|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
`ahter <2e: `ahtri, `ahtrit> laeva v paadi päraosa; nalj tagumik, taguots. Ahtri taga vahutab kiiluvesi. Laia ahtriga naisterahvas. Pane oma ahter ankrusse! argi võta istet! Peegel+ahter. Ahtri+kajut, ahtri+lipp <-lipu>, ahtri+tuli, ahtri+peegel peegelahtri püst- v kaldtasapinnaga tagasein. Ahter+tääv
aju2 <17: `ajju ja ajusse> anat. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, suur+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor <-koore>, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
`aur <22e: auru, `auru>. Vedur on auru all (töövalmis), laseb pahinal auru välja. Vesi muutub auruks (aurustub). Jüri oli kõva, paraja auru all, Jüril olid kõvad aurud sees v oli paras aur peal argi, ülek (oli vintis). Töötab täie auruga. Pane auru juurde, võta auru maha ülek (hoogu, pinget). Bensiini+aur, vee+aur, heit+aur, hinge+aur. Kondi+aur nalj. Vrd aur+pihusti (pihustatakse vedelkütust aurujoaga) ja auru+pihusti (pihustatakse auru). Auru+vasar, auru+lokid, auru+(keedu)pott, auru+pilv, auru+mootor, auru+rõhk füüs, auru+saun. Auruga, auru abil: aur+kümblus, aur+kuivatus, aur+küte tehn
g`aas'2 <22e: gaasi, g`aasi> (aine). Tahkised, vedelikud ja gaasid. Keedab toitu gaasiga v gaasi peal. Annab gaasi, vajutab gaasi põhja suurendab mootorsõiduki kiirust. Pane, lisa, anna gaasi! ülek, argi tegutse v liigu kiiremini! Imikul on gaasid. Süsihappe+gaas, vingu+gaas, maa+gaas, utte+gaas, heit+gaas. Ballooni+gaas, võrgu+gaas. Mürk+gaas, pisar+gaas, naeru+gaas. Mao+gaasid, soole+gaasid. Gaas+kütus, gaas+laser füüs, gaas+termomeeter füüs, gaas+udukogu astr. Vrd gaas+lõikamine tehn (lõigatakse gaasi abil) ja gaasi+puhastus (puhastatakse gaasi). Gaasi+valgustus, oskuskeeles täpsem gaas+valgustus. Gaasi+juga, gaasi+leek, gaasi+leke, gaasi+mull, gaasi+plahvatus. Gaasi+boiler, gaasi+filter, gaasi+kraan, gaasi+lamp, gaasi+latern, gaasi+pliit, gaasi+põleti, gaasi+püstol. Gaasi+oht, gaasi+ohtlik, gaasi+ohutu, gaasi+varustus. keem: gaasi+analüüs, gaasi+analüsaator; tehn: gaasi+mahuti, gaasi+regulaator, gaasi+süsi, gaasi+õli gasool
h`elkur <2e: -i> valgusepeegeldi. Jalgratta helkur. Pane helkur varruka külge. Helkur+krae, helkur+pael, helkur+vest
hobune <10: -se> ka sport (võimlemisriist). Istub hobusele selga v hobuse selga. Pane hobune ette v rakkesse, võta hobune eest v rakkest (lahti). Raudjas hobune raudjas, punakaspruun hobune. Must hobune ka ülek üllatusvõitja v -kandidaat. Mära+hobune, ruun+hobune, täkk+hobune mära, ruun, täkk. Noor+hobune sälg. Ratsa+hobune, veo+hobune, sõidu+hobune, töö+hobune. Hobuse+jõhv, hobuse+kabi, hobuse+lakk <-laka>, hobuse+liha, hobuse+nahk. Hobuse+koorem, hobuse+koppel, hobuse+latter, hobuse+mees, hobuse+tall <-talli>, hobuse+tekk, hobuse+varas, hobuse+varss. Hobuse+kont = hobuse+kronu = hobuse+setukas. ülek: hobuse+kannatus, hobuse+köha, hobuse+naer tugev kannatus, köha, naer. Hobuse+masin, hobuse+reha jt, parem hobumasin, -reha jt
kannatus <11: -e>. Hingelised, kehalised kannatused. Ära pane minu kannatust proovile (kannatlikkust). Kannatuse karikas v kannatuse+karikas voolas, ajas üle ääre ülek (keegi) kaotas enesevalitsuse
kinnas <7: k`inda, kinnast>. Pane kindad kätte. Heitis v viskas oma teoga seltskonnale kinda ülek (esitas väljakutse). Paar kindaid = kinda+paar. Nahast kinnas = nahk+kinnas. Kiri+kinnas. Sõrm+kinnas, käpik+kinnas = laba+kinnas. Paja+kinnas, poksi+kinnas, talve+kinnas. Vaenu+kinnas luul vaenuavaldus. Kinda+kiri, kinda+täis lõnga. Kinda+laegas (autos)
kobe <2: -da> kohev, kohe; argi tubli, kopsakas, korralik. Kobe muld, kivim. Ostis üsna kobeda maja. Pane midagi kobedamat selga!
