|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
abi+vägi. Vaenlane ootas abiväge v abivägesid. Talgulistele tuli ootamatult abiväge
asjata ilmaaegu, asjatult; argi asjatu. Ootas kaua, ent asjata. Muretsed asjata. Asjata kahtlused argi (asjatud)
beebi <16> imik, titt. Ootab beebit, on beebi+ootel on rase. Beebi+buum, beebi+kool <-kooli>. Beebi+riided: beebi+särk, beebi+jakk, beebi+müts <-mütsi>, beebi+pesu. (Anti+)beebi+pillid argi rasestumisvastased tabletid. Beebi+porgand, parem noor porgand v miniporgand. Beebi+forell, parem noor forell v portsjoniforell
`ees. Sein on ees. Käib, rind ees. On oma ajast ees. Üks gramm ees või taga (rohkem või vähem, siia või sinna). Asja ees, teist taga põhjuseta. Võti on ukse ees. Poiss vastab klassi ees. Direktor esineb koosoleku ees, rahva ees, parem koosolekul, rahvale. {Vabanda venna ees} → palu vennalt vabandust. Võlgnevus {maksuameti ees} → maksuametile. Seisan valiku ees pean valima, valiku tegema. Teed end maailma ees naeruks (silmis). Ees+kamber, ees+koda esik, ees+sein, ees+uks, ees+aed, ees+õu. Ees+lava (teatris). mer: ees+mast, ees+puri. anat: ees+aju, ees+nahk. Ees+magu (mäletsejatel). keel: ees+liide prefiks, ees+vokaal. Ees+laulja folkl, ees+sõitja. Ees ootav = ees+ootav üritus. Vt ka `eest, `ette
`eilne <2: `eilse>. Eilne päev. Ega ta eilne (ei) ole (eile sündinud, lihtsameelne). Ootab eilsest saadik. Eilsed tõed ülek (endised). Tuna+eilne = üle+eilne
h`al'l2 <22e: halli, h`alli>. Oota end või halliks (väga kaua). Hall habe, vrd hall+habe halli habemega mees; hall pea, vrd hall+pea. Üks päev hallim kui teine (igavam). Metsa+hall euf hunt, kraavi+hall argi kraavikaevaja. Taimede liiginimetused kirjutatakse lahku: hall haab, hall lepp; loomadel kokku: hall+haigur, hall+hani, hall+hüljes, hall+jänes, hall+rästas. Hele+hall, tume+hall, mustjas+hall, sinakas+hall, sini+hall. Teras+hall, tolm+hall, tuhk+hall, vesi+hall, hiir+hall. Hall+malm tehn, hall+muld põllum, hall+tõbi vmo malaaria. Halli+kirju, halli+poolne = halli+võitu, halli+päine, halli+silmaline = halli+silmne
hinge+õnnistus õndsaks saamine teises maailmas. Kristlik hingeõnnistus. Ootan sind nagu hingeõnnistust
`ikka. Sul on õigus nagu ikka (ja alati). Ikka (ja jälle) kordus sama lugu. Päev nagu päev ikka tavaline päev. Ootab ikka (veel) vastust. Küll ta on ikka naljakas! Kas sa tuled? ‒ Tulen ikka (muidugi). Mis seal v mis siin v mis siis ikka mis parata, olgu pealegi. Ikka rohkem ja rohkem, parem üha enam, üha rohkem
järje+k`ord. Räägi kõigest järjekorras. Seisab, ootab järjekorras. Elav järjekord. Väljaspool järjekorda. Esimeses järjekorras kõigepealt, ennekõike. Sõnade järjekord sõnajärg. Sadama esimene, teine {ehitus+järjekord} → ehitusjärk. Kassa+järjekord, esinemis+järjekord, ravi+järjekord. Järjekorra+automaat, järjekorra+number järjenumber
kallis <7e ja 5e: k`alli, kallist; kalliste ja k`allite, k`al'leid, kallistesse ja k`allitesse ja k`al'leisse>. Maksab kallist raha. Läheb kalliks maksma ka ülek (põhjustab midagi halba). Hea nõu on kallis (kulub hädasti ära). Kallil pühade ajal vmo. Kallist rahu! Kallid sugulased! Ole kallis, ära tüüta mind. Oota mind, kallis! Kulla+kallis. Kallis+kivi vääriskivi. Kalli+hinnaline, kalli+võitu. Kalliks pidamine = kalliks+pidamine
