|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
arve <6: `arve, arvet> dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine. Maksab, tasub, õiendab arve. Teeme arved klaariks, klaarime arved selgitame (raha)asjad. Peab väljaminekute kohta v üle arvet. Parim tulemus läheb arvesse. Võeti arvele, on arvel, kanti arvelt maha. Kõiki pahandusi ei saa meie arvele panna ülek. Kauba+arve, kohviku+arve, takso+arve, elektri+arve, üüri+arve. Eel+arve, lõpp+arve. Avas pangas arve, oskuskeeles täpsem konto. Om-ga: arve+plank <-plangi>, arve+raamat
ega. Ei saa edasi ega tagasi. Ta ei söönud ega joonud. Ega ta (ei) tule. Ega sa täna tööle (ei) lähe?
elu+l`oom <-looma>. Sellest ei saa elulooma see ei jää elama
hinge+p`iin hingevaev, tugev hingeline kannatus. Tunneb, kannatab rasket hingepiina. Vaevleb hingepiinades v hingepiinas. Ei saa lahti närivast hingepiinast
h`ärdumus <11: -e> härdunud olek. Ei saa härdumuse pärast, härdumusest sõna suust
h`äs'ti <keskv paremini, üliv kõige paremini ja parimini>. Kõik on hästi. Ela hästi! Hästi suur maja (väga). Ma ei saa temast hästi aru (eriti, päriselt). Võit on niisama hästi kui käes (peagu käes). Töötab nii hästi-halvasti, kui saab (võimete, võimaluste piires). Hästi õmmeldud ülikond, hästi hoitud auto, hästi säilinud omapära, hästi minev äri v kaup. Ime+hästi
iga+`üks <22: iga+ühe, iga+`üht ja iga+`ühte, iga+ühesse ja iga+`ühte; 17 ja 16 ‿ 22: iga+ühe, igat+`üht ja igat+`ühte, igasse+ühesse ja igasse+`ühte>. Iga(le)ühele see ei sobi. Iga(st)ühest asja ei saa. Iga(l)ühel neist, neil iga(l)ühel on oma tuba
jagu s`aama millest üle v võitu saama; aru saama. Sain haigusest jagu. Vanaema ei saa poisist jagu. Ei saadud mehe jutust jagu. Jagu+saamine
jala+p`ealt otsekohe, viibimata, jalamaid. Lähed jalapealt ja tood pakid siia. Seda ei saa nii jalapealt öelda
j`äl'kus <11 ja 9: -e> vastikus(tunne), ilgus; miski jälk. Jälkus tuleb peale. Ma ei saa seda jälkust süüa
k`iitlema <30: kiidelda, k`iitlen> hooplema, kelkima, praalima, uhkustama. Kiitleb oma rikkusega. Kiitles, et saab kõigega hakkama. Ta ei saa tarkusega just kiidelda (ei ole eriti tark)
kohaldama <27> kohakuti paigutama; õigusaktist konkreetsel juhul juhinduma. Haava servad kohaldati. Süüdlase suhtes v süüdlasele kohaldati rahatrahvi. Kolmandat paragrahvi ei saa selles asjas kohaldada. Vrd rakendama
koha+täide. Kui õiget töömeest ei saa, siis sellist kohatäidet ka ei taha
k`uld <22i: kulla, k`ulda> (keemiline element). Tähis Au. Kullast sõrmus = kuld+sõrmus. Kulla+värvi pael = kuld+pael. Lõpetas kooli kuld+medaliga v kullaga. Tema juttu ei saa puhta kullana võtta (täielikult uskuda). Hamba+kuld, leht+kuld, kassi+kuld. ülek: pruun kuld põlevkivi, lehe+kuld = sügis+kuld. Kulla+kaevandus, kulla+liiv <-liiva>, kulla+tera, kulla+kang, kulla+leht, kulla+sulam, kulla+proov, kulla+otsija, kulla+pesemine = kulla+uhtmine. maj: kulla+standard, kulla+turg, kulla+varu. Kuld+aeg hiilgeaeg, kuld+kiri, kuld+lõige <-l`õike> mat, kuld+münt. Kuld+blond, kuld+kollane. bot taimenimetustes: käo+kuld; kuld+juur, kuld+kann <-kanni>, kuld+king, kuld+sõstar, kuld+tulikas, kuld+vihm, kuld+vits. zool: kuld+kala, kuld+põrnikas, kuld+tiib (liblikas)