k`õrv <22u: kõrva, k`õrva; k`õrvadesse ja kõrvusse ja k`õrvu>. Sise+kõrv, välis+kõrv, kesk+kõrv. Pikk+kõrv ülek jänes; eesel. zool nahkhiired: lai+kõrv, suur+kõrv. Tassi kõrv. Mütsi kõrvad. Seintel on kõrvad ülek keegi kuulab salaja pealt. Jutukõmin kostab kõrvu (III v). Kuulab kikkis+kõrvu = kikkis kõrvu (II v), kõrv kikkis (teraselt). Kuulab poole kõrvaga (möödaminnes, muuseas). Laseb kõrvust mööda v ühest kõrvast sisse ja teisest välja jätab tähelepanuta. Hoia silmad ja kõrvad lahti ole tähelepanelik. Pane v kirjuta see endale kõrva taha ülek (jäta meelde). Pani kõrvad pea alla argi suri. Võttis kõrvad pihku ülek nahutas. Mul kõrvad liiguvad ülek olen meelitatud. Kõrvuni võlgades (üleni, lootusetult). Kõrva+auk, kõrva+leht = kõrva+lest, kõrva+nibu. Kõrva+arst, kõrva+peegel med, kõrva+põletik, kõrva+termomeeter, kõrva+tilgad. Kõrva+kuulmine, kõrva+pete kuulmisillusioon. Kõrva+rõngas. Kõrva+kiil <-kiilu> = kõrva+lops. Kõrva+hark zool (putukas). Kõrvu+pidi = kõrvu pidi
k`ülm <22i: külma, k`ülma; keskv külmem, üliv kõige külmem ja külmim>. Külm kivi, külm inimene (tundetu), külm sõda. Külm kui jää = jää+külm, külm kui raud = raud+külm. Ilm läheb külmaks v külmale. Mees tehti külmaks argi (tapeti). See jätab mind külmaks argi, mul pole sest sooja ega külma (ma ei hooli). Tegi konkurentidele külma argi (kahju, liiga). Käed said külma. Pane piim külma. Paar kraadi külma = paar külma+kraadi. Küünlakuu külmad. Sügis+külm, talve+külm, hilis+külm, öö+külm. Vappe+külm med. Külma+hoog, külma+judin, külma+võdin, külma+värin, külma+tunne, külma+valu. Külma+surm külmumissurm. Külma+muhk, külma+vill <-villi>. Külma+laik <-laigu> aiand. Külma+kaitse <-k`aitse> = kaitse külma eest. Külma+kerge <-k`erke>, külma+kõrb <-k`õrbe>, külma+laine meteo, külma+lõhe. Külma+rabedus tehn. Külma+võitu. Külm+roog <-r`oa>, külm+köök. Külm+töötlema, külm+töötlus, külm+vedu. tehn: külm+neetima, külm+valtsima
lagedal, lagedale, lagedalt. Jagas vara lastele, nüüd on ise lagedal (lage, paljas). Parem maksta suuremat üüri, kui jääda päris lagedale (peavarjuta). Lao v too kõik lagedale ütle v too kõik välja. Pane oma raha siit lagedalt ära (lageda pealt, nähtavalt)
maha panema. Pane pakid käest maha. Pani kümme vagu kartuleid maha. Juhatus on oma volitused maha pannud. Järgmise aasta plaanid on {maha pandud} → koostatud, tehtud. Maha+panek, maha+panija
maitse <6: m`aitse, maitset>. Õunad on pisikesed, aga maitselt, maitse poolest head. Pane maitseks pipart. Vorsti {maitse+omadused olenevad} → maitse oleneb sellest, kui palju temas on liha. Tal on naiste suhtes, naiste koha pealt maitset. Vali kõik oma maitse järgi. Kõrval+maitse, kunsti+maitse, värvi+maitse. Om-ga: maitse+aine, maitse+kohv, maitse+taim, maitse+roheline, maitse+äädikas nt ürdiäädikas; maitse+elamus, maitse+libastus, maitse+puudus; maitse+lage, maitse+vaene, maitse+rikas maitsekas