kauem[ini] keskv <algv kaua>. Kauem(ini) ma enam ei oota. Pidas kõige kauem(ini) vastu
k`inni pidama. Jutuajamine pidas teda kinni (hoidis paigal). Pidage varas kinni! võtke varas kinni! Alimendid peeti palgast kinni. Juht pidas auto kinni (peatas), auto pidas maja ees kinni (peatus). Pea kinni, oota mind ka! Peab kokkuleppest kinni. Kinni peetud = kinni+peetud summa. Kinni+peetav, kinni+peetu. Kinnipidamis+asutus, kinnipidamis+koht
kübe[me]ke[ne] <12: -kese>. Kübeke pipart. Oota kübeke! Sain kübekese targemaks. Tolmu+kübe(me)ke(ne)
l`aev <22u: laeva, l`aeva>. Sõidab laevaga Helsingisse. Ootab valget laeva ülek (väljastpoolt tulevat päästjat). Reisi+laev, kauba+laev = prahi+laev, sõja+laev, külmutus+laev, jaht+laev. Tank+laev (vedelike veoks), auru+laev aurik, purje+laev purjekas, mootor+laev, hõljuk+laev (õhkpadjal), tiibur+laev (allveetiibadega). Ruumi+laev = kosmose+laev (maailma)ruumisõiduk, nt Kuu-laev, Marsi-laev. Õhu+laev tsepeliin. ülek: elu+laev, kõrbe+laev kaamel, raha+laev rahasaadetis. Laeva+haldjas kotermann, laeva+hukk, laeva+liiklus, laeva+liin, laeva+mehaanik, laeva+meister, laeva+mudel, laeva+sõit, laeva+tööstus. {Laeva+kaart} → pardakaart
minut <2e: -i> ajaühik; hetk, viiv; mat kaare v nurga mõõtühik. Tunnis on 60 minutit. Jõudsin viimasel minutil. Juhataja peaks iga minut tulema (kohe). Oota üks minut oota natuke. Kraadis on 60 minutit. Algus+minut, lõpu+minut, mängu+minut, oote+minut. Kaare+minut, nurga+minut. geogr: laius+minut, pikkus+minut. Minuti+osuti, minuti+loendur. Minuti+liha hakklihakaste
m`ärkamatu <1> (mida ei märgata, s.o märgatamatu, mittemärgatav); harv (kes ei märka, s.o mittemärkav). Tüdruku märkamatu lahkumine. Märkamatu inimese käest ära tänu oota. Märkamatult
n`at's1 <22e: nat'si, n`at'si> argi natuke, natike, kübe. Oota nats
`ootama <29: oodata, `ootan>. Oodati külalisi. Tee kähku, kui kaua ma sinu järel ootan! Ootab, kuni kell saab kaks, ootab kella kaheni. Ootab last on rase. Temalt v temast võib kõike oodata. Ähvardused: Oota sa! Oodake aga!. Ees ootav = ees+ootav üritus. Vt ka ära `ootama
piki+silmi, piki silmi väga, (suure) igatsusega. Ootab pikisilmi poega koju
p`uhk1 <22e: puhu, p`uhku> kord, juhtum; hetk, viiv; natuke. Helistab mitu(t), mitmendat puhku. Olen mitmel puhul täheldanud, et .. Pani nii tähtsaks puhuks fraki selga. Pidulikel puhkudel. Ootas, vaikis puhu (aega). Puhk maad veel minna. Ühte+puhku. Vt ka puhul
p`unni pungi. Ajas silmad üllatusest punni. Punnis silmadega = punnis+silmaline konn. Ootas nii et silm punnis peas (pikisilmi). Rääkis punnis suuga (täis). Raamatutest punnis portfell. Punnis+kõhuline, punnis+põseline
põnevus <11: -e>. Ootas põnevusega uut jagu. Põnevus kasvab. Põnevus+film, põnevus+jutt <-jutu>, põnevus+lugu, põnevus+romaan
p`õrm <22e: põrmu, p`õrmu>. Klaas kukkus põrandale pihuks ja põrmuks. Langenud on ammu põrmuks saanud. Rahu tema põrmule! Oota veel põrm aega (natuke). Töö ei edene mitte üks põrm. See ei meeldi mulle (mitte) põrmugi (sugugi, üldsegi). Lootused langesid v varisesid põrmu, lootused paisati põrmu
p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päev(a). Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. (Pahad) päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema
raasike[ne] <12: -kese> natuke, veidike, ivake, kübeke. Raasike mõistust. Oota raasike!
