|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
k`alts <22e: kaltsu, k`altsu; seisundivorm k`altsus>. Kaltsus mees. Kaltsu+hunt tehn, kaltsu+kaupmees, kaltsu+kott <-koti>, kaltsu+lõng tkst, kaltsu+paber, kaltsu+vaip
p`arts hüüds, nimis <22e: partsu, p`artsu> hoop, löök, pauk; suur puunui. Raamat kukkus parts maha. Laskis püssist kõva partsu. Rammis vaia partsuga maasse
p`ats hüüds, nimis <22e: patsu, p`atsu> kerge pehme mats; patsutus, pots. Astus pats ja pats läbi paksu pori. Andis hobusele paar patsu kaelale. Lumi tegi männilt kukkudes mitu patsu
p`at's1 <22e: pat'si, p`at'si> juuksepalmik. Kannab patsi, juukseid patsis. Kahte patsi v kaheks patsiks palmitud juuksed. Patsiga poiss argi (meessoost) arvutispetsialist. Juukse+pats = pats, afro+pats, rasta+pats, vale+pats. Patsi+pael, patsi+kandja. Patsike(ne)
pealis <9: -e> pealmine osa. Krae pealis = pealis+krae. Ilu+pealis. anat: kõri+pealis, neeru+pealis, põnda+pealis. Pealis+ehitus, pealis+juhtmestik el krohvipealne juhtmestik, pealis+hein põllum, pealis+karv (loomal), pealis+kiht, pealis+kord geol, pealis+pind <-pinna>, pealis+ülesanne teater lavastuse v rolli idee
p`ealt. Laua pealt. Haige keeras selja pealt kõhu peale. Tulen praegu turu pealt (turult). Poiss tuli küla pealt (külast). Hüppas sõidu pealt maha. Tehti käigu pealt ümber (kiiresti). Vallandati päeva pealt v päeva+pealt. Kaks eurot nina pealt argi (igaühelt). Minuti pealt = minuti+pealt täpselt ettenähtud ajal; otsekohe, järsku. Tasus võla sendi pealt = sendi+pealt. Sai kauba pealt suurt vaheltkasu. Naine on pealt viiekümne (üle viiekümne). Pealt valge, alt must. Võttis korgi pealt (ära). Uni läks pealt ära. Pealt täidetav = pealt+täidetav pesumasin. Koha+pealt, kõige+pealt, korra+pealt = paugu+pealt, ääre+pealt. Karva+pealt = jõhvi+pealt = kriipsu+pealt = täpi+pealt = punkti+pealt täpselt. Pealt+kuumus, pealt+laius (nt kraavil), pealt+vaade. sport: pealt+haare, pealt+hoie, pealt+vise. Vt ka p`eal, p`eale; p`ealt k`uulama, p`ealt nägema, p`ealt v`aatama; p`ealt+harima, p`ealt+v`äetama
p`ealt k`uulama kellegi juttu kõrvalt kuulama (ka nende teadmata). Pealt+kuulaja
p`ealt nägema mingit sündmust kõrvalt nägema. Pealt+nägija, pealt+nägemine
p`ealt v`aatama toimuvat sellest osa võtmata jälgima. Pealt+vaataja, pealt+vaatamine, pealt+vaatajaskond publik
p`ea+`ots peapoolne ots, (voodi) peats. Kirstu, haua, voodi peaots
p`eats <2e: p`eatsi, p`eatsit> peapoolne ots. Vastand jaluts. Sängi, puusärgi, haua peats. Astub peatsisse, seisab peatsis, lahkub peatsist. Peatsi+laud peatsipoolne otsalaud
Pfalz [pf`al'ts] <22e: -i; kuhu -i> ajalooline maa-ala Saksamaal
pl`arts hüüds, nimis <22e: plartsu, pl`artsu>, plartsakas <2: -ka, -kat>. Kukkus plarts, plartsuga vette, käis suur plartsakas
pl`at's <22e: plat'si, pl`at'si; seisundivorm pl`at'sis ja plat'sis>. Kirikuesine plats. Näitas mulle platsi kätte (istekoha). Võta platsi! istu! Plats puhtaks! Tule varakult platsi (kohale). Kuldnokad on platsis. Palli+plats, mängu+plats, spordi+plats, laada+plats, turu+plats, haua+plats, iste+plats, lüpsi+plats, ehitus+plats, laadimis+plats, parkimis+plats, muru+plats. Platsi+mäng sport. Platsi+näitaja vmo kohanäitaja
v`al'ts1 <22e: val'tsi, v`al'tsi> tehn pöörlev rull v võll materjali survetöötluseks. Kummi+valts, toru+valts, traadi+valts, purustus+valts, sepistus+valts. Valts+metall, valts+teras, valts+pink metalli valtsimise masin, valts+veski
v`al'ts2 <22e: val'tsi, v`al'tsi> pleki servade liitekoht, kokkumurdekoht; õnar, soon. Lama+valts, püst+valts, piida+valts. tehn: valts+liide = valts, valts+pink valtsliite tegemise masin. eh: valtsi+höövel; valts+kivi valtsiga, soonega katusekivi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|