maksim`aal+, maksim`aalne <2: -m`aalse> suurim võimalik, ülemmääraline. Vastand minimaal-, minimaalne. Osta {maksimaalselt} → kõige rohkem sada tellist. Suhkrut pane {maksimaalselt} → väga palju. Maksimaal+kaal <-kaalu>, maksimaal+kiirus, maksimaal+koormus, maksimaal+määr, maksimaal+väärtus
meie+sugune. Ei pane enam meiesuguseid lihtsurelikke tähele
minim`aal+, minim`aalne <2: -m`aalse> vähim võimalik, pisim, alammääraline. Vastand maksimaal-, maksimaalne. Osta {minimaalselt} → vähemalt sada tellist. Soola pane {minimaalselt} → väga vähe. Minimaal+kaal <-kaalu>, minimaal+mõõde <-m`õõtme>, minimaal+koormus, minimaal+määr, minimaal+väärtus
m`iski <0: millegi, midagi, millessegi, milleski, millestki, millelegi, millelgi, milleltki, millekski ja m`ikski, millenigi, millenagi, milletagi, millegagi; argi: millegisse, millegis, millegist jne; 1e: m`iski, m`iskit, m`iskisse, m`iskis>. Miski v midagi paistab eemalt. Midagi v miski(t) ei paista. Ei miski = mitte miski. Ei midagi = mitte midagi. Mees või midagi. Miskit moodi sain töö valmis. Pole miskit parata argi. Ära pane seda mikski (s.o millekski, miskiks) ära tee sellest välja. Ega midagi, hakka aga astuma (olgu nii). Mingi ei+miski mingi täiesti tühine asi
m`ängima <28: m`ängida, mängin>. Lapsed mängivad õues, mängivad peitust. Mehed mängivad raha peale kaarte. Mängib tervele pangale ka ülek riskib, paneb kõik mängu. Maletajad mängisid viiki. Ära mängi oma noore eluga! Mängib kõiketeadjat laseb end paista kõiketeadjana. Mängib klaverit, mängib klaveril Ellerit. Pane raadio mängima! Ette, kaasa, kokku, läbi, maha, sisse, üle mängima. Maha mängitud = maha+mängitud raha (hasartmängus kaotatud). Mängib esimest viiulit ülek etendab olulist osa. Mängisid talle siga v mäkra argi (tegid midagi tema kahjuks). Vt ka v`älja m`ängima
m`üt's <22e: müt'si, m`üt'si>. Pane müts pähe, müts on peas, võta müts peast v maha. Tal on müts pea küljes kinni, pea külge kasvanud, munad mütsi all ülek ta ei võta mütsi peast, kui peab. Ühe mütsi all ülek ühel nõul, ühel meelel. Võtan tema ees mütsi maha ülek austan teda, tunnustan teda. Söön oma mütsi ära, kui .. ülek pean täiesti võimatuks, et .. Ära mine mütsiga lööma ülek ära võta seda asja liiga kergelt. Karusnahast, karusnahka, karusnahkne müts = karusnahk+müts = karus+müts = karva+müts. Karakull+müts, nahk+müts, muru+müts etn, nokk+müts, pigi+müts, pott+müts ka etn, soni+müts, tutt+müts, talve+müts, kapteni+müts, koka+müts, narri+müts, päkapiku+müts, kooli+müts, ujumis+müts. ülek: lume+müts, vahu+müts, uni+müts. Mütsi+kõrv (kõrvikmütsil), mütsi+märk <-märgi> (vormimütsil), mütsi+nokk = mütsi+sirm, mütsi+tutt, mütsi+tegija
N. B. ld, NB! ld nota bene (pane hästi tähele)
omast k`äest. Sul on õunad omast käest võtta (endal olemas). Pane puuduv raha omast käest (omalt poolt). Tean kõike omast käest (ise, oma kogemuste põhjal)
