|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 98 artiklit
`alla. Laua alla. Kuuri alla kuurialusesse. Põld läks rukki alla. Anti kohtu alla. Jäi rongi alla. Valu lõi rinde alla. Paneb kogu raha raamatute alla ostab kogu raha eest raamatuid. Võtab söögi alla pitsi (viina). Mari sai tanu alla (mehele). Vaata midagi hamba alla (süüa). Hõõrub juhtunut nina alla. Tallab teised jalge alla. Kann maksis alla viie euro. Kast kaalub alla kahesaja kilogrammi. Tules hävis alla saja hektari metsa (kahju ei peeta eriti suureks), vrd tules hävis ligi sada hektarit metsa (kahju peetakse suureks). Keeta {mitte alla 10 minuti} → vähemalt 10 minutit. Kasvult alla keskmise v alla keskmist kasvu. Alla neljakümnesed v neljakümne mehed. Seelik on alla põlve. Alla orgu. Lõi kastile põhja alla. Kolis ülalt alla. Sõitis jõge mööda alla v alla+jõge, alla+vett v alla+voolu. Järv lasti alla (kuivaks v alandati veepinda). Hinnad läksid alla (odavamaks). Tase läks alla (kehvemaks). Üles-alla. Ulu+alla (varjule). Alla+külv põllum, alla+iste <-`iste> sport, alla+kusija, alla+sõit, alla+minek, alla+ajamine, alla+kukkumine. Vt ka `all; `alla `andma, `alla h`indama, `alla j`ätma, `alla j`ääma, `alla kirjutama, `alla kriipsutama, `alla k`äima, `alla suruma, `alla v`anduma, `alla v`õtma; `alt
diagn`oos <22e: -noosi, -n`oosi> haigusmäärang; tehnoseisundi määrang. Arst paneb haigele diagnoosi. Gripi, kopsupõletiku diagnoos. Diagnoosi+kood med, diagnoosi+seade <-s`eadme>
`eel+s`ool <-soola> verisool. Paneb räimed eelsoola. Räimede eelsoolamine
`ette panema. Vanaema paneb prillid ette. Lapsed panevad üksteisele mõistatusi ette (esitavad). Paneb ette kiiresti tagasi sõita (teeb ettepaneku)
h`apnema <27> hapuks minema. Tainas läheb hapnema. Paneb v laseb taina hapnema, laseb tainast v tainal hapneda. Käsikiri hapnes kirjastuses ülek (seisis välja andmata)
h`arduma <27> hardaks minema. Hardun muusikast, muusika paneb mind harduma
higistama <27>. Kuumus ajab, paneb higistama. Higistab tööd teha. Higistab võrrandi kallal. Seinad higistavad rõskusest
h`oid <22e: hoiu, h`oidu> hoidmine. Kokku+hoid, korras+hoid, poole+hoid. Keha+hoid, käe+hoid, pea+hoid keha-, käe-, peahoiak. Lapse+hoid = laste+hoid, metsa+hoid, loodus+hoid, ohutus+hoid. Riide+hoid. Paneb raha panka hoiule, raha on pangas hoiul. Hoiu+karp <-karbi>, hoiu+kassa nõuk, hoiu+konto, hoiu+kviitung = hoiu+tähik, hoiu+pank, hoiu+raamat nõuk, hoiu+ruum, hoiu+tasu. Hoiu+raamatukogu. Hoiul olev raha, hoiule antud pakid. Hoiule andja, võtja, panek, võtt = hoiule+andja, hoiule+võtja, hoiule+panek, hoiule+võtt
h`õlm <22u: hõlma, h`õlma>. Juhatuse hõlma all ülek (kaitsel, toetusel). Müüb hõlma alt (salaja). Paneb hõlmad vöö vahele ülek (äraminekuks). Õige hõlma ei hakka keegi (kinni). (Vanasõna.) Vajub, langeb unustuse hõlma ülek. Lahtisi, lehvivi hõlmu (II v). Kuue+hõlm, mantli+hõlm. Adra+hõlm, vrd hõlm+ader. Hõlma pidi = hõlma+pidi
häbi+p`os't aj kaak. Paneb, lööb, naelutab häbiposti ülek häbistab, mõistab (avalikult) hukka
häda+`oht oht. Satub hädaohtu, on hädaohus, pääseb hädaohust. Paneb oma elu, tervise hädaohtu. Hädaohtlik ja hädaohutu
h`ääl <13: hääle, h`äält>. Hääle kõrgus, valjus, tämber. Tõstab, tasandab häält. Poiss murrab häält, poisil on hääle+murre. Hääl on ära. Räägib valju häälega, valjul häälel, valju hääli. Teeb kuke häält. Laulab kooris teist häält. Seab, paneb klaveri häälde (häälestab). Klaver on hääles, häälest ära. Lööb, paneb autole hääled sisse argi (käivitab). ülek: mõistuse hääl, südame+hääl, vere+hääl. Kelle poolt sa oma hääle annad? Ühel häälel üksmeelselt. Mehe+hääl, naise+hääl; vrd muus: mees+hääl, nais+hääl. Laulu+hääl, kaebe+hääl; pilli+hääl, loodus+hääl. Kurgu+hääl, nina+hääl, rinna+hääl. Poolt+hääl, vastu+hääl (hääletamisel). Hääle+allikas, hääle+kõla, hääle+toon, hääle+varjund, hääle+värin, hääle+kadu med. Hääle+laine helilaine. anat: hääle+jätke (kõris), hääle+kurd <-kurru>, hääle+pilu. muus: hääle+harjutus, hääle+partii, hääle+register, hääle+rühm (laulukooris), hääle+seade <-s`eade>. Hääl(t)e+magnet ülek = hääl(t)e+püüdja (valimistel). Hääl+juhis, hääl+käsk = hääl+käsklus, hääl+signaal
hääletus1 <11: -e> hääletamine. Lahtine, kinnine, avalik, salajane, suuline, kirjalik hääletus, elektrooniline hääletus = e-+hääletus. Paneb otsuse hääletusele. Hääletus päevakorra muutmise üle, muutmisettepaneku hääletus. Rahva+hääletus referendum v plebistsiit. Hääletus+kast, hääletus+sedel, hääletus+voor <-vooru>
h`üüdma <34: h`üüda, hüüan>. Hüüdis valju häälega, täiest kõrist. Hüüdis poega õuest tuppa. Paneb oma pilli hüüdma. Tootsi hüüti Kentuki Lõviks. Järele, vahele, vastu, välja hüüdma