k`urtma <34: k`urta, kurdan>. Kurtis sõbrale oma muret. Kurdab möödunud aegu taga. Tervise üle ei saa kurta tervis on üsna hea
kõverus <11: -e>. Tee kõverus (käänak, looge). Kui õigusega ei saa, võtab kõverusega (valskusega). Kõverus+raadius mat
laiutama <27>. Istu koomale, ära laiuta. Kukk laiutab tiibu. Laiutab nõutult käsi. Ei saa toiduga laiutada
ligi+lähedal, ligi+lähedale, ligi+lähedalt. Ma ei saa oma tarkusega talle ligilähedalegi
l`ihtsasti <keskv l`ihtsamini, üliv kõige l`ihtsamini ja l`ihtsaimini> lihtsalt. Lihtsamini enam ei saa
linnu+noka+t`äis. Linnunokatäiest leivast ei saa keegi inimene söönuks
l`õpmatult. Olen lõpmatult väsinud. Ma ei saa sind lõpmatult oodata
lõpuks. Pidu hakkab lõpuks peale. Ei saa aru, kelle laps ta lõpuks on
läbi s`aama. Ilma suhkruta ei saa läbi (ei tule toime). Kartulivõtt sai läbi (lõppes). Sai eksamil läbi. Ei saa naabriga läbi. Läbi+saamine
lähedal <keskv lähemal, üliv kõige lähemal>, lähedale, lähedalt. Kusagil lähedal nutab laps. Lähedal asuvad = lähedal+asuvad majad. Ehitab Tallinna lähedale maja. Nägin presidenti päris lähedalt. Maadleja on võidule lähedal. Viiekümne lähedal mees. Pühad on lähedal, jõuavad lähedale. Ei saa oma jõukusega naabrile lähedale(gi). On mulle lähedalt sugulane
m`ahti <ainult ains os> aega, võimalust. Ei ole mahti lugeda. Kui vähegi mahti saan, siis tulen. Anna mahti mõelda. Ei saa mahti ninagi nuusata ülek on väga kiire
m`ainima <28: m`ainida, mainin> nimetama, märkima, ütlema (hrl põgusalt). Ajalehes on ainult nimi mainitud, juhtunust lähemalt ei ole midagi. Muu hulgas {mainib ta ära} → mainib ta, et .. Täiteväljendid kõnes: peab mainima, ei saa jätta mainimata, olgu mainitud, mainitagu, et .. Eespool mainitud = eel+mainitud. Mainimis+väärne = mainimis+väärt
m`ärkima <28: m`ärkida, märgin> tähistamiseks märki tegema v panema; märgiks olema, tähistama; nentima, mainima. Suusarada on lippudega märgitud. Pearaputus märgib eitust. Märgi vead üles. Ära (sa) märgi, poisist on mees saanud argi (vaata aga vaata, kas sa näe)! Täiteväljendid kõnes: peab märkima, ei saa jätta märkimata, olgu märgitud, märgitagu, et .. Märkija. Vt ka maha m`ärkima, ära m`ärkima
m`öödunu <1> (mis on möödunud). Möödunut ei saa enam tagasi
n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek
olematu <1>. Kiitleb olematute vägitegudega. Juhtunut ei saa olematuks teha. Enne+olematu = seni+olematu; rahul+olematu
oma <17i: omi ja omasid>. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus <-k`ohtu>, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast k`äest, omast p`east
parata. Ma ei saa (sinna) midagi parata. Mis siin v siia, seal v sinna parata, pole parata, tuleb minna
