohtu+teener vmo, rae+teener aj, ülem+teener; mammona+teener, silmakirja+teener
teenistus <11: -e>. Astus ettevõtte, ettevõtja teenistusse. (Olen) Teie teenistuses! Kirikus peeti (jumala+)teenistust. Päevane teenistus = päeva+teenistus (palk, sissetulek). Mingi ala terviksüsteem, (asutuste) võrk: abi+teenistus, kalda+teenistus, meditsiini+teenistus, pääste+teenistus, saate+teenistus, sanitaar+teenistus, side+teenistus, tuletõrje+teenistus. Aja+teenistus, asendus+teenistus, sõjaväe+teenistus, tagala+teenistus; riigi+teenistus, õue+teenistus (õukonnas). Kõrval+teenistus, lisa+teenistus, leiva+teenistus. Teenistus+aeg, teenistus+aste <-`astme>, teenistus+kiri, teenistus+koht, teenistus+kohustus, teenistus+käik, teenistus+leht, teenistus+seisund, teenistus+vahekord, teenistus+vanus, teenistus+ülesanne. Teenistus+vaba aeg (sõjaväes). Vt ka talitus
tilulilu <17>. Vilepilli tilulilu. Olen sellest tilulilust tüdinenud (millestki kergesisulisest, tühisest)
t`uttav <2: -a>. Tuttav inimene, tee. Olen temaga tuttav, ta on mulle tuttav. See nimi tuleb tuttav ette. Mees sai, tehti teistega tuttavaks. Kutsus tuttavad külla. Igi+tuttav, juhu+tuttav, tere+tuttav; mees+tuttav, nais+tuttav, perekonna+tuttav
tänu <17>. Avaldan osakonnale tänu suure abi eest, ametlikum kui tänan osakonda suure abi eest. Võttis abi tänuga vastu. Olen sulle tänu võlgu v olen sinu tänu+võlglane. Tänuks toodud ohver = tänu+ohver. Suur tänu! Tuhat tänu! Tänu taevale v jumalale, taevale v jumalale tänu, kõik sai korda. Aitäh! ‒ Pole tänu väärt. Tänu+avaldus, tänu+kiri, tänu+laul, tänu+sõna, tänu+tunne, tänu+võlg. relig: tänu+jumalateenistus, tänu+palve
tänul`ik <25: -liku, -l`ikku>. Tänulik kuulaja, naeratus. Olen teile nõuande eest tänulik. Tänulikult. Tänulikkus
tülgastuma <27>. Olen sellest vaatepildist tülgastunud
vahel1. Jalutas põldude, metsa vahel. Paber on näppude vahel v näpu vahel. Hommiku ja õhtu vahel. Nende vahel on kõik läbi. Ei tee kaksikute vahel vahet. Nüüd olen (omadega) vahel! Raamatul on järjehoidja vahel. Kahe+vahel, oma+vahel. Vt ka vahele, vahelt
vaimustama <27>. Etendus vaimustas mind, olen etendusest vaimustatud. Esiisade eeskuju vaimustas vastupanule harv (innustas). Vaimustav vaatepilt
v`eendumus <11: -e> kindel arvamus, tõekspidamine. Veendumus oma teguviisi õigsuses. Olen veendumusel, et ..
võimus <9: -e> võimupiirkond; võim. Umbrohi võtab võimust. Uni võtab lapse üle võimust, võtab lapse oma võimusesse. Minus võtab võimust v saab võimuse kahtlus, olen kahtluse võimuses. Olen teinud kõik mis minu võimuses. Kel vägi, sel võimus
v`õlglane <12 (ja 10): -lase> võlgnik. Olen su võlglane, parem kui olen sinu ees võlglane. Tänu+võlglane, maksu+võlglane, üüri+võlglane
v`õlgu. Võtab, ostab tooret võlgu. On mulle poole aasta palga võlgu (võlgneb). Olen sulle tänu võlgu. Jäi söögi eest võlgu. Jätab vastuse võlgu. Võlgu+müük, võlgu+olev
v`älja h`eitma. Olen seltskonnast välja heidetud. Koolist välja heidetud = välja+heidetud õpilane
väsima <27>. Olen raskest tööst väsinud. Olen ootamisest v ootamast väsinud. Olen üle väsinud, surmani väsinud = surm+väsinud, puru+väsinud. Jalad väsivad ära
õhukeselt <keskv õhemalt, üliv kõige õhemalt ja õhimalt>. Määris leivale õhukeselt võid peale. Olen õhukeselt riides. Pane õhemalt riidesse