ime <16>. Juhtus, sündis ime. Teeb autoga seitse v kümme v sada imet, enne kui käima saab. Paneb nähtut imeks imestab nähtu üle. Üllatus: Ennäe v tohoo imet! Looduse+ime, (maa)ilma+ime, tehnika+ime. Ime+pärane = ime+taoline = ime+väärne imeline. Ime+asi = ime+vigur, ime+elukas = ime+loom <-looma> (ka asja kohta), ime+lugu, ime+peegel, ime+rohi, ime+tegija, ime+muinasjutt folkl, ime+lill bot (rohttaim). Ime+ imeliselt, väga: ime+hea, ime+ilus, ime+lihtne, ime+osav, ime+raske, ime+tore, ime+harva, ime+kähku = ime+ruttu. Ime+maa = imede+maa. Imet+tegev
j`alg <22u: jala, j`alga; j`algade ja j`alge>. Paneb kingad jalga, kingad on jalas, võtab kingad jalast. Nõrkevi jalu, tulisi jalu v tulist+jalu, palja jalu v palja+jalu, jooksu+jalu. Jooksis lapse jalust maha. Läks omal jalal edasi. Kukkus jala pealt surnuks (vrd jala+pealt otsekohe, jalamaid). Tõmbas saba jalgade v jalge vahele. Koer tõstis jalga (pissis). Heal jalal heas läbisaamises v vahekorras. Laua, seene jalg. Istub tamme, samba jalal. Jalal kuivanud kuusk. Toompeale saab mööda Pikka või Lühikest jalga. Kuus jalga pikk. Pakkus pühade jalga vmo (joogipoolist). Sai jalad alla ülek sai järje peale. Tegi poisile jalad alla argi sundis poissi kiiresti tegutsema. Tulekahju lõi perel jalad alt ülek (viis kehva olukorda). Lööme v viskame jalad seinale ega liiguta lillegi argi. Lamp+jalad, rang+jalad = o-jalad, räsas+jalad = x-jalad. Kõver+jalg, limp+jalg, lääp+jalg, masa+jalg, pänt+jalg. Käsk+jalg. Hoo+jalg, tõuke+jalg, uju+jalg. Kraap+jalg = kaap+jalg (teretamisel). Sea+jalg, korstna+jalg, küünla+jalg, mäe+jalg, värsi+jalg. bot: hani+jalg, kilp+jalg, sõna+jalg. Hane+jalad ülek jutumärgid. Varese+jalad mitm ülek. Kolm+jalg. zool: sada+jalg, tuhat+jalg. Jala+hoop, jala+jälg, jala+järi = jala+pink, jala+matt <-mati>, jala+narts = jala+rätt. Jala+säär, jala+keder = jala+nukk <-nuki> pahkluu, jala+laba labajalg, jala+kurk <-kurgu> labajala paindekoht, jala+pealne = jala+selg, jala+kand, jala+nina, jala+põhi = jala+tald, jala+päkk, jala+pöid. sport: jala+hoog, jala+tõste+hüpe, jala+vahetus+samm, jalge+harjutus. Jalga+panek, jalga+proovimine, jalga+tõmbamine. Jalg+kivid (veest läbipääsemiseks), jalg+pidur
j`ulgus <11 ja 9: -e>. Võtab julguse kokku, kogub julgust. Proovib julgust, paneb julguse proovile. Võtab julgust saab julge(ma)ks; pruugib vägijooki. Liig+julgus, hull+julgus. Mõtte+julgus, kodaniku+julgus, esinemis+julgus. Julgus(e)+proov, julgus(e)+raas(uke) = julgus(e)+natuke; julguse+puudus
k`aal <22e: kaalu, k`aalu> (keha) raskus; kaalumisseade, kaalud; tähtsus, väärtus, mõju; vmo 10 puuda (linade kaaluühik). Koorma, kauba kaal. Võtab kaalus v kaalu (os) juurde, kaalust maha. Kaaluta olek kaalutus. Kaaluga, kaalu+kaubana müüdav kangas = kaalu+kangas. Paneb oma elu, saatuse kaalule (seab ohtu). Kaalul on eluõnn (otsustamisel v ohus). Sõnal on kaalu (väärtust, mõju). Keha+kaal, oskuskeeles täpsem kehamass. {Aatom+kaal, molekul+kaal} → aatom-, molekulmass. sport: helves+kaal, sulg+kaal, kerge+kaal, raske+kaal. Kang+kaal(ud), osuti+kaal(ud), vedru+kaal(ud). Apteegi+kaal(ud). Tasa+kaal, vastu+kaal, üle+kaal. Kaalu+iive, kaalu+kadu, kaalu+ühik, oskuskeeles täpsemad massiiive, -kadu, -ühik. Kaalu+kang, kaalu+kauss, kaalu+keel, kaalu+maks <-maksu> = kaalu+raha, kaalu+pomm, kaalu+viht <-vihi>. Kaal+iste <-`iste> sport
k`aart <22e: kaardi, k`aarti, k`aarti ja kaardisse; k`aartide, k`aarte ja k`aartisid, k`aartidesse>. Eesti kaart. Loeb kaarti tõlgendab maakaardi märke. Mängib, lööb, taob kaarte. Paneb kaarte (välja), ennustab kaartide järgi. Avab oma kaardid, mängib lahtiste kaartidega ülek ei salatse. Lööb kaaslaste kaardid segi ülek (nurjab kavatsused). Paneb kõik ühele kaardile ülek riskib kõigega. Maa+kaart, mere+kaart, ilma+kaart, mullastiku+kaart, turismi+kaart. {Linna+kaart} → linnaplaan. Post+kaart, õnnitlus+kaart. Liikme+kaart, raamatukogu+kaart, kliendi+kaart, nime+kaart = visiit+kaart, telefoni+kaart, panga+kaart. ID-kaart, parem isikutunnistus. Magnet+kaart, kiip+kaart, plast+kaart. Toidu+kaart menüü. Kaardi+kepp, kaardi+lugeja, kaardi+mõõt mõõtkava, kaardi+võrk. Kaardi+ladumine, kaardi+laud, kaardi+pakk <-paki>, kaardi+partii. Kaardi+makse, kaardi+pettus