päriselt. Teda ei saa päriselt usaldada (täielikult, täiesti). Kas päriselt või mängult? Võta see raamat päriselt endale (päriseks)
raja1 <17> piir, piirjoon. Võimete raja ei saa ületada. Sõitis raja taha (välismaale). mat: integraali, jada raja. Kuupäeva+raja astr, lume+raja lumepiir. Raja+joon
r`ops <22e: ropsu, r`opsu>, ropsakas <2: -ka, -kat> järsk, kiire hoop, tõmme vm liigutus. Annab kärbsele ropsu v ropsaka. Rebis end (ühe) ropsuga lahti. Tuli paar ropsu v ropsakat vihma (sahmakat). Koduni on veel rops maad (tükk maad). Ootamatu rahaline rops v ropsakas (pahandus, löök). Käis mitu ropsu kohal (mitu korda). Ei saa esimese ropsuga millestki aru (alguses, otsekohe). Jõi kõik ühe v ainsa ropsuga ära (korraga)
s`aama <37i: s`aada, s`aan, saame, s`ain, saime, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud>. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus jaamahoone {saab olema} → tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema} → on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema} → need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma} → toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud} → süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru s`aama, jagu s`aama, k`okku s`aama, k`ätte s`aama, l`ahti s`aama, läbi s`aama, maha s`aama, m`ööda s`aama, pähe s`aama, s`isse s`aama, s`urma s`aama, t`eada s`aama, t`oime s`aama, üle s`aama, `ümber s`aama
s`est sellepärast et. Tuld ei saa teha, sest tikku ei ole
s`itt <22u: sita, s`itta> vulg. On sital, läheb sitale, tuleb sitalt. Mine sitale! käi põrgu! Tema jutt või koera sitt (rumal jutt). Ei ole sita pealt riisutud ülek ei ole mingi kehv kuju. Hoia nagu sitta pilpa peal (väga õrnalt). Ära sitta puutu, hakkab haisema ülek jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust. Mis sa sitaga jändad (tühjaga). Ega ikka sitast saia saa ülek (kõlbmatust asjast korralikku). Sitta kah! tühja kah! Sitta(gi) sa tead sa ei tea tuhkagi. Ta on üks sitt mees ei ole suurem asi mees. Saagu või sitem (hullem). Sita+hais, sita+hunnik, sita+häda, sita+(puru)vanka (sõimusõna)
sn`epper <2e: sn`epri, sn`eprit>, sn`epper+l`ukk <-luku> iselukustuv silinderlukk. Uks on snepris; tõmba uks sneprisse; ei saa ust sneprist lahti. Snepri+võti
s`ot't <22e: soti, s`otti> argi: arve; selgus; sada eurot. Õiendas soti(d) maksis arve. Sai sotti sai aru. Ei saa tast (õiget) sotti. Teeme sotid selgeks klaarime asja ära. Selge sott klaar. Jüril on töömeestega sotid sees (on heades suhetes, heal jalal)
sõba <17> vaip, suurrätt. Ei saa sõba silmale v silmile ülek ei jää magama, ei saa magada. Higi+sõba (sadula v sedelga all). Sõba+kiri tkst, sõba+rooste (taimehaigus)
