|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
aja+lugu. Ajaloo käik, kulg. Lavastus teeb ajalugu, läheb ajalukku lavastust ei unustata, vajub ajalukku (unustusse). Sellest ajalugu vaikib sellest ei räägita. Eesti kultuuri ajalugu, parem eesti kultuurilugu. Antiik+ajalugu, esi+ajalugu, üld+ajalugu, sõja+ajalugu, majandus+ajalugu. Ajaloo+film, ajaloo+kaart, ajaloo+muuseum, ajaloo+mälestis, ajaloo+ring, ajaloo+õpetaja, ajaloo+raamat, ajaloo+järk = ajaloo+periood, ajaloo+sündmus
alamal allpool, madalamal, alamale allapoole, madalamale, alamalt altpoolt, madalamalt. Elab korrus alamal. Kolis korrus alamale. Tuli korrus alamalt. Pea vajus alamale. Sellest tuleb alamal juttu (järgnevalt, allpool). Alamal+seisev organ
`alla+p`oole. Laskub allapoole, asub allpool, tõuseb altpoolt ülespoole. Temperatuur langes nullist allapoole v allapoole nulli, püsis nullist allpool v allpool nulli. Sellest tuleb allpool juttu (järgnevalt). Allpool toodud näited. Jalg amputeeriti altpoolt põlve
elu+l`oom <-looma>. Sellest ei saa elulooma see ei jää elama
`iitsama <29: iitsata, `iitsan> argi, iitsatama <27> argi rääkima, (välja) ütlema. Ära sellest kellelegi (sõnagi) iitsa v iitsata
isik <2: -u>. Ajalooline isik. Juriidiline isik, füüsiline isik = üksik+isik. Esimene, teine, kolmas isik keel (pööre). Kuulsin sellest kolmandatelt isikutelt (kõrvalistelt). Kurjategija isik tehti kindlaks. Isikut tõendav dokument. Lavastaja ja näitleja ühes isikus. Ameti+isik, era+isik, katse+isik, mees+isik. Isiku+andmed, isiku+kahju, isiku+kirjeldus, isiku+maks <-maksu> aj, isiku+nimi, isiku+puutumatus, isiku+register, isiku+vabadus, isiku+vastane vägivald
j`aatus <11 ja 9: -e> jaatamine. Loe sellest nüüd välja jaatust või eitust. Elu+jaatus. Jaatus+lause keel
j`ohtuma millest <27> tulenema, põhjustatud olema. Eksimus johtus teadmatusest. Sellest johtuvalt peame .., parem seetõttu, selle tõttu, seepärast v selle pärast peame ..
järeldus <11: -e> ka loogika. Tegi nähtust v nähtu põhjal järeldused. Jõudis v tuli järeldusele, et .. Tehke sellest loost omad järeldused midagi sellist ärgu enam juhtugu
kahetsetavalt kahetsusväärselt. Tean sellest asjast kahetsetavalt vähe
kahjuks. Kahjuks ei tea keegi sellest midagi
kauaks <keskv kauemaks, üliv kõige kauemaks>. Jäi kauaks, veel kauemaks. Sõitis kauaks ajaks ära. Kauaks sellest jätkub! Kuhu ta nii kauaks jääb? Nii+kauaks = seni+kauaks = nii kauaks = seni kauaks seniks
k`audu. Sõitis Tapalt Kadrina kaudu Rakverre. Kuulsin sellest sugulaste kaudu. Kas sa sõidad maad või merd kaudu? Kaudu teid, kaudu maid luul. Kust+kaudu, siit+kaudu, sealt+kaudu, tagant+kaudu, käsi+kaudu, ligi+kaudu, umb+kaudu, ümber+kaudu
k`augeltki hoopiski, üldsegi, sugugi. See pole kaugeltki (mitte) kõik. Sellest ajast ei piisa kaugeltki (mitte)
kolmas <2: kolmanda, kolmandat ja kolmat>. Kahekümne kolmas. Võta kolmas osa vett (üks kolmandik). Kolmas seisus (feodaalsel Prantsusmaal). Võistleja tuli kolmandale kohale, kolmandaks. Kuulsin sellest kolmanda isiku kaudu. Räägib kolmandas isikus (tema-vormis). Kolmanda klassi kajut. Poiss käib kolmandas (klassis). Laps käib kolmandat (on kaheaastane). Kolmat aega vallavanem. Teab teist-kolmat (üht-teist, midagi). Kolmanda+järguline; keel: kolmanda+välteline = kolmandas vältes