k`ael <23u (ja 22u): kaela, k`aela; k`aelu ja k`aelasid>. Paneb salli kaela, sall on kaelas. Hakkas, langes lahkujale kaela. Pudeli, vaasi, viiuli kael. Poolsaare, väina kael. Tänavanimes: Vanaturu kael. Lagi on kaela kukkumas. Tal on suured võlad kaelas, ta on kaelani võlgades. Kaelani märg läbimärg. Püüab oma süüd teiste kaela ajada v määrida. Elab alles vanemate kaelas, kaela peal ülek (on koormaks). Sai süüdistuse, trahvi kaela. Sai eksami kaelast ära. Meie meeskond sai jälle kaela ülek, argi (kaotas). Käib mulle kaela peale ülek (nõuab tungivalt). Ähvardab vaenlasel kaela kahekorra keerata v käänata. Selle tööga võib kaela murda. Härja+kael, luige+kael. anat: emaka+kael, hamba+kael. Kure+kael bot. Mere+kael, maa+kael. Ihnus+kael, nadi+kael, näru+kael, säni+kael, võru+kael. Kenus+kael ülek hobune. Kaela+ehe <-`ehte>, kaela+kee, kaela+võru, kaela+rihm, kaela+rätik = kaela+rätt, kaela+side <-sideme> lips. Kaela+auk = kaela+ava (särgil, kleidil). aj karistusvahendid: kaela+puu, kaela+raud. anat: kaela+arter, kaela+veen, kaela+närv, kaela+lüli, kaela+lihas. Kael+kott <-koti> etn, kael+põll, kael+joon mat. Sisseü-ga: kaela+panek
kalev2 <2e: -i> (riidesort). Paneb ettepaneku kalevi alla ülek (jätab tähelepanuta). Peen+kalev. Kalevi+manufaktuur aj, kalevi+vabrik, kalevi+vanutus
kamal <2: -u>. Paneb pihud v peod kamaluks kokku. Tõstab kamaluga marju. Ajab kamaluga raha kokku ülek (hulgi, rohkesti). Kamalu+täis
kammits <2: -a>. Paneb hobuse (jalad) kammitsasse, hobune on kammitsas. Viin päästab keelepaelad kammitsast
k`artul <2e: -i>. Paneb, võtab kartuleid. Metssead on kartulis, on kartulisse läinud. Pudru+kartul, sea+kartul, talve+kartul, söögi+kartul = toidu+kartul, sööda+kartul, tööstus+kartul. Ahju+kartulid, frii+kartulid, küpse+kartulid, prae+kartulid. Kartuli+seeme = seemne+kartul(id). Kartuli+idu, kartuli+koor <-koore>, kartuli+mugul, kartuli+pealsed mitm, kartuli+taim. Kartuli+maa, kartuli+pesa, kartuli+vagu; kartuli+kombain, kartuli+konks. Kartuli+kelder, kartuli+kuhi, kartuli+salv <-salve>, kartuli+vakk <-vaka>. Kartuli+liistak = kartuli+viil <-viilu>, kartuli+lips = kartuli+lõik. Kartuli+puder, kartuli+salat, kartuli+vorm = kartuli+vormiroog; kartuli+siirup tärklis(e)siirup, kartuli+tärklis, kartuli+viin. Kartuli+kasvatus, kartuli+muldamine
k`ehtima <27> jõus olema, maksev olema. Otsus kehtib 1. jaanuarist 2019, otsus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2019. Luba kehtib ühe aasta v üks aasta ehk 31. detsembrini 2019. Paneb kehtima uue korra (kehtestab). Soodustus kehtib õpilaste kohta v õpilaspileti ettenäitamise korral. Kehtima hakkamine, panek = kehtima+hakkamine, kehtima+panek. Kehtimis+aeg, kehtimis+piirkond kehtivusaeg, -piirkond
kihama <27>. Tee kihab sipelgatest, inimestest. Pea kihab mõtteist, peas kihab mõtteid. Õlu pani pea kihama (tegi kergelt purju). Paneb v ajab vere kihama, veri hakkab v lööb kihama
k`inni panema. Paneb akna, nööbid, televiisori kinni. Paneb loomad lauta kinni. Varas pandi kaheks aastaks kinni argi (vangi). Pani hotellikoha ette kinni. Algkool pandi kinni (suleti). Kinni+panek
kr`amp1 <22e: krambi, kr`ampi> (sulgemisvahend). Pani krambi pulka. Paneb ukse krampi. Uks on krambis. Teeb luugi krambist lahti. Ukse+kramp. Kramp+lukk <-luku>
kuri+tegu ka jur. Paneb toime kuriteo riigi vastu v riigivastase kuriteo. Kuritegude preventsioon v ärahoidmine v tõkestamine. Kuriteo avastamine (nt selgub, et auto on varastatud), vrd kuriteo lahendamine (nt politsei saab autovarga kätte). Arvuti+kuritegu, finants+kuritegu, kriminaal+kuritegu, majandus+kuritegu, narko+kuritegu, seksuaal+kuritegu. Kuriteo+katse, kuriteo+koosseis
kuuli+p`ilduja sõj. Lasti v tulistati kuulipildujast. Räägib v paneb nagu kuulipildujast räägib kiiresti, vahetpidamata. Jalaväe+kuulipilduja, kerge+kuulipilduja, kiir+kuulipilduja, õhutõrje+kuulipilduja; püstol+kuulipilduja. Kuulipilduja+lint, kuulipilduja+pesa, kuulipilduja+tuli
k`öis <14: köie, k`öit, k`öide (ja köiesse); köite, k`öisi>. Paneb lamba köide v köie otsa, peab lammast köies v köie otsas. Ronib köit pidi v köit+pidi üles. Kanep+köis, džuut+köis. Ankru+köis, koorma+köis, ripp+köis, roni(mis)+köis, veo+köis. Köie+ots, köie+pundar, köie+punuja = köie+tegija. Köis+redel
küsi+m`ärk <-märgi>. ülek: on küsimärgi all ei ole kindel, on kahtlane, on küsitav, seab v paneb küsimärgi alla
lape1 <6: l`appe, lapet, l`appesse ja l`appe> murdes lapatud v sebitud olek. Paneb köie lappesse, köis on lappes
leiva+k`ot't. Paneb mehele leivakoti kaasa. Elab oma leivakoti peal
ligu <18: l`eo, ligu, l`ikku ja l`eosse> leotusauk v -tiik; leotamine. Paneb linad likku, linad on leos. Pesu on leos (ligunemas), võtab pesu leost (välja). Lina+ligu linaleoauk
lille+seade <-s`eade>. Õpib lilleseadet = lilleseade+kunsti õpib lilleseadjaks. Paneb näitusele kaks lilleseadet (lillekompositsiooni)
l`ink1 <22e: lingi, l`inki>. Uks on lingis. Paneb ukse linki, teeb ukse lingist lahti. Ukse+link, akna+link