sõna <17u: sõnasse ja s`õnna; sõnu ja sõnasid>. Ava+sõnna sattus viga. Ministri sõnul, ministri sõnade järgi v kohaselt ministri ütluse järgi v ütlemist mööda, parem kui vastavalt ministri sõnadele. Sõna tõsises v otseses mõttes. Sõna lausumata. Asjast ei räägitud poolt sõnagi, poole sõnagagi (mitte vähimatki). Ütles selge sõnaga v sõna+selgelt v otse+sõnu, et .. Palub sõna. Saadab, toob, viib meestele koosolekust v koosoleku kohta sõna (teate). Jäta talle sõna. Sidetehnika viimane sõna moodsaim sidetehnika. Sõna libiseb v kukub suust. Sõnad surevad suus v huulil. Sõna jääb v sõnad jäävad kurku kinni, ei saa sõna suust. Tema käest osta sõna suust ülek ta on visa rääkima. Võttis v püüdis mind sõnast, hakkas v haaras v võttis mu sõnast kinni. Hakkas mu sõnade külge noris mu jutu kallal. Sööb oma sõnu, taganeb oma sõnadest. Võtab oma sõnad tagasi. Pillub v loobib sõnu (tuulde), teeb v kõlksutab sõnu, teeb tühje sõnu. Seab sõnu (ritta), seab oma mõtted sõnule v paneb sõnadesse. Loeb lapsele sõnad peale (manitseb). Paneb sõnad suhu õpetab, mida öelda. Kiidu+sõna, õpetus+sõna, tarkus(e)+sõna, tänu+sõna, vägi+sõna = vande+sõna, vana+sõna. Mehe+sõna, au+sõna. Ees+sõna, saate+sõna, lõpp+sõna, järel+sõna. Kirja+sõna kirjandus, kirjavara. Rist+sõna. keel: käänd+sõna, pöörd+sõna; liht+sõna, liit+sõna; murde+sõna, laen+sõna, võõr+sõna, tehis+sõna, oskus+sõna; täis+sõna, abi+sõna; põhi+sõna, täiend+sõna. Masina+sõna info. Jaa-sõna. Sõna+mulin, sõna+tulv, sõna+vaht <-vahu>, sõna+valing, sõna+vool <-voolu>. Sõna+kordus, sõna+paar, sõna+rühm, sõna+valik. keel: sõna+klass, sõna+kuju, sõna+pesa, sõna+piir, sõna+rõhk, sõna+seletus, sõna+semantika, sõna+statistika, sõna+vorm, sõna+välde, sõna+ühend; sõna+alguline, sõna+sisene, sõna+lõpuline. Sõna+maagia folkl. Sõnade+vaheline seos
tagasi+k`äik. Laev liikus tagasikäigul v tagasikäiguga. Autojuht pani tagasikäigu sisse. Ei saa enam asjale tagasikäiku anda ülek
t`ahtsi harv tahte järgi, tahtmist mööda. Ei saa kõike teiste tahtsi teha. Oma+tahtsi
t`aip <22e: taibu, t`aipu> aru, arusaamine, nutt (nuti). Aeglase taibuga inimene. Ei saa millestki taipu ei taipa midagi. Poisil oli taipu ära joosta
tegema <28: teha, t`een, teeme, tegin, tegi, t`ehku, tegev, teinud, tehakse, t`ehtud>. Sõjavägi teeb poisist mehe, teeb poisi meheks. Naine tehti vargaks naist süüdistati (alusetult) varguses. Mis sa talle v temaga teinud oled? Tehke proovi proovige. Tööd tehes töötades. Teeb, nagu magaks (teeskleb). Mis see kokku teeb? mis on summa? See väike asi ei tee midagi (ei loe, sellest ei ole midagi). Poiss ei vasta, tee mis tahad. Tehke, et siit kaote, tehke minekut! Keegi ei saa sinna midagi teha (parata). Otsus ei ole minu teha. Ülesanne jäi, on tegemata. Teeb õpetajat järele matkib õpetajat. Vt ka k`indlaks tegema, l`ahti tegema, maha tegema, putket tegema, s`ilma tegema, s`isse tegema, t`eed tegema, vehkat tegema, v`älja tegema, ära tegema, üles tegema, `ümber tegema; tegev, t`ehtud
tossike[ne] <12: -kese> toss (tossi). Temasugune tossike ei saa hakkama. Tossike poiss = poisi+tossike
uimerdama <27> argi aeglaselt, saamatult tegema. Ei saa midagi tehtud, ainult uimerdab