k`ord1 <22i: korra, k`orda>. Olen seal käinud üks kord v ühe korra v ühel korral, korda kümme, sadu kordi. Räägime sellest järgmine kord v järgmisel korral. Häda korral kõlbab iga abinõu. Kaks korda kolm on kuus. Jaak on kaks korda vanem kui Jüri (poole vanem), on kaks korda nii vana kui Jüri, on Jürist kaks korda vanem. {Kordades rohkem} → mitu korda rohkem, {kordi suurem} → mitu korda suurem. Lüpsi+kord, söögi+kord = sööma+kord, järje+kord, küla+kord, valve+kord
k`õssama <29: kõssata, k`õssan>. Ära sellest kellelegi kõssa! Väntas kõvasti, aga mootor ei kõssanudki selle peale
k`ümnend`ik <25: -diku, -d`ikku>. Kolm kümnendikku. Arvutab kümnendiku täpsusega. Kümnendik saaki v saagist (kümnes osa). Ta ei tea kümnendikkugi seda v sellest, mis mina tean. Kümnendik+sekund
l`iip+j`alg (kes liipab). Mis sõnumiviijat sellest liipjalast on! Liipjalg vanamees
l`ompsama <29: lompsata, l`ompsan> järelemõtlematult ütlema. Vaata, et sa sellest sõnakestki ei lompsa!
l`ähtuma <27>. Läänemeresoomlased on lähtunud idast. Peaväljakult lähtub seitse tänavat. Lähtub ainult enda huvidest. Sellest sündmusest lähtuvalt kutsus .., parem selle sündmuse puhul v tõttu kutsus ..
maitse <6: m`aitse, maitset>. Õunad on pisikesed, aga maitselt, maitse poolest head. Pane maitseks pipart. Vorsti {maitse+omadused olenevad} → maitse oleneb sellest, kui palju temas on liha. Tal on naiste suhtes, naiste koha pealt maitset. Vali kõik oma maitse järgi. Kõrval+maitse, kunsti+maitse, värvi+maitse. Om-ga: maitse+aine, maitse+kohv, maitse+taim, maitse+roheline, maitse+äädikas nt ürdiäädikas; maitse+elamus, maitse+libastus, maitse+puudus; maitse+lage, maitse+vaene, maitse+rikas maitsekas
meri <20: mere, m`erd, m`erre ja meresse>. Laev läheb merele. Isa on 15 aastat merd sõitnud. Noorukil on meri põlvini ülek (arvab kõike suutvat). Sellest ajast on hulk vett merre voolanud sellest on palju aega möödas. Piisake meres väga vähe, imevähe. Ava+meri, maailma+meri, süva+meri, ulgu+meri. Laulupeoliste meri. Lillede meri = lille+meri. Elu+meri ülek, inim+meri, tule+meri. Mere+laht, mere+laine, mere+sool <-soola>, mere+vesi, mere+muda, mere+kliima, mere+õhk. Mere+elustik, mere+loom <-looma>, mere+kala, mere+lind, mere+taim. Mere+kaubandus, mere+kool <-kooli>, mere+lahing, mere+riik. Mere+bioloogia, mere+füüsika, mere+ökoloogia, mere+kaitse <-k`aitse>, mere+õigus. Mere+äärne. bot: meri+puju, meri+sinep. zool kalad: meri+ahven, meri+forell iherus, meri+hunt, meri+keel, meri+kiisk, meri+kukk, meri+kurat, meri+lest, meri+lohe, meri+nõel, meri+pühvel, meri+tont, meri+varblane; okasnahksed: meri+liilia, meri+pura, meri+päike, meri+siilik, meri+täht; meri+roos (õisloom), meri+tupp (mantelloom), meri+kilk (kakand), meri+karp <-karbi>, meri+vähk homaar; linnud: meri+kajakas, meri+kotkas, meri+vart <-vardi>. Meri+ravi med
moodustama <27>. Sirge A moodustab sirgega B nürinurga. Moodustage mitmuse osastav sõnast pärn. Vilja moodustama viljuma. 51% tehase töölistest {moodustavad} → on naised. Sinagi {ei moodusta erandit} → ei ole erand sellest reeglist. Selts {moodustati} → on asutatud 1925. aastal. Moodustaja ka mat