l`ips <22e: lipsu, l`ipsu> kaelaside; lipsunöör; liistak; lipsjas asi, nt piibupits. Paneb lipsu ette. Tal on lips läbi ülek ta on omadega läbi. Rätikunurgad löövad tuules lipsu (III v) (lipendavad). Kiisu+lips argi = kiki+lips argi = rist+lips. Õnge+lips. Piibu+lips. Kartuli+lips kartulilõik. Om-ga: lipsu+nõel, lipsu+sõlm
lisa <17: lisasse ja l`issa>. Teenib palgale lisa, palga+lisa. Käib päevatööle lisaks öövalves. Lisaks mööblile, parem peale mööbli on müügil vaibad ja valgustid. Saime 10 000 eurot lisaks. Paneb tabelid raamatu teatme+lissa. Lepingu lisad. Jutu+lisa (nt ajalehel). Lisa+aeg ka sport, lisa+andmed, lisa+eelarve, lisa+katse, lisa+karistus jur, lisa+kohustus, lisa+koormus, lisa+kulu, lisa+küsimus, lisa+leht, lisa+maks <-maksu>, lisa+osa, lisa+pala, lisa+puhkus, lisa+puri mer, lisa+raha, lisa+raskus, lisa+rong, lisa+seade <-s`eadme>, lisa+seletus, lisa+sissetulek, lisa+soodustus, lisa+summa, lisa+sööt <-sööda>, lisa+tagatis, lisa+takistus ka el, lisa+tasu, lisa+teenistus, lisa+tingimus, lisa+toodang, lisa+töö, lisa+ülesanne. bot: lisa+juur, lisa+pung
l`ootus <11 ja 9: -e>. Hellitab lootust. On lootuse kaotanud. Paneb oma lootuse jumalale, jumal on ta lootus. Annab haigele {lootust paranemisele} → lootust paraneda = paranemis+lootust. Elu+lootus, tuleviku+lootus, võidu+lootus, pääsemis+lootus. Lootus(e)+kiir <-kiire>, lootus(e)+raas, lootus(e)+säde ülek. Lootus+rikas. Lootust andev, äratav = lootust+andev, lootust+äratav
l`ukk <22e: luku, l`ukku; seisundivorm l`ukkus ja lukus>. Keerab, paneb ukse lukku. Uks on lukkus v lukus. Keerab, teeb ukse lukust lahti. Istub toas luku taga. Suu jäi üllatusest lukku. Seitsme luku taga ülek eriti salajas. Ukse+lukk, taba+lukk = ripp+lukk, fono+lukk, snepper+lukk, šiffer+lukk = kood+lukk, magnet+lukk, turva+lukk. Tõmb(e)+lukk. Püssi+lukk. tehn: haisu+lukk = vesi+lukk. Rööp+lukk eh (puiduseotis). Raamatu+lukk. Käsivarre+lukk (maadlusvõte). Luku+auk, luku+keel, luku+südamik, luku+kivi eh. Lukku keeratud = lukku+keeratud uks
l`uuk <22e: luugi, l`uuki>. Paneb akendele luugid ette. Paneb luugid kinni. Veoauto tagumine luuk = taga+luuk. Akna+luuk, katuse+luuk (nt sõiduautol), keldri+luuk, laeva+luuk, laka+luuk, pööningu+luuk. ülek: silma+luugid, taeva+luugid. Luugi+auk. Luuk+aken, luuk+pära (sõiduauto keretüüp)
l`õõg <22u: l`õa, l`õõga; l`õõgu ja l`õõgasid> ohelik, kütke; ülek mõõt. Paneb pulli lõõga, pull on lõas. Veab lehma lõõga pidi v lõõga+pidi laudast välja. ülek: Mari heitis Jürile lõa sarvi, Jüri laseb Maril end lõa otsas vedada. Tõmbab end lõõga poob end üles. Lõõg saab täis (mõõt). Lõas+pidamine
m`aksma <32: m`aksta, maksan>. Maksab kleidi eest 70 eurot, kleit maksab 70 eurot. Maksab natuuras, sularahas, ülekandega, eurodes. Mis see sulle maksab, kui oleksid nõus! Seda filmi maksab vaadata. Seadus hakkab maksma 1. juulil seadus kehtib 1. juulist. Õigus paneb ennast maksma. Pean seda maksku mis maksab teada saama. Ette, juurde, kinni, peale, tagasi maksma. Maksma hakkamine, panek = maksma+hakkamine, maksma+panek. Vt ka k`ätte m`aksma, s`isse m`aksma, v`älja m`aksma
m`antel <2e: m`antli, m`antlit>. Paneb, ajab mantli selga. Sai niisuguse mantli, et mäletab argi, ülek (nahatäie, keretäie). Puuraugu mantel v mantel+toru. Rehvil on mantel ja lohv. Limuste ja mantelloomade mantlid zool. Hommiku+mantel, talve+mantel, kevad-sügis+mantel, vihma+mantel, telk+mantel, nahk+mantel. Mantel+kleit, mantel+paavian zool (ahv), mantel+raam eh (üleulatuva äärisega). Mantli+riie, mantli+rätsep, mantli+täis riiet
m`ootor <2e: -i> mingit liiki energiat liikumisenergiaks muundav masin. Käivitab mootori, paneb mootori tööle. Mootor käib, töötab, jääb seisma v sureb välja. Seiskab mootori, paneb v jätab mootori seisma. Mootori jõul. Abi+mootor, auto+mootor, lennuki+mootor, bensiini+mootor, diisel+mootor, elektri+mootor, tuule+mootor, pidurdus+mootor, soojus+mootor, reaktiiv+mootor, sisepõlemis+mootor, pneumo+mootor = suruõhu+mootor. nalj: kaera+mootor, kondi+mootor. Mootori+kate, mootori+kütus, mootori+mürin, mootori+rike, mootori+õli, mootori+lukksepp. Mootor+jaht, mootor+jalgratas, mootor+purjekas, mootor+vagun, mootor+vedur, mootor+sõiduk, mootor+veok. Mootor+tööriistad: mootor+ader, mootor+frees, mootor+niiduk, mootor+prits, mootor+pump, mootor+saag. Mootor+generaator
m`ähkmed mitm <5: m`ähkmete, m`ähkmeid; ains mähe, m`ähkme>. Paneb lapsele kuivad mähkmed (ümber). Marli+mähkmed, paber+mähkmed, püks+mähkmed. Mähkme+lööve med