paber <2e: -i>. Pane kõik paberile (kirjuta üles). Paber kannatab kõik(e). Kirja+paber, ajalehe+paber, printeri+paber, kärbse+paber, jõu+paber, liiva+paber, pakke+paber; küpsetus+paber, tualett+paber, hõbe+paber; väärt+paber, pehme+paber, vana+paber. mitm argi dokumendid: tõu+paberid, kapteni+paberid, lahutus+paberid. Paberi+käärid mitm, paberi+leht, paberi+lipakas = paberi+tükk, paberi+poogen, paberi+puit, paberi+töö kirjatöö, paberi+tööstus. Paber+kott <-koti>, paber+käterätt, paber+mähe, paber+nöör; elektroonilise vastandina: paber+dokument, paber+pilet, paber+raamat, paber+retsept. Valge kui paber = paber+valge
paha <17u: pahu ja pahasid; keskv pahem, üliv kõige pahem ja pahim>. Pahas tujus = paha+tujuline. Paha lõhnaga = paha+lõhnaline halvalõhnaline. Süda läks pahaks, mul on paha (olla). Paha haigus argi suguhaigus. Pahad päevad argi menstruatsioon. Pahimal juhul. Paha aimamata = paha+aimamatult. Läks paha peale, tabati paha pealt. Pahaks läinud = pahaks+läinud salat. Võta heaks või pane pahaks! Pahaks+panev pilk. Pahaks+panu. Meele+paha = paha+meel. Paha+endeline, paha+soovlik
panema <36: p`anna, panen, pannud, pannakse, p`andud>. Pane ennast riidesse. Ära pane pahaks! Mind pani hämmastama, jahmatama, vapustama, parem mind hämmastas, jahmatas, vapustas. argi: pani jooksu, plehku, putku v pani jooksma, punuma, plagama; pani karjuma. Kirja pandud = kirja+pandud lugu = kirja+pandu. Kokku pandav = kokku+pandav vihmavari. Mõtlema panev = mõtlema+panev sõnum. Vastu+pandamatu iha. Vt ka `ette panema, h`akkama panema, k`inni panema, k`okku panema, maha panema, m`ööda panema, p`aika panema, p`eale panema, p`ihta panema, putket panema, s`isse panema, t`oime panema, tähele panema, v`älja panema, ära panema, üles panema, `ümber panema
p`eale panema. Pane potile kaas peale. Pani veto peale keelas ära. Pani käpa v päka peale ülek, argi haaras endale. Pane põhi peale argi joo tühjaks. Peale pandav = peale+pandav kaunistus. Peale+panek, peale+panemine
p`ihta panema argi: midagi hoogsalt tegema; varastama. Pane aga pihta nt söö-joo, tee tööd. Jalgratas pandi pihta
p`uhtalt <keskv p`uhtamalt, üliv kõige p`uhtamalt ja p`uhtaimalt>. Pane end puhtamalt riidesse. Laulab väga puhtalt (veatult). Tuleb igast olukorrast puhtalt välja (halbade tagajärgedeta). Kirjutasin artikli kohe puhtalt (puhtandina). Puhtalt poliitiline üritus (puhtpoliitiline). Sada eurot puhtalt kätte v peo peale (maksud maha arvatult)
p`üks <23e (ja 22e): püksi, p`üksi; p`ükste (ja p`ükside), p`ükse ja p`üksisid, p`ükstesse (ja p`üksidesse); hrl mitm>. Kolmed püksid. Paar pükse = püksi+paar. Pane särk püksi, särk on püksis. Püksata poisike (vrd püksteta ei ole ülikonda). Istub pükste väel. Tegi v lasi püksi, püksid täis. Sisseü-ga: püksi+tegemine. Nagu sipelgad püksis (rahutu). Sai vastu v mööda pükse ülek sai tüssata. Triibulised püksid ülek nahatäis. Peres on püksid naise jalas ülek (võim naise käes). Püksid sõeluvad püüli ülek (kartmise