r`ääkima <28: r`ääkida, räägin> kõnelema. Rääkiv robot. Räägib eesti keeles, eesti keelt, eesti keeli. Räägi mulle uudiseid, tõtt. Räägin sõbraga suvest. Räägib kätega v käte abil. Millest film räägib v millest filmis räägitakse? Rääkis kaaslase pehmeks, nõusse, rääkis kaaslasele augu pähe. Räägime asja sirgeks klaarime lahkhelid. Räägib igaühe surnuks v tummaks (veenab ümber, saab nõusse). Hinnas on (kokku) räägitud (kokku lepitud). Oleme rääkinud! nõus, kõik on korras! Suuremgi laps ootab jõuluvana, mis seal v mis siis (veel) väiksemast rääkida. Ei jaksa ajalehtigi osta, raamatutest rääkimata. Edasi, ette, kaasa, läbi, maha, sisse, vahele, vastu, välja, ära, üle rääkima. Vt ka taga r`ääkima, ära r`ääkima
r`üütel <2e: r`üütli, r`üütlit>. Noor aadlik löödi rüütliks. Neiu ootab oma rüütlit ülek. Ordu+rüütel, raud+rüütel, risti+rüütel; priiuse+rüütel, sule+rüütel, võsa+rüütel. Rüütli+kasvatus, rüütli+loss, rüütli+mõis, rüütli+ordu, rüütli+preili, rüütli+seisus, rüütli+sõna, rüütli+teenistus, rüütli+vapp. kirj: rüütli+luule, rüütli+romaan. Rüütel+vend ordurüütel
’s argi siis. Mis ta’s veel ootab?
sekund <2e: -i> aja-, nurga- ja kaaremõõdu ühik; heliredeli teine aste; vastav intervall. Minutis on 60 sekundit. Jõudsin viimasel sekundil (silmapilgul, hetkel). Kõik toimus sekundi murdosa jooksul (väga ruttu). Saade peaks iga sekund algama (iga hetk, otsekohe). Oota üks sekund oota natuke, (üks) silmapilk. Kümnendik+sekund, sajandik+sekund. Kaare+sekund, nurga+sekund. Sekundi+osuti. Sekund+akord
s`iin+samas. Oota siinsamas, jäta siiasamasse v siiasamma, võta siitsamast
sutike[ne] <12: -kese> argi. Oota sutike(ne), oota sutike(ne) aega. Supp sai sutike(ne) v sutikese soolane
südame+värin. Ootab südamevärinaga, südamevärinal (väriseva südamega)
t`aeva+manna taevast sadanud imetoit (piiblis); ülek miski ihaldatav v muidu saadav. Ootab lund nagu taevamannat. Uus töö ei tõota taevamannat
t`it't <22i: tite, t`itte> imik, väike laps; argi nukk. Naisel on titt tulemas, naine ootab titte naine on rase. Tite+ema, tite+lapid mähkmed, tite+puder etn (katsikutoit), tite+tegemine argi = tite+tegu argi
tr`epp <22e: trepi, tr`eppi; seisundivorm tr`eppis>. Läheb trepist üles, alla. Trepp viis pööningule. Takso sõitis treppi (ukse ette), ootas trepis. Kruusatee on treppi sõidetud, treppis (trepiline, laineline). Betoon+trepp, puu+trepp; keerd+trepp, murd+trepp; keldri+trepp, laeva+trepp, paraad+trepp, taga+trepp, välis+trepp; kala+trepp. Trepi+aste <-`astme>, trepi+jalam, trepi+kivi, trepi+käik = trepi+marss astmestik kahe trepimademe vahel, trepi+käsipuu, trepi+käänak, trepi+made, trepi+pealne, trepi+süvik, trepi+tala. Trepp+redel, trepp+lava teater, trepp+rest tehn (küttekoldes). sport: trepp+tõus = trepp+sammuga mäkketõus (suusatamisel). Treppi+sõit
tulek <2: -u>. Ootab külaliste tulekut, külalised on tulekul. Tuli peolt tulekut (tuli tulema, ära). Ilmsiks tulek = ilmsiks+tulek. Ilmale+tulek, kohale+tulek, koju+tulek, kokku+tulek, lahti+tulek, sisse+tulek, tagasi+tulek, toime+tulek, vastu+tulek, üle+tulek