n`aer <22e: naeru, n`aeru>. Kihistab, lagistab, pugistab naeru. Naer tuleb peale, jutt ajab naeru peale. Nägu läheb naerule, on naerul, on naeru täis. Räägib naerul suuga v naeru+sui. Sattus teiste naeru alla, jäi teiste naeruks, tegi end naeruks. Peab (peenikest) naeru rõõmustab sisimas. Paneb teise käitumist naeruks (peab naeruväärseks, pilkab). Hobuse+naer ülek. Naeru+himuline, naeru+kahin, naeru+kilge, naeru+kramp, naeru+kurd <-kurru>, naeru+lagin, naeru+lohk (põsel), naeru+muie muie, naeru+nägu, naeru+pahvak, naeru+tuju, naeru+turtsatus, naeru+vine, naeru+kajakas zool, naeru+lihas anat. Naeruks+panemine
najakil, najakile. Paneb labida najakile vastu seina, labidas on najakil vastu seina
n`õel <23u (ja 22u): nõela, n`õela; n`õelu ja n`õelasid>. Terasest nõel = teras+nõel. Terav kui nõel = nõel+terav. Mesilase nõel (astel). Paneb niidi nõela taha. Otsi nagu nõela heinakuhjast. On, istub nagu nõelte otsas v nõelte peal v nõeltel on rahutu, närviline. Haak+nõel = vedru+nõel, heegel+nõel, kingsepa+nõel, kompassi+nõel, lipsu+nõel, magnet+nõel, nööp+nõel, suka+nõel, süstla+nõel, võrgu+nõel, õmblus+nõel. Kuiv+nõel (graafikatehnika). Nõela+ots, nõela+padi, nõela+pea (nööpnõelal), nõela+piste, nõela+pits (niidist õmmeldud), nõela+torge, nõela+täis niiti, nõela+töö nt õmblemine, nõela+mäng folkl, nõela+pihid mitm (nõela hoidmiseks haava õmblemisel). Nõel+konts <-kontsa> tikkkonts. Nõel+hark zool (veeputukas), nõel+ohakas bot, nõel+töötlema. tehn: nõel+laager, nõel+viil <-viili>
n`ööp <22e: nööbi, n`ööpi>. Teeb nööbi lahti, paneb nööbi kinni. Klaasist nööp = klaas+nööp. Ehis+nööp = ilu+nööp, kleidi+nööp, manseti+nööp, rõhk+nööp = trukk+nööp, sala+nööp. Nööbi+liist tkst (kinnisel), nööbi+rida. Nööp+kinnis, nööp+saabas (nööpidega). Nööp+patarei (nt kellapatarei)
obadus <11: -e> metallist aas; argi tugev hoop. Paneb haagi obadusse. Sain uksega obaduse selga. Raud+obadus, ukse+obadus
`ost <22e: ostu, `ostu>. Ost ja müük = ost-müük. Tegi suure ostu. Paneb ostud kotti. Kokku+ost, sisse+ost, välja+ost, üles+ost. Ostu+eesõigus, ostu+direktor, ostu+hind, ostu+kott <-koti>, ostu+käru, ostu+leping, ostu+luba, ostu+tehing, ostu+võlg; ostu+buum, ostu+paanika, ostu+palavik, ostu+retk, ostu+sõltlane, ostu+tänav
otsakuti. Voodid on otsakuti (koos) (otsapidi). Paneb kaks kuube otsakuti selga (üksteise otsa)
pada <18u: paja, pada, p`atta ja pajasse; padu ja padasid>. Ei ole midagi patta panna pole millestki süüa teha. Pada leidis kaane ülek kaks üheväärset inimest said kokku. Ajab, paneb, taob pada ülek luiskab. Pani, heitis kõik ühte patta ülek käsitles eri asju ühtviisi. Malm+pada, supi+pada, pudru+pada, raha+pada, vrd rahapaja. Paja+kindad, paja+lapp, paja+praad, paja+roog <-r`oa> = pada, paja+täis; etn: paja+ahelad ja paja+kook <-koogu> (paja ülesriputamiseks), paja+krants ja paja+raud (paja alla asetamiseks)
p`aus <22e: pausi, p`ausi> vaheaeg, seisak, peatus. Peab pausi. Paneb pausi argi puudub koolist. Hingetõmbe+paus, kohvi+paus, kõne+paus, lõuna+paus, puhke+paus, suitsu+paus. muus: kaheksandik+paus, pool+paus, veerand+paus. meteo: meso+paus, strato+paus, tropo+paus. Meno+paus füsiol
p`iip <22e: piibu, p`iipu>. Topib piipu. Paneb piibu põske. Paneb piibu põlema, paneb v seab piibule tuld. Kisub, pahvib, popsib, tossutab, veab piipu. Hoia piip ja prillid! ülek hoia alt! Suru, vajuta piip põhja argi vajuta gaas põhja, sõida kiiremini. Savi+piip, vesi+piip, oopiumi+piip, tubaka+piip, klaasi+piip = puhumis+piip tehn (klaasipuhumiseks), rahu+piip. Piibu+kaha, piibu+nosu = piibu+tobi tobi, piibu+nõel = piibu+ork, piibu+pigi, piibu+suits, piibu+tubakas, piibu+vars. Piibu+jutt <-jutu>, piibu+mees. Piip+hein bot
pl`iit <22e: pliidi, pl`iiti>. Pistab, paneb, teeb tule pliidi alla. Puu(kütte)+pliit, elektri+pliit, gaasi+pliit, matka+pliit. Keraamiline pliit = klaaskeraamilise plaadiga pliit, nt induktsioon+pliit. Pliidi+alune, pliidi+raud, pliidi+rõngas, pliidi+suu, pliidi+uks, pliidi+müür = pliidi soemüür. {Pliidi+kubu} → õhupuhasti, pliidi+kumm. Pliit+ahi
p`oppi. Teeb, paneb, viskab poppi puudub põhjuseta. Popi+päev, popi+tegemine
p`os't3 <22e: pos'ti, p`os'ti> postside; postiasutus; postisaadetised. Paneb kirja posti (postitab). Saada pakk postiga, posti teel. Posti pole veel toodud. Käsi+post, pudel+post, toru+post, väli+post, õhu+post. Elektron+post = e-post, rämps+post. Posti+aadress, posti+ametnik, posti+auto, posti+kulu, posti+loend info, posti+pakk <-paki>, posti+saadetis, posti+saladus, posti+tariif, posti+tempel, posti+tõld aj, posti+vagun, posti+vedu. Post+side <-side> = post. info: posti+ülem = post+meister