kohta). Nahk+püksid, siid+püksid, alus+püksid, dressi+püksid, fraki+püksid, golfi+püksid, karu+püksid, kints+püksid, kuke+püksid, põlv+püksid, laste+püksid, madruse+püksid, mängu+püksid, puhv+püksid, päevitus+püksid, ranna+püksid, ratsa+püksid, spordi+püksid, sipu(tus)+püksid, sukk+püksid, ujumis+püksid, viigi+püksid, võimlemis+püksid. Ainsuses: vesi+püks meteo, kikka+püks murdes nurmenukk; ülek: jänes+püks = arg+püks pelgur; kehken+püks, keks+püks, pasa+püks. Püksi+auk, püksi+haak, püksi+haru = püksi+säär, püksi+kandja mees, püksi+lapp = püksi+paik, püksi+lukk <-luku>, püksi+põlv, püksi+reis <-reie>, püksi+rihm, püksi+tagumik = püksi+perse argi, püksi+traksid mitm, püksi+värvel. Särk+püksid. Püks+kleit, püks+kostüüm, püks+mähkmed, püks+saapad, püks+seelik
r`aadio <1> traadita side; ringhääling, raadiojaam, raadioprogramm; raadiovastuvõtja, -aparaat. Peavad raadio teel sidet v raadio+sidet. Esines raadios. Tee raadio lahti, pane raadio kinni. Kooli+raadio, laste+raadio, muusika+raadio; auto+raadio, tasku+raadio, makk+raadio, stereo+raadio, transistor+raadio. Raadio+aparaat = raadio+vastuvõtja, raadio+saatja, raadio+mast, raadio+insener, raadio+mehaanik, raadio+tehas, raadio+signaal, raadio+ühendus. Raadio+kuulaja, raadio+kõne, raadio+mäng, raadio+reklaam, raadio+reporter, raadio+saade, raadio+teater, raadio+ülekanne, raadio+elektroonika, raadio+füüsika, raadio+spektroskoopia füüs, raadio+teleskoop. el: raadio+releeliin, raadio+segaja. Vrd radio+
s`oe omds, nimis <24e: sooja, s`ooja; s`ooje ja s`oojasid; keskv soojem ja argi s`oem, üliv kõige soojem ja argi kõige s`oem>. Ilm on soe, läheb soojaks. Käies hakkab soojem v soem. Soe toit. Soe süda. Peast soe argi põrunud. Teeb sooja peaga lollusi (purjuspäi). Sokutas enda sooja koha peale ülek (mugavale tasuvale töökohale). Linnud lendavad soojale maale (lõunasse, lõunamaale). Kümme kraadi sooja = kümme sooja+kraadi kümme plusskraadi. Supp on soojas, pane supp sooja. Vorstid läksid soojaga hapuks. Jooksis ühe soojaga koju (ühe hooga). Mul ei ole sest sooja ega külma see ei lähe mulle korda. Lüpsi+soe, tapa+soe, toa+soe, käe+soe, une+soe; püsi+soe. Sooja+aisting psühh, sooja+laine meteo, sooja+tarve, sooja+tunne, sooja+tarbija, sooja+tootja, sooja+tootmine. Sooja+südameline, sooja+vereline, sooja+võitu
soojalt <keskv soojemalt ja argi s`oemalt, soojemini ja argi s`oemini, üliv kõige soojemalt ja argi kõige s`oemalt, kõige soojemini ja argi kõige s`oemini>. Pane ennast soojalt, soojemalt v soojemini riidesse. Soovitan soojalt
sooja+natuke. Pane uks kinni, muidu läheb seegi soojanatuke välja (vähene soe)
