|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
p`ool1 arvs <13: poole, p`oolt>. Kolm ja pool aastat. Pool+sada aastat = pool sajandit. Kell on pool neli, tule poole kaheksaks. Poole hinnaga pilet. Laps on pool aastat vana = poole+aastane. Pool raha v rahast, üle poole raamatutest on minu. Poole aruga = poole+aruline, poole meelega = poole+meelne, pool+hull inimene. Räägib poole häälega, poolel häälel, pooli hääli v pooli+hääli; poole+häälne jutt. Pole poolt sõnagi öelnud. Pool kirjadest v pooled kirjad on kirjutamata. Sa ei tea pooli asjugi. Valas klaasi pooleni, poolest saadik täis. Pooles vardas lipp. Jutt jäi poole pealt katki. Sai poolest päevast tulema. Müts maksis poole rohkem kui kindad, kinnastest poole rohkem, müts oli poole kallim (kaks korda). Poole+kilone, poole+meetrine, poole+päevane, poole+tolline, poole+tunni(li)ne. Vt ka p`ool+
puri <24: purje, p`urje; p`urjesid>. Laeva, purjeka puri. Kolmnurkne puri = kolmnurk+puri. Purjed on heisatud v üles tõmmatud, laev on purjes, pooles v täies purjes, täis+purjes, täis+purjede all. Töö käib täies purjes ülek (täie hooga). Õie puri, tiivad ja laevuke bot (liblikõiel). Ees+puri, kahvel+puri, raa+puri. Purje+jaht, purje+lina, purje+meister, purje+niit <-niidi>, purje+nõel, purje+nöör, purje+paat, purje+pind <-pinna>, purje+raa raa, purje+peel <-peele> peel, purje+regatt. anat: suulae+puri = kurgu+puri. Puri+kala zool, puri+kelk purjega kelk
s`äär <13: sääre, s`äärt>. Palja sääri v palja+sääri. Vesi on poolde säärde. Püksid on pooles sääres. Teeb sääred argi jookseb ära, põgeneb. Jala+säär. Suka+säär, saapa+säär, püksi+säär. Maa+säär geogr. Lae+säär (püssil). Säärega saapad = säär+saapad säärikud. Sääre+kont, sääre+lihas, sääre+luu, sääre+mari <-marja>. Sääre+kaitse <-k`aitsme>, sääre+kate, sääre+mähised, sääre+osa (nt pükstel), sääre+ots, sääre+pael etn, sääre+side <-sideme>, sääre+õmblus (sukal)
varras <7: v`arda, varrast> ka tehn. Vardasse aetud, vardas küpsetatud liha = varda+liha. Lipp tõmmatakse vardasse, on pooles vardas. Varrastel v varrastega kootud kampsun. Isoleer+varras el, kuhja+varras, lipu+varras, pikse+varras, pooli+varras tkst, prae+varras, püssi+varras, suka+varras, šašlõki+varras, teras+varras. tehn: juht+varras, laadimis+varras, puur+varras. Varda+kott <-koti>. Varras+kudumine. el: varras+isolaator, varras+mähis
v`inn <22u: vinna, v`inna; seisundivorm v`innas> vinnamisvahend; (püssi, püstoli) kukk. Vinnaga kaev = vinn+kaev. Kaevu+vinn. Korgi+vinn argi = punni+vinn argi korgits. Ankru+vinn mer peli. Pika vinnaga ülek aeglane, pikaldane. Püksid on pooles vinnas ülek (kootidel, rebadel). Tõmbab (kuke) vinna vinnastab, tõmbab kuke üles, kukk on vinnas. Vinna+tõmbamine (III v)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|