p`urju, p`urjus. Viin teeb, paneb purju. On õnnest purjus ülek. Purjus peaga, purjus päi v purjus+päi autojuhtimine. Pool+purjus, puru+purjus
põrand <2: -a>. Põranda alus, vahekiht, kattekiht. Paneb, lööb, valab põrandat. Istub põrandal. Pilk põrandas kinni. Ahju lagi ja põrand. Hiired jooksevad põranda all. Pidi põranda alla minema (illegaalselt tegutsema). Laud+põrand, parkett+põrand, betoon+põrand, kivi+põrand, muld+põrand; eh: must+põrand, puhas+põrand. Tantsu+põrand, tõste+põrand. Põranda+hari, põranda+kalts, põranda+lakk <-laki>, põranda+lapp, põranda+laud, põranda+liist, põranda+vaas, põranda+vaip, põranda+värv; põranda+küte, oskuskeeles täpsem põrand+küte (köetakse põranda kaudu)
p`ärm <22e: pärmi, p`ärmi>. Pärm paneb taina kerkima. Kuiv+pärm, vedel+pärm, press+pärm, sööda+pärm, õlle+pärm. Pärmi+ekstrakt, pärmi+pulk, pärmi+rakk <-raku> biol, pärmi+tainas, pärmi+vabrik. Pärm+seen biol
p`öörlema <30: pöörelda, p`öörlen>. Veevool paneb turbiinid pöörlema. Maa pöörleb ümber oma telje. Silmad pöörlevad peas
r`aam <22e: raami, r`aami; r`aamides ja raames>. Paneb pildi raami. Konverentsi raames korraldati näitus. Uuringu raames, parem käigus tehtud küsitlus. Helilooja looming väljub raamidest v raamest, ei mahu klassikalise muusika raamidesse v raamesse ülek. Akna+raam, kärje+raam, pildi+raam, leina+raam; kuivatus+raam, tikkimis+raam = tikke+raam. Raami+tegija, raami+täis mett. Raam+hammastus (postmargil), raam+puud mitm, raam+jutustus kirj, raam+laager (väntvõllil), raam+saag eh, raam+taru aiand
r`akkes ees, rakmetes; hõivatud, koormatud, r`akke[sse], r`akkest. Paneb hobuse rakkesse v rakke, hobune on rakkes, võtab hobuse rakkest (lahti). On tööga rakkes. Rakkes olek = rakkes+olek, rakkesse panek = rakkesse+panek
ratas <7: r`atta, ratast>. Sõidab rattaga, jalg+rattaga v mootor+rattaga, istus ratta selga v rattale. Elab, on ratastel reisib palju. Karjub nagu ratta peal (täiest kõrist). Paneb kõik rattad käima ülek kasutab kõiki võimalusi. Viies ratas vankri all ülek ülearune isik. Aja+ratas ülek. Rooli+ratas, vankri+ratas, vaate+ratas, voki+ratas, õnne+ratas, vesi+ratas; esi+ratas, taga+ratas. Linna+ratas, maastiku+ratas, naiste+ratas. Juustu+ratas, päikese+ratas. tehn: hammas+ratas, hõõrd+ratas, hoo+ratas, keti+ratas, rihma+ratas, tigu+ratas. Ratta+kodar, ratta+puks <-puksi>, ratta+pöid, ratta+rehv, ratta+rumm <-rummu>, ratta+vits, ratta+rööbas. auto: ratta+kilp, ratta+klots, ratta+laager. Ratas+ ratastega: ratas+kohver, ratas+tool, ratas+sõiduk, ratas+veok, ratas+traktor; rattakujuline: ratas+hüpe (võimlemises), ratas+liiges anat, ratas+sõlg etn
riie <6: r`iide, riiet>. Käteräti+riie (materjal), vrd käterätikangas (riidetükk v -rull). Müügil on villane riie, parem kui villased kangad. Paneb lapsele riided (rõivad) selga = paneb lapse riidesse. Võtab (end) riidest lahti. Käib hästi riides. Kerge, väikese riidega kergeis rõivais. Gaas+riie, laus+riie, siid+riie, vaha+riie; kleidi+riie, telgi+riie, voodri+riie. Põranda+riie. Hrl mitm: era+riided, leina+riided, rahva+riided, selja+riided, talve+riided, valmis+riided, voodi+riided, vormi+riided, üle+riided. Riide+hari, riide+kapp <-kapi>, riide+nagi = riide+varn, riide+puu. Riide+kangas kangas, riide+liik <-liigi> = riide+sort, riide+materjal = riie, riide+muster, riide+proov, riide+rest, riide+riba, riide+trükk tkst, riide+vabrik, riide+viga, riide+värv. etn: riide+ait, riide+kirst. zool: riide+koi, riide+täi. Riie+filter
r`iim+s`ool <-soola> verisool, kerge eelsool. Paneb kalad riimsoola, kalad on riimsoolas
r`iiv1 <22e: riivi, r`iivi>. Paneb ukse riivi, lükkab uksele riivi ette. Uks on riivis. Tegi ukse riivist lahti. Hoiab luku ja riivi taga hoiab vangis; ülek varjab hoolsalt, peab salajas. Akna+riiv, värava+riiv; kaitse+riiv, liht+riiv, pöörd+riiv, serva+riiv = kant+riiv. Riiv+side <-sideme> (suusal). eh: riiv+kremoon (ukse v akna sulus), riiv+lukk <-luku>
ristakuti ristamisi. Paneb käed ristakuti rinnale, käed on ristakuti rinnal
r`õhk <22e: rõhu, r`õhku>. Gaas on balloonis rõhu all. Paneb välimusele rõhku peab välimust tähtsaks. Pani rõhu teisele silbile rõhutas teist silpi. Sise+rõhk, vere+rõhk, õhu+rõhk, üle+rõhk; keel: lause+rõhk, sõna+rõhk, pea+rõhk, kaas+rõhk. tehn: rõhu+regulaator, rõhu+turbiin. Rõhu+märk <-märgi> keel, rõhu+ühik füüs. Rõhk+nael knopka, rõhk+nööp trukk(nööp), rõhk+samm sport, rõhk+side <-sideme> med