s`uu <26i: suhu ja s`uusse; s`uid>. Pane tablett suhu. Laev jõudis jõe+suusse v jõe+suhu (jõesuudmesse). Sulab suus maitseb hea. Suu jookseb vett v läheb vesiseks (millegi järele isu tundes). Pühkis suu pärandusest puhtaks ülek (jäi ilma). Mitu suud toita (sööjat inimest). Ammuli v pärani sui, ammuli v pärani v lahtise suuga, suu ammuli v pärani v lahti. Poole suuga v poolest suust endamisi; muuseas, moka otsast. Hingab läbi suu, parem suu kaudu. Puna+suu, prunt+suu. Kuld+suu ülek hea kõnemees, loba+suu lobiseja. Rahva+suu. Ahju+suu, koopa+suu, koti+suu, käise+suu, püssi+suu. Suu+ava, suu+esik anat, suu+koobas (üldkeeles) = suu+õõs anat, suu+nurk. Suu+lehk, suu+valge (imikul), suu+vesi (suu desinfitseerimiseks), suu+hingamine (suu kaudu), suu+loputus. Suust suhu hingamine. Suu+kaudne manustamine
sügav+k`ülm argi. Pane sügavkülma, on sügavkülmas, võta sügavkülmast
tulema <36: t`ulla, tulen, tulnud, tullakse, t`uldud>. Tuli ja läks. Tuli koosolekult tulema. Tule pane end proovile. Tuli teadvusele. Meil tuleb minna me peame minema. Mure tuleb teadmatusest. Kes selle mõtte peale, sellele mõttele tuli? Sellest ei tule midagi (välja). Lase tulla hakka peale, ütle vms. Temast tuli õpetaja, parem temast sai õpetaja. Alla, esile, ette, järele, kaasa, kokku, läbi, tagasi tulema. Vt ka maha tulema, p`eale tulema, s`isse tulema, t`oime tulema, v`astu tulema, v`älja tulema, üles tulema
tuli <20: tule, t`uld, t`ulle ja tulesse>. Elus, lahtine tuli. Pane tuli põlema lülita elektrivalgustus sisse. Päevavalgel ja tulega v tule+valgel. Süütas, tegi kaminasse tule. Pani paja tulele. Viskas paberid tulle. Tuledes linn. Läks rohelise tulega üle tee. Jäädi vaenlase tule alla. Astus, läks võistlus+tulle. Selg on (nagu) tuld täis, lööb tuld välja (valutab). Tuleb (nagu) tuld tooma tuleb korraks külla, astub sisse. On kahe tule vahel ülek (kahepoolses ahistuses). Tal on mitu rauda korraga tules ülek (mitu võimalust varuks). Mehed on läbi tule ja vee käinud, tulest ja veest läbi käinud ülek (palju kogenud, karastunud). Mängib tulega ülek riskib. Viha püsis nagu tuli tuha all (varjatult). Tormab nii et tuli takus, nagu oleks tuli taga. Elektri+tuli, gaasi+tuli, kulu+tuli, lae+tuli, tiku+tuli, kolde+tuli, küünla+tuli, lõkke+tuli; ahtri+tuli, ilu+tuli, märgu+tuli, stopp+tuli, suuna+tuli; jaani+tuli, olümpia+tuli, õitsi+tuli; suurtüki+tuli, kiir+tuli, rist+tuli, turm+tuli, tõkke+tuli. ülek: elu+tuli, noorus+tuli. Puhastus+tuli relig, põrgu+tuli. Tule+ase, tule+haav, tule+juga = tule+jutt <-juti>, tule+keel = tule+leek, tule+kera, tule+kuma, tule+loit, tule+lont vmo tõrvik, tule+lõke <-l`õkke> lõke, tule+lõõm, tule+meri, tule+möll <-möllu>, tule+ohver, tule+pesa, tule+puu küttepuu, tule+riit, tule+sammas, tule+surm, tule+sära, tule+tangid mitm, tule+tukk <-tuki>, tule+tungal. Tule+haldjas, tule+jumal. Tule+kardetav vmo = tule+ohtlik. mer (hoiatustulega): tule+paak <-paagi>, tule+poi. sõj: tule+joon, tule+juhtimine, tule+jõud (relval), tule+kaart (lahingudokument), tule+liik <-liigi>, tule+löök, tule+manööver, tule+positsioon, tule+riba, tule+toetus. Tuli+punane = punane kui tuli. Tuli+hapu, tuli+kuiv, tuli+kuum, tuli+palav, tuli+soolane, tuli+uus, tuli+valus, tuli+vihane. Tuli+oks mets (puidurike). bot: tuli+liilia (ilutaim), tuli+ohakas, tuli+nelk, tuli+pilvik, tuli+ürt. zool: tuli+part, tuli+rull (helendav mantelloom). Vt ka t`uld `andma, t`uld v`õtma