`õigus <11 ja 9: -e>. Naisel on õigus mehe varanduse peale. Õigus kaitsta end süüdistuste vastu. Õigus lepingust lahti öelda, lepingust lahtiütlemise õigus. Õigus varjupaika saada = varjupaiga+õigus. Õigus kahju hüvitamisele, parem õigus saada kahju korral v kahju eest hüvitist v kahjuhüvitist; õigus kahju hüvitada. Õigus tööle, vrd töö+õigus. Põhiseaduslik õigus. Teostab oma õigusi. Millal sai Valga linna õigused? Õigused ja kohustused. Kes annab talle õiguse omavolitseda? On (täie) õigusega pahane. On õigust täis. Ajab õigust taga, nõuab igas asjas oma õigust. Tal jääb õigust ülegi. Paneb oma õigused maksma, seab oma õigused jalule. Mis õigusega ta nii teeb? Tugevama õigusega. Öö astub oma õigustesse. Avalik õigus ja era+õigus (õigussüsteemi osad). Lübecki, Rooma õigus. Ei saanud kohtus(t)ki õigust. Sa ei räägi õigust. Õigust öelda olen omadega plindris. Sai töö eest vähem raha kui õigus. Jüri koha pealt, Jüri suhtes on Maril õigus. Ainu+õigus, allkirja+õigus, autori+õigus, ees+õigus, enesemääramis+õigus, nõude+õigus, rusika+õigus, valimis+õigus, veto+õigus. Koosolekul: hääle+õigus, sõna+õigus, kaasakuulamis+õigus. Õigus+harud ja õigus+instituudid: asja+õigus, haldus+õigus, karistus+õigus, omandi+õigus, perekonna+õigus, pärimis+õigus, tsiviil+õigus, töö+õigus. Õigus+allikas, õigus+kasvatus, õigus+keel, õigus+kord, õigus+nõunik, õigus+selgus, õigus+teaduskond. Õiguse+nõudja, õiguse+otsija
õpitu <1> (mis on õpitud). Meenutasin õpitut. Olen õpitu unustanud
üksik <2: -u>. Olen üksik laps (ainus perekonnas). Üksik talu metsaservas (eraldi paiknev). Kalevi üksik-jalaväepataljon. Üksikud säilinud eksemplarid (mõned). Üksik ja üldine filos. Jäi üksikuks (vallaliseks). Üksik+autor, üksik+elamu, üksik+ese, üksik+esineja, üksik+kajut, üksik+kamber = üksik+kong (ühe vangi jaoks), üksik+kandidaat, üksik+liige, üksik+lähe = üksik+start (erinevalt ühislähtest, -stardist), üksik+müük, üksik+osa, üksik+palat, üksik+vangistus (üksikkambris), üksik+võistleja (erinevalt võistkonnast), üksik+väljaanne (erinevalt teosesarjast)
üle. Üle tee, jõe. Tuntud üle kogu maa. Üle Atlandi lend. Sõitis {üle Riia} → Riia kaudu Vilniusse. 300 m üle merepinna. Üle küla tüdruk. Üle hulga aja. Üle saja aasta vana, üle saja-aastane. Kohti on üle sajale inimesele. Kell on viis minutit {üle seitsme} → seitse läbi, kaheksa peal. Üle keskmise andekas. Üle jõu käiv töö. Käisin tööl üle päeva v üle+päeviti. Ema kummardub lapse üle. Järelevalve seaduste täitmise üle. Kurtis tervise üle. Olen kingituse üle rõõmus. Vihm on üle (möödas). Üks taldrik jääb üle (on ülearu). Pingutab, koormab end tööga üle. Küsis üle kordas küsimust. Üle+karjumine, üle+minemine, üle+tulek, üle+vise. Üle kullatud = üle+kullatud ehe (kullatud). Üle+ uuesti: üle+joonistamine, üle+valgendamine. Üle+ kogu-: üle+baltiline, üle+venemaaline. Üle+ liig-, vastand ala-, vaeg-: üle+kütmine, üle+tarbimine, üle+valmimine, üle+pingutus, üle+kulutus, üle+kulu, üle+püük, üle+raie <-r`aie>, üle+hindama. Vt ka üle+aisa l`ööma, üle `andma, üle `astuma, üle elama, üle j`ooksma, üle k`andma, üle k`asvama, üle k`eema, üle k`oormama, üle k`uulama, üle kuumenema, üle k`äima, üle lugema, üle l`ööma, üle p`akkuma, üle s`aama, üle s`oolama, üle t`oitma, üle t`õmbama, üle t`öötama, üle ujutama, üle vedama, üle v`iima, üle v`oolama, üle v`õtma; üle+h`indama, üle+ilmastama, üle+ilmastuma, üle+küllastama, üle+küllastuma, üle+oletsema, üle+rahvastama
üli+väga. Armastas naist üliväga. Olen teile üliväga tänulik (ülitänulik)
üllatama <27>. Üllatas mind oma ettepanekuga. Olen ettepanekust üllatatud. Üllatav järeldus. Mind pani üllatama, parem mind üllatas. Üllatavalt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|