rõivas <7: r`õiva, rõivast; mitm sisseü rõivastesse ja r`õivaisse (ja argi r`õivisse), seesü rõivastes ja r`õivais (ja argi r`õivis), seestü rõivastest ja r`õivaist (ja argi r`õivist)> riietusese, kehakate. Paneb rõivad selga, paneb end rõivaisse v rõivisse (rõivastub, riietub). Kergeis rõivais v kergeis rõivis v kerges rõivas suvitajad. Era+rõivas, eri+rõivas, kaitse+rõivas, meeste+rõivas, nahk+rõivas, rahva+rõivas, spordi+rõivas, talve+rõivas, vormi+rõivas, üle+rõivas. Rõiva+parandus, rõiva+pundar, rõiva+tükk argi rõivastusese. Rõiva+hari jt riidehari jt
s`eisma <32: s`eista, seisan>. Toit seisab laual. Poiss ei seisa kodus (ei püsi). Keldris seisab piim värske (säilib). Ajalehes seisab, et .. Asi seisab selles, et .. asi on selles, et .. Kell jäi seisma. Jätab v paneb tööpingi seisma seiskab tööpingi. Kaup on seisma jäänud, vrd seisma jäänud = seisma+jäänud kaup. Seisma jätmine, jäämine, panek = seisma+jätmine, seisma+jäämine, seisma+panek
s`el'g <22i: selja, s`el'ga>. Kleit on seljas, paneb kleidi selga, võtab kleidi seljast. Istub hobuse, jalgratta selga. Elab, sõidab, ratsutab teiste seljas, laseb teiste seljas liugu ülek elab teiste kulul. Kogu aeg sõit seljas (palju tegemist). Ei jookse mööda selga maha ülek ei ole ülearune. Õnn pööras meestele selja ülek (jättis maha). Jüri pani Jaagu selja peale (pani selili, seljatas). Raamatu, vesti selg. Keele+selg, käe+selg, nina+selg, noa+selg. Järve+selg kaugem järvepind, mere+selg avameri. Talve selg talihari. Kumer, nõgus selg; vrd med: kumer+selg, nõgus+selg. Küür+selg. Selja+keelik zool, selja+lihased, selja+nahk, selja+uim <-uime>, selja+valu. Selja+number (võistlejal), selja+lõhik (pintsakul), selja+õmblus. Selja+küürutamine, selja+küürutus, selja+pööramine. Selga+istumine, selga+panek, selga+proovimine, selga+tõmbamine. Seljas kantav v seljas+kantav prits = selg+prits aiand. Selga pidi = selga+pidi
s`uitsema <28: s`uitseda, suitsen; 27: s`uitseda, s`uitsen>. Korsten suitseb. Paneb singid suitsema. Töötab nii et nahk suitseb (aurab, on märg), mõtleb nii et pea suitseb (otsas) mõtleb pingsalt, valetab nii et suu suitseb
s`ulg <22e: sulu, s`ulgu> tõke, pais; aedik; (kirjavahemärk). Tuul kisub akna sulust lahti. Jää+sulg. Rühma+sulg (võrkpallimängus). Siga on sulus; sea+sulg. Paneb sõna ümar+sulgudesse, nurk+sulgudesse, nool+sulgudesse, look+sulgudesse. Sulg+avaldis mat. Sulu+faas oklusioon (kaashääliku moodustamisel). Sulu+siga
sõna <17u: sõnasse ja s`õnna; sõnu ja sõnasid>. Ava+sõnna sattus viga. Ministri sõnul, ministri sõnade järgi v kohaselt ministri ütluse järgi v ütlemist mööda, parem kui vastavalt ministri sõnadele. Sõna tõsises v otseses mõttes. Sõna lausumata. Asjast ei räägitud poolt sõnagi, poole sõnagagi (mitte vähimatki). Ütles selge sõnaga v sõna+selgelt v otse+sõnu, et .. Palub sõna. Saadab, toob, viib meestele koosolekust v koosoleku kohta sõna (teate). Jäta talle sõna. Sidetehnika viimane sõna moodsaim sidetehnika. Sõna libiseb v kukub suust. Sõnad surevad suus v huulil. Sõna jääb v sõnad jäävad kurku kinni, ei saa sõna suust. Tema käest osta sõna suust ülek ta on visa rääkima. Võttis v püüdis mind sõnast, hakkas v haaras v võttis mu sõnast kinni. Hakkas mu sõnade külge noris mu jutu kallal. Sööb oma sõnu, taganeb oma sõnadest. Võtab oma sõnad tagasi. Pillub v loobib sõnu (tuulde), teeb v kõlksutab sõnu, teeb tühje sõnu. Seab sõnu (ritta), seab oma mõtted sõnule v paneb sõnadesse. Loeb lapsele sõnad peale (manitseb). Paneb sõnad suhu õpetab, mida öelda. Kiidu+sõna, õpetus+sõna, tarkus(e)+sõna, tänu+sõna, vägi+sõna = vande+sõna, vana+sõna. Mehe+sõna, au+sõna. Ees+sõna, saate+sõna, lõpp+sõna, järel+sõna. Kirja+sõna kirjandus, kirjavara. Rist+sõna. keel: käänd+sõna, pöörd+sõna; liht+sõna, liit+sõna; murde+sõna, laen+sõna, võõr+sõna, tehis+sõna, oskus+sõna; täis+sõna, abi+sõna; põhi+sõna, täiend+sõna. Masina+sõna info. Jaa-sõna. Sõna+mulin, sõna+tulv, sõna+vaht <-vahu>, sõna+valing, sõna+vool <-voolu>. Sõna+kordus, sõna+paar, sõna+rühm, sõna+valik. keel: sõna+klass, sõna+kuju, sõna+pesa, sõna+piir, sõna+rõhk, sõna+seletus, sõna+semantika, sõna+statistika, sõna+vorm, sõna+välde, sõna+ühend; sõna+alguline, sõna+sisene, sõna+lõpuline. Sõna+maagia folkl. Sõnade+vaheline seos
s`ääst <22e: säästu, s`äästu> kokkuhoid; kokkuhoitu. Materjali+sääst materjali kokkuhoid; kokkuhoitud materjal. Paneb säästud panka (kokkuhoitud raha). Säästu+kauplus = säästu+pood, säästu+eelarve, säästu+programm (nt pesumasinal)
südame+veri. Paneb värssidesse oma südamevere ülek (südame, hinge)
taha. Vaatas taha. On teistest taha jäänud. Kell jääb taha. Paneb nõelale niidi taha, paneb niidi nõela taha. Istus klaveri taha. Minu taha asi (seisma) ei jää. Taha+panemine vulg suguakti sooritamine (mehe kohta). sport: taha+hoog, taha+painutus. Vt ka taga, tagant