tähele panema täheldama, märkama. Pane tähele, mida v mis ma räägin. Pani kirjutises vigu tähele. Luuletaja esikkogu pandi kohe tähele. Pane tähele, (et) ta tuleb veel (küll sa näed, kindlasti)
vahelt. Jõudis põldude, metsa vahelt välja. Piilub ukse vahelt. Pane uks vahelt kinni! Jättis lugedes sõnu vahelt välja. Lõikas, teenis, võttis vahelt (kasu). Vahelt+kasu vahekasu, vahelt+kaupleja, vahelt+rääkija, vahelt+sobitaja. Vt ka vahel1, vahele
v`aim <22e: vaimu, v`aimu>. Keha ja vaim. Võimu ja vaimu vastuolu. Oma kooli vaim. Näeb vaimus, vaimu+silmas oma elatud elu. Rahutu vaimuga inimene, rahutu vaim rahutu inimene. Sind ootavad raskused, pane vaim valmis. Vaim on valmis, aga liha on nõder. Vaimust vaevatud nõdrameelne. Kunstnikule tuli vaim peale, kunstnikul oli vaim peal (inspiratsioon). Kas usud vaime (kummitusi, tonte)? Mõisa vaimud aj (nais)teolised. Rügab tões ja vaimus (ihu ja hingega). Jätkake samas, vanas vaimus (samamoodi, vana viisi). Aja+vaim, inim+vaim, kamba+vaim, mässu+vaim, võitlus+vaim, äri+vaim. Suur+vaim geenius. argi: hull+vaim, kuri+vaim, pime+vaim. folkl: kaitse+vaim, maja+vaim, metsa+vaim. Vaimu+anne, vaimu+elu, vaimu+erksus, vaimu+ilm = vaimu+maailm, vaimu+inimene, vaimu+jõud, vaimu+kultuur, vaimu+laad <-laadi>, vaimu+looming, vaimu+nõrkus, vaimu+selgus, vaimu+sähvatus, vaimu+tegelane, vaimu+tegevus, vaimu+teravus, vaimu+tugevus, vaimu+töö, vaimu+vara. luul: vaimu+hämarus, vaimu+põld, vaimu+relv
viisakas <2: -ka, -kat>. Ostjate vastu viisakas. Pane midagi viisakamat selga pane end korralikumalt riidesse. Viisakas palk, töö. Üli+viisakas
v`õi sides. Ei tea, kas nutta või naerda. Pesta käsitsi või masinaga. Eitavas lauses hrl ega: Telerit ei tohi asetada kütteseadme juurde {või} → ega sektsioonkappi. Parandavas täh-s ka samamõisteliste vahel: Ta kõneles ühel koosolekul või (õigema sõnaga) miitingul (vrd metall roostetab ehk korrodeerub). Asi sai korda või? argi kas asi sai korda? Või sina oledki see poiss? Või sa ise parem oled ega sa ise parem (ei) ole. Jäta (kas) või minemata. Tule kohe, või (muidu) ma lähen ära. Ära mulle torti pane, või kui (just), siis õige natuke (ehk olgu siis)
vähemalt, vähemasti. Pane vähemalt müts(ki) pähe. Hea vähemalt, et ei saja. Lambi tööiga on vähemalt 250 tundi. Koosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. Vastuse saate {vähemalt} → hiljemalt nädala pärast
õhukeselt <keskv õhemalt, üliv kõige õhemalt ja õhimalt>. Määris leivale õhukeselt võid peale. Olen õhukeselt riides. Pane õhemalt riidesse
ära panema. Pane püss ära. Pani lubadusi jagavale poliitikule ära argi (näitas õige koha kätte). Ära+panemine, ära+panija
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|