mor`aal <22e: -raali, -r`aali> kõlblus; väärtushinnangud; õpetus, järeldus; ei soovita tähenduses: distsipliin, vaim, teotahe. Kristlik moraal. Loeb eksinule moraali manitseb eksinut pikalt-laialt. Sellest v siit moraal: ära alahinda vastast. {Meeskonna moraal on kõrge} → meeskonna vaim on hea v tugev, meeskond on teotahteline. {Võitlus+moraal} → võitlusvaim, võitlustahe. Hundi+moraal ülek, kaksik+moraal, äri+moraal. Moraali+apostel, moraali+jünger, moraali+epistel = moraali+jutlus, moraali+lage = moraalitu, moraali+lõtvus, moraali+norm, moraali+vastane
m`õikama <29: mõigata, m`õikan> jätkuma, piisama; mõjuma, mõjus olema; taipama. Uusrikkal mõikab raha ja ülbust. Ükski rohi ei mõika. Mis sa sellest targast jutust mõikad?
n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek
natuke[ne] <12: -kese>. Natuke maad. Tulen natuke hiljem. Aita natukenegi! Sellest natukesest ei jätku. Astus natukeseks (ajaks) sisse (viivuks). Ime+natuke(ne), pisi+natuke(ne). Aru+natuke(ne), jõu+natuke(ne), toidu+natuke(ne), vara+natuke(ne). hellitl: lapse+natuke(ne), mehe+natuke(ne), õe+natuke(ne). Natuke(se)+haaval vähehaaval
n`ii+v`õrd. Ei taha sellest rääkidagi, niivõrd on ära tüüdanud. Niivõrd ilusast asjast on kahju loobuda. Püüab aidata, niivõrd kui võimalik (on). Tüdruk ei olnud niivõrd õnnetu, kuivõrd väsinud
nõnda nii. Lugu on nõnda, et .. Sellest on nõnda kahju! Nõnda+moodi niimoodi, nõnda+nimetatud = nõnda+nimetet niinimetatud, nõnda+sama niisama, nõnda+samuti niisamuti, nõnda+viisi niiviisi, nõnda+-öelda = nõnda+-ütelda nii-öelda
paljuke[ne] <12: -kese> kui palju, paljuks. Paljuke see ikka aega võtab. Paljukest (siis) sellest meile jätkub
persekil argi pers(s)e peal, persekile argi, perseli argi. Kukkus persekile, perseli. Istub persekil, perseli maas. Kui sellest kuulsin, pidin perseli kukkuma ülek (olin üllatusest rabatud)
pärast+p`oole. Räägime sellest pärastpoole. Pärast+poolne aeg sobib paremini
s`ee ases <0: selle, seda, sellesse ja s`esse, selles ja ses, sellest ja s`est, sellele, sellel ja sel, sellelt ja s`elt, selleks ja s`eks, selleni, sellena, selleta, sellega; mitm n`eed, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis>. Osutab viimasena mainitule: Jaan lööb Jürit. See lööb vastu (vrd Jüri kiusab Marit. Ta on temast sisse võetud); Kaltsium ja selle ühendid (vrd Riie meenutab kalevit, ainult ta on sellest õhem). {Lapsed ‒ see on} → lapsed on meie tulevik. Pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees. Kes see koputas? Kes need tulid? Kellel see aega on lehti lugeda. Tuba number see ja see. Võtku sind see ja teine! euf võtku sind kurat! Töö jäeti kus see ja teine v kus seda ja teist (sinnapaika). Seda ta jõlgub seal iga pühapäev (sellepärast, ah sellepärast). Seda küll muidugi. Kus nüüd seda v kus sa sellega oh ei, mine nüüd, hoopiski mitte. Seda enam, et .. Selle asemel et .. selmet .. Asi on selles, et .. Vähe sellest, et .. Sellest hoolimata, et .. Selle+aegne, selle+nimeline, selle+nädalane, selle+sisuline, selle+teemaline