t`uul <13: tuule, t`uult>. Tuul oli tagant v oli tagant+tuul. Tuul puhub lõunast, merelt v puhub lõuna+tuul, mere+tuul. Tuul pööras läände. Tõstab tuult v tuul tõuseb. Tuul tõmbab v on tuule+tõmbus, tuule+tõmme, on tõmbe+tuul. Seisab tuule käes. Purjed seati tuulde, võtsid tuult. Juuksed hõljusid, lehvisid tuules. Suusatas eessõitja tuules (vahetult selja taga). Kadus nagu tuul (kiiresti). Uued tuuled ülek muutused, uus mõtteviis. Ootab, kuhu(poole) tuul pöörab ülek (kuidas olukord muutub). Teab, kust(poolt) tuul puhub ülek tunneb olukorda. Mis tuuled sind siia on toonud? Ei jäta oma lapsi tuule peale ülek (ebakindlasse olukorda). Kadus kõigi nelja, seitsme tuule poole ülek (teadmata kuhu). Tegi vastasele tuule alla ülek (tõstis maast lahti; sai jagu). Ajab (tühja) tuult taga, tallab (tühja) tuult ülek teeb tühja tööd. Raha lasti, pilluti, loobiti, visati, lendas, läks tuulde ülek (raisku, kaotsi). Koolilõpetajad said tuule tiibadesse luul. Keeris+tuul, külje+tuul, põua+tuul, päri+tuul, vastu+tuul, suve+tuul, sügis+tuul, tormi+tuul. argi: kõhu+tuul = püksi+tuul soolegaasid. Tuule+hingus, tuule+hoog, tuule+iil, tuule+jakk, tuule+kahjustus, tuule+keeris = tuule+pööris, tuule+klaas (nt autol), tuule+koridor, tuule+laine, tuule+pluus, tuule+puhang, tuule+õhk. Isikustatud tuul: tuule+ema, tuule+poiss, tuule+taat. Töötavad tuule jõul, tuule+energiaga: tuule+generaator, tuule+mootor, tuule+turbiin, tuule+veski. Tuule+erosioon põllum, tuule+kaer bot (umbrohi), tuule+mõõtur anemomeeter, tuule+tasku (pirukas). geol: tuule+ihe <-`ihke> korrasioon, tuule+kulutus (kivimitel). Tuul+kiire = kiire nagu tuul. Vt ka `alla+tuule, `alla+t`uult, `all+tuule, `alt+tuule, p`eal+tuule, p`eale+tuule, p`eale+t`uult, p`ealt+tuule, p`ealt+t`uult, päri+t`uult, v`astu+t`uult
vabanema <27>. Vabanes vanglast. Püüab pahedest vabaneda. Reaktsiooni tulemusena vabaneb soojus. Ootas, kuni koht vabanes
v`alve+l`aud. Jättis valvelauda teate. Külaline ootab valvelauas
v`iiv <22e: viivu, v`iivu> hetk, silmapilk. Oota üks viiv. Puhkas viivu. Selsamal viivul kui .. Istu viivuks. Puhke+viiv, vaikus+viiv
viivuke[ne] <12: -kese>. Oota veel viivuke. Istub viivukese. Tulen viivukese aja pärast
värin <2: -a>. Külm ajab värinad peale. Värin käib läbi keha, üle ihu. Ootab südame+värinal, südame+värinaga (väriseva südamega). Hinge+värin, hirmu+värin, külma+värin, rõõmu+värin, õudus+värin. Maa+värin maavärisemine
õnnistus <11: -e>. Lapsed on jumala õnnistus. Kirikuõpetaja pani, tõstis käed õnnistuseks armulaualiste kohale. Üritus toimus kiriku õnnistusel (heakskiidul). Vanemad andsid meie abielule oma õnnistuse (kiitsid heaks). Milline õnnistus on palaval päeval vette minna! Oota nagu issanda õnnistust (pikisilmi). Hinge+õnnistus, taeva+õnnistus. Õnnistus+rikas = õnnistus+rohke
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|