|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
jõma <17> jõmin. Meeste vaikne jutu+jõma
nõmik <2: -u> nõme inimene
p`aak <22u: paaga, p`aaka; seisundivorm p`aakas> kõvaks kuivanud kamp, tükk, paagas. Paagaks v paaka tambitud muld. Paakas lumi. Paak+jää geogr kuhjuv ajujää polaarmeres
p`aak2 <22e: paagi, p`aaki> (mahuti). Bensiini+paak, piima+paak, vee+paak, toite+paak, paisumis+paak (nt keskküttel). Vrd auto+paak ja paak+auto. Paak+vagun
pahmak <2: -u>, pahmakas <2: -ka, -kat> hunnik, patakas; sahmakas. Pahmak v pahmakas paberit = paberi+pahmak v paberi+pahmakas. Suits tõusis suurte pahmakutena v pahmakatena. Juukse+pahmak(as), heina+pahmak(as), põhu+pahmak(as), auru+pahmak(as), vee+pahmak(as)
pasmak <2: -u> pasmas, pahmak. Pasmak villa = villa+pasmak
pedajas <2: -ja, -jat> murdes, pedak <2: -u> murdes, pedakas <2: -ka, -kat> murdes mänd. Pedaja+juur, pedaja+mets pedastik, männik
pilak <2: -u> etn peerupiht, raudklamber, mis hoidis põlevat peergu. Pilaku vahele, pilakusse pistetud peerg. Pilaku+jalg
pimik <2: -u> päevavalguseta fototööruum
pr`aak <22e: praagi, pr`aaki> alaväärtuslik toode v toodang. Praagi+tegija. Praak+kaup, praak+loom <-looma> põllum, praak+materjal, praak+toode, praak+töö
pumat <2e: -i> huule- ja juuksevõie; kok suhkru, siirupi ja maitseainete segu. Huule+pumat, juukse+pumat. Pumati+karp <-karbi>, pumati+kompvek, pumati+täidis
põhik <2: -u> põhjaosa, põhimik; lastialus, kaubaalus
p`õhk <22e: põhu, p`õhku>. Poeme põhku argi heidame magama. Loed ka igasugust põhku ülek (väärtuseta raamatuid). Sööda+põhk, alus+põhk, teravilja+põhk. Põhu+hekslid, põhu+kott <-koti>, põhu+kuhi, põhu+küün, põhu+lohisti, põhu+pakk <-paki>, põhu+rull
p`õik+ põikne: põik+formaat (nt raamatul), põik+liist, põik+lõhe, põik+lõige <-l`õike>, põik+murd ka med, põik+osa, põik+puu, põik+rist (×), põik+tala eh, põik+tee, põik+tugi, põik+tänav, põik+volt, põik+vööt, põik+vöödiline
Põima <16: kuhu -le>
põimik <2: -u> põimitu v põimunu; valimik, montaaž. Juurte põimik. anat: närvi+põimik, soone+põimik, arteri+põimik, veeni+põimik. Luule+põimik, viisi+põimik, värsi+põimik
p`õkk <22e: põku, p`õkku> otsakuti ühendamine; otsakuti ühendamise koht. Põkk+keevitus, põkk+liide, põkk+õmblus, põkk+ühendus
põmakas <2: -ka, -kat>. Virutas palli kõva põmakaga vastu seina
p`õmdi. Lööb põmdi vastu suurt trummi. Kukkus põmdi pikali
põndak <2: -u> väike küngas, kõrge kuiv koht aasal v põllul. Liiva+põndak
põra <17> põrin
põraki. Kivi lendas põraki vastu seina
p`õrk <22u: põrga, p`õrka> tehn midagi ühendav v kinnitav osa; anat tugeva koega ühendus- v tugiosa. Põrk+link, põrk+mehhanism, põrk+ratas
p`õs'k <22i: põse, p`õs'ke> ka: eseme külgmine osa. Pisarad veerevad üle põskede, mööda põski alla. Puhub punnis põsi tuld lõkkele. Aeg on midagi põske pista v panna (süüa). Kirve, kruustangide põsed. eh: akna+põsk aknaava külg, ukse+põsk ukseava külg. Puna+põsk, punn+põsk. Põse+lihas, põse+lohk, põse+nukk <-nuki> = põse+sarn sarn, põse+puna, põse+tasku zool (nt hamstril). Põsk+habe
pärak <2: -u> anat seedekulgla lõppava. Päraku+küünal, päraku+nääre zool (nt tuhkrul), päraku+sulgur anat (lihas), päraku+uim <-uime> zool (kaladel), päraku+vähk med
pühak <2: -u> püha isik. Pühakute kultus, pildid = pühaku+kultus, pühaku+pildid. Pühaku elulugu = pühaku+lugu. Pühakuks kuulutatud v pühitsetud naine. Vannub kõigi pühakute nimel. Kaitse+pühak, samba+pühak (askeet). Pühakute+päev (katoliiklastel 1. november)
tõmmak <2: -u> (äkiline) tõmme
õlak <2: -u> pagun. Mereväeohvitseri õlakud. Õlakutega suvemantel. Setu naistesärgi õlakud etn (õlalapid). Vrd õland
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|