sita+maitse argi. Mul on sellest jamamisest sitamaitse suus (olen väga tüdinenud)
s`uur <13: suure, s`uurt; keskv suurem, üliv kõige suurem ja suurim>. Arv, tulu, saak on suur. Seitse ruutmeetrit suur seitsme ruutmeetri suurune. Suur valge väljas. Päike on juba suures kõrges argi (kõrgel). Jõudsin suure tee peale argi (maanteele). Tuleb suure jooksuga. Lubab suure suuga (sõnaohtralt). Sööb suure suuga (isuga, magusalt). Enne lihavõttepühi: suur neljapäev, suur reede. Ei taipa sellest suurt midagi (eriti). Ega seal suur(ema)t teha olnudki. Suure(ma)lt jaolt v osalt, suure(ma)s osas enamasti. Suure+formaadiline, suure+mustriline, suure+ruuduline, suure+teraline jämedateraline, suure+õieline, suure+ulatuslik. Suurema+palgaline. Suur+ehitus, suur+farm, suur+majand hrl nõuk, suur+mood, suur+romaan, suur+ärimees. mer: suur+mast, suur+puri grootmast, -puri. Suur+ tähtis, täht-: suur+päev, suur+saavutus, suur+sündmus, suur+teos, suur+võistlus, suur+üritus
tasuma <27>. Tasus võla, arve. Tasub abi eest sularahas v rahaga, kaubaga, tööga. Osaliselt tasutav puhkus osatasuline puhkus. Tasus solvangu eest (kätte), tasus solvangu tagasi. Vaev on end ära tasunud. Sellest ei tasu rääkida, see ei tasu rääkimist. Tasub sooni, haiget jalga vmo (masseerib). Vt ka k`ätte tasuma
t`eadl`ik <25: -liku, -l`ikku>. Olen sellest teadlik tean seda; sain sellest teadlikuks sain seda teada. Teadlik vale (sihilik, tahtlik). Teadlik lugeja (asjatundlik, haritud). Ala+teadlik, eba+teadlik, ise+teadlik; sihi+teadlik, moe+teadlik, tervise+teadlik, vähe+teadlik. Teadlikult
t`eadma <34: t`eada, t`ean, t`eame, t`eatakse, t`eatud>. Tal on alati kõik uudised teada. Ma ei tea seda, ma ei tea sellest v selle kohta midagi. Teadis rääkida, et .. Minu teada on kõik korras. Tean seda inimest, aga ei tunne teda. Kõik olid teada-tuntud mehed. {Teab} → oskab võõrkeeli. Kas muulased {teavad} → tunnevad Eesti ajalugu? Tea(b) mis juhtus v mine (sa) tea, mis juhtus. Siin pole teab mis v ei tea mis mugavusi (erilisi). Ta polegi kes teab kui tark (mitte eriti tark). Irooniliselt: teada puha. Teadma+himu = teadma+janu teadmishimu, -janu. Vt ka t`eada `andma, t`eada olema, t`eada s`aama, t`eadev, t`eadmata, t`eatav, t`eatud
tema ases <0: tema ja ta, tema ja ta, teda, temasse ja t`asse, temas ja tas, temast ja t`ast, temale ja t`alle, temal ja tal, temalt ja t`alt, temaks, temani, temana, temata, temaga ja taga; mitm nemad ja nad, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti t`alle, tal) ka rõhulises>. Osutab esimesena mainitule: Juhan ütles Jürile, et ta (= Juhan) ei tea midagi, vrd Juhan ütles Jürile, et see (= Jüri) ei tea midagi. See metall meenutab vaske, aga ta on sellest tugevam. Osutab juba tuntule: Kes see on? ‒ Jüri. ‒ Kes ta on? ‒ Üliõpilane. Mis sa tast kiusad. Ära taga riidle. Anna talle tema raamat. Tema+ealine, tema+nimeline, tema+sarnane, tema+suurune, tema+taoline. Tema+poolne, nende+poolne abi, parem tema, nende abi
tilulilu <17>. Vilepilli tilulilu. Olen sellest tilulilust tüdinenud (millestki kergesisulisest, tühisest)
tulema <36: t`ulla, tulen, tulnud, tullakse, t`uldud>. Tuli ja läks