t`ervelt tervena, tervenisti. Jõudis elusalt ja tervelt tagasi. Paneb marjad tervelt kompoti sisse. Aega oli tervelt kolm tundi
t`uulduma <27>. Paneb riided tuulduma. Karedaks tuuldunud nägu. Sõitis maale tuulduma (puhkama, end värskendama)
t`äpp <22e: täpi, t`äppi>. Täppidega kruus täpiline kruus. Oletus läks täppi (oli õige, tabav). Paneb i-le täpi (peale) ülek teeb midagi lõplikult ära, valmis. Rooste+täpp, tedre+täpp. Kaksik+täpp koolon. Täpi+täht. Täpp+hallitus bot (hallitusseen), täpp+silm <-silma> zool (mõnel selgrootul), täpp+verevalum med
`uks <14: ukse, `ust, uksesse; uste, `uksi, ustesse ja uksisse>. Paneb, keerab ukse lukku. Jäta võti ukse ette. Uksest, ukse kaudu pääseb koridori. Seisab uksel, ukse peal = ukse+lävel, tuli uksele, ukse peale = ukse+lävele vastu. Lõpetamine seisab ukse ees ülek (on väga lähedal). Näitas mehele ust ülek viskas mehe välja. Jäi konkursiga ukse taha (välja). Kool avab uksed 1. septembril (hakkab tööle). Ülikoolis on lahtiste uste päev (tutvustuspäev). Asja arutati kinniste uste taga (üksnes asjaosaliste juuresolekul). Ahju+uks, bussi+uks, kapi+uks, köögi+uks, rõdu+uks; all+uks, külg+uks, taga+uks, välis+uks, õue+uks; klaas+uks, metall+uks, tiib+uks, topelt+uks, lükand+uks, pöörd+uks, pendel+uks. Ukse+ava = ukse+avaus, ukse+esine, ukse+hing, ukse+hoidja, ukse+kell, ukse+künnis = ukse+lävi, ukse+link, ukse+lukk <-luku>, ukse+pakk <-paku> lävepakk, ukse+pool <-poole> = ukse+tiib, ukse+post = ukse+piit, ukse+riiv, ukse+silm <-silma>, ukse+silt, ukse+tagune, ukse+tahvel, ukse+võti
v`arn <22u: varna, v`arna> nagi. Riputas mantli varna otsa v varna, mantel ripub varna otsas v varnas. Paneb hambad varna ülek jääb nälga. Pani oma unistuse varna ülek loobus oma unistusest. Nii head võimalust v nii hea võimalus ei ole varnast võtta ülek (ei ole alati saadaval). Riide+varn
v`iimne <2: v`iimse> kõige viimane. Väljendeis: läheb viimsele teekonnale, suigub viimsele unele, viimne tund v tunnike on tulnud; võitleb viimse veretilgani, paneb viimse hingetõmbeni vastu. Viimse tahte avaldus jur. Kõik viimseni viimane kui üks
v`unk <22e: vungi, v`unki> argi hoog. Vunk on sees, sai vungi sisse. Õlu võtab vungi sisse (hakkab käima). Paneb täie vungiga mäest alla
võrutama <27>. Naine võrutab käed ja paneb kee kaela. Habe võrutab mehe lõuga ja suud
v`älja panema. Paneb pildi näitusele välja; välja pandud = välja+pandud pilt. Paneb lipu välja. Paneb kaarte (välja). Pani kõik v viimase välja, et võita. Välja+panija, välja+panemine
väljast+p`oolt. Paneb ukse väljastpoolt lukku
v`öö <26i>. Mõõk on vööl, paneb mõõga vööle, võtab mõõga vöölt. Paneb vöö vööle v paneb hõlmad vöö vahele ülek (äraminekuks). Üks laps käekõrval, teine vöö all ülek. Löök allapoole vööd ka ülek alatu tegu. etn: kiri+vöö kirjatud vöö, kõla+vöö (kõladega kootud), vask+vöö. Kande+vöö, pääste+vöö mer, niude+vöö, sadula+vöö, padruni+vöö, turva+vöö, vooruse+vöö aj, vahe+vöö geol. Orioni vöö astr. Järve ümber on roostiku+vöö. Kork+vöö, nahk+vöö, siid+vöö, lakk+vöö. sport: eest+vöö (maadlusvõte), vöö+maadlus. Vöö+kiri, vöö+kudumine, vöö+pael, vöö+pannal, vöö+rihm, vöö+silm <-silma>, vöö+suga tkst
`õigus <11 ja 9: -e>. Naisel on õigus mehe varanduse peale. Õigus kaitsta end süüdistuste vastu. Õigus lepingust lahti öelda, lepingust lahtiütlemise õigus. Õigus varjupaika saada = varjupaiga+õigus. Õigus kahju hüvitamisele, parem õigus saada kahju korral v kahju eest hüvitist v kahjuhüvitist; õigus kahju hüvitada. Õigus tööle, vrd töö+õigus. Põhiseaduslik õigus. Teostab oma õigusi. Millal sai Valga linna õigused? Õigused ja kohustused. Kes annab talle õiguse omavolitseda? On (täie) õigusega pahane. On õigust täis. Ajab õigust taga, nõuab igas asjas oma õigust. Tal jääb õigust ülegi. Paneb oma õigused maksma, seab oma õigused jalule. Mis õigusega ta nii teeb? Tugevama õigusega. Öö astub oma õigustesse. Avalik õigus ja era+õigus (õigussüsteemi osad). Lübecki, Rooma õigus. Ei saanud kohtus(t)ki õigust. Sa ei räägi õigust. Õigust öelda olen omadega plindris. Sai töö eest vähem raha kui õigus. Jüri koha pealt, Jüri suhtes on Maril õigus. Ainu+õigus, allkirja+õigus, autori+õigus, ees+õigus, enesemääramis+õigus, nõude+õigus, rusika+õigus, valimis+õigus, veto+õigus. Koosolekul: hääle+õigus, sõna+õigus, kaasakuulamis+õigus. Õigus+harud ja õigus+instituudid: asja+õigus, haldus+õigus, karistus+õigus, omandi+õigus, perekonna+õigus, pärimis+õigus, tsiviil+õigus, töö+õigus. Õigus+allikas, õigus+kasvatus, õigus+keel, õigus+kord, õigus+nõunik, õigus+selgus, õigus+teaduskond. Õiguse+nõudja, õiguse+otsija
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|