v`astu. Laine lööb vastu kive v kivide vastu. Vastu tahtmist. Jõudis vastu hommikut koju. Naabermaja vastu (üle tee) ehitati kauplus. Kes on ettepaneku vastu? Sinu vastu ei saa keegi. Sai tagatise vastu laenu. Huvi koostöö vastu. Valmistuti talve vastu (talveks). Võitlus vaenlase vastu (vaenlasega). Kalev juhib Žalgirise vastu 12 : 7. See tegu käib mu põhimõtete(le) vastu. Käik ja vastu+käik (nt males), küsimus ja vastu+küsimus, rünnak ja vastu+rünnak, teene ja vastu+teene. Vastu+armastus, vastu+jooksmine, vastu+kõla, vastu+külaskäik, vastu+laul, vastu+löök, vastu+mõju, vastu+mäng, vastu+peegeldus peegeldus, vastu+seade <-s`eade> = vastu+seadmine, vastu+surve, vastu+toime, vastu+puiklemine = vastu+punnimine = vastu+raiumine = vastu+tõrkumine Vastu+, vastand poolt-: vastu+argument, vastu+hääl, vastu+hääletamine Vastu+, vastand päri-: vastu+karva, vastu+päeva, vastu+vett. Vastu+mäge ülesmäge. aj: vastu+keiser, vastu+paavst, vastu+reformatsioon. jur: vastu+hagi, vastu+hüvitus, vastu+nõue. tehn: vastu+mutter, vastu+rõhk. Vt ka v`astu pidama, v`astu tulema, v`astu v`õtma
vedama <28: vedada, v`ean; v`eetakse, v`eetud>. Poiss vedas kelgu mäkke. Vedav hammasratas. Veab jooksu jookseb rühma eesotsas. Veab ninaga (õhku). Veetakse kaablit (paigaldatakse). Vea ennast kohale argi. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Tööl, töös, tööga on tal vedanud (hästi läinud). Veab kaaslast ninapidi ülek (tüssab). Kaasa, kokku, läbi vedama. Vt ka `alt vedama, s`isse vedama, v`iltu vedama, v`älja vedama, üle vedama
veto <16> (keeld). jur: suspensiivne veto = edasilükkav veto. Riigipea pani seadusele veto. Ei saa tulla, isa pani veto peale argi (keelas ära). Veto+õigus pol
v`õitu s`aama. Sai haigusest võitu võitis haiguse, sai haigusest jagu. Ei saa endast võitu, et suitsetamist maha jätta. Hirmust võitu+saamine
v`äetike[ne] <12: -kese>. On väetikesele ema eest. Laps väetike(ne) ei saa veel midagi aru. Oh sa väetike(ne)!
`ümber. Mees pani käe naise ümber. Istuvad lõkke ümber. Tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia. Siinsamas ümber nurga. Reis ümber maailma = ümber+maailma+reis <-reisi>. Pikk arutelu lepingu ümber. Saabusime kella kolme ümber (paiku). Külalisi oli kahekümne ümber (ligikaudu kakskümmend). Ei saa üle ega ümber (ei saa vältida). Ümber asustama, jagama, kasvatama, kolima, otsustama, riietuma, tõstma. Ümber+ehitus, ümber+piiramine, ümber+valimine, ümber+hulkuja. Vt ka `ümber ajama, `ümber arvestama, `ümber asuma, `ümber h`indama, `ümber `istuma, `ümber jutustama, `ümber k`asvama, `ümber kehastuma, `ümber kirjutama, `ümber korraldama, `ümber k`äima, `ümber l`õikama, `ümber l`ükkama, `ümber lülitama, `ümber minema, `ümber paigutama, `ümber panema, `ümber p`öörama, `ümber s`aama, `ümber s`ün'dima, `ümber tegema, `ümber t`öötama, `ümber t`öötlema, `ümber v`aatama, `ümber vahetama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|