|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
aina üha, muudkui, ainult; lausa, päris. Aina üks ja sama jutt. Läheb aina külmemaks. See tuleb asjale aina kasuks. Uhked keed ‒ ja kõik aina kullast
igavesti. Keegi ei ela igavesti. Mälestus jääb igavesti kestma (igaveseks). Igavesti sinu Mari. Räägib igavesti üht ja sama (alalõpmata). Igavesti ilus pilt argi (väga ilus)
jagu <18: j`ao, jagu, j`akku ja j`aosse> (jaotatud v jagatud) osa millestki, koostisosa; hulk, määr; sõj (allüksus). Ööd on suuremalt jaolt külmad. Küll sa saad oma jao (pahandada v peksa)! Pall on lapse jagu (oma). Sega kaks jagu vett ja üks jagu viina vmo (osa). Film on neljas jaos, parem kui seerias. Minna jääb ainult kilomeetri jagu. Toitu on veel nädala jagu. On teadmistelt pea jagu v pea+jagu kõigist üle (tublisti, tunduvalt). Üks+jagu = oma+jagu mõnevõrra, küllaltki. Linna+jagu, maailma+jagu. Jagu+vili bot (jaguneb valmimisel). Jao+ülem sõj
k`etrama <29: kedrata, k`etran> kiududest v heidest lõnga valmistama; palju ja kiiresti rääkima. Ketrab villu, linu. Kedratakse kedervarrega, vokiga, ketrusmasinaga. Eit ketras aina üht ja sama juttu. Kass ketrab ülek (lööb nurru)
s`ee+sama <0 + 17u: selle+sama, seda+sama; n`eed+samad> (rõhutades) sama. See on seesama poiss. Tellib sedasama mis teised. Sedasama moodi. Üks ja seesama jutt, ühed ja needsamad näod
s`iht <22e: sihi, s`ihti>. Kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed mat. Ajavad, raiuvad sihte; metsa+siht, kvartali+siht. Seab sihte püstitab eesmärke; on sihil, jõuab sihile, saavutab sihi. Reisi siht on Rotterdam. Sihi+ajamine, sihi+tee sihti mööda minev tee, sihi+tikk <-tiku> (sihi tähistamiseks), sihi+tulp <-tulba>, sihi+vahe <-vahe>. Siht+ (vastand lähte-): siht+jaam, siht+punkt, siht+sadam. Siht+, parem kui sihtotstarbeline: siht+annetus, siht+fond, siht+laen. Mingiks puhuks moodustatud: siht+komisjon, siht+komitee. maj: siht+reklaam, siht+tarbijad, siht+turg. sõj: siht+joon, siht+nurk
t`ül'pimus <11: -e>. Tülpimus tööst. Räägib tülpimuseni üht ja sama
vesi <15: v`ee, v`ett, v`ette (ja v`eesse); vete, vesi>. Hüppas vette. Keerasin kraanist vee jooksma. Vees lahustuv aine. Mees käib kala+vetel, teab häid kala+vesi. Ei püsi vee peal ka ülek ei tule toime. Härdus võttis silmad veele v silmist vee välja. Emal läks vesi lahti ülek ema hakkas nutma. Nagu tuli ja vesi täielikud vastandid. Mehel on vesi ja vile peal mees peab kõvasti tööd tegema, saab kõva mahvi. Viskab v laseb vett euf urineerib (mehe kohta). Lootus läks vett vedama ülek (nurjus). Võrdlustes: vesi+hall <-halli>, vesi+selge, vesi+vedel <-vedela> = hall, selge, vedel kui vesi. Raske vesi keem. Allika+vesi, hundijala+vesi ülek = tuli+vesi ülek viin, heit+vesi, joogi+vesi, keedu+vesi, kraani+vesi, loputus+vesi, lõhna+vesi, mere+vesi, mineraal+vesi, näo+vesi, pinna+vesi, põhja+vesi, reo+vesi, sademe+vesi = saju+vesi, sool+vesi, tulva+vesi, vihma+vesi. Vee+arve, vee+aur, vee+juhe <-j`uhtme>, vee+kahjustus, vee+kell (endisajal), vee+keskkond, vee+lind, vee+loom <-looma>, vee+mahuti, vee+pidu, vee+piisk, vee+renn, vee+sisaldus, vee+soon, vee+sõiduk, vee+taim, vee+tilk, vee+varu, vee+vool <-voolu>, vee+väli, vee+ämber, vee+haldjas folkl, vee+protseduur med. Vee+pelgus = vee+kartus = vee+hirm. Vee+rikas, vee+rohke, vee+vaene. zool: vee+kilpkonn, vee+konn, vee+lendlane, vee+nastik, vee+opossum, vee+tallaja (lind). tehn: vee+energia, vee+filter, vee+mootor, vee+turbiin. Vesi+ekstrakt farma, vesi+ratas (nt vesiveskil), vesi+vill <-villi>, vesi+voodi, vesi+värav (nt veskipaisul). keem: vesi+lahus, vesi+suspensioon. tehn: vesi+jahuti, vesi+jahutus, vesi+keskküte = vesi+küte. bot: vesi+nutt <-nuti> (seen), vesi+paju; rohttaimed: vesi+kanep, vesi+kerss, vesi+-kirbutatar, vesi+münt, vesi+oblikas, vesi+pipar; veetaimed: vesi+juus, vesi+karikas, vesi+katk, vesi+kupp, vesi+kuusk, vesi+lobeelia, vesi+putk, vesi+pähkel, vesi+roos, vesi+sulg <-sule>, vesi+täht. zool: vesi+hark (putukas), vesi+kakand, vesi+kelluke (ainurakne), vesi+kiil <-kiili>, vesi+kirp, vesi+kudu, vesi+lest, vesi+mardikas, vesi+mutt, vesi+näkk <-näki> (liblikas), vesi+pühvel, vesi+ämblik. Laeva vette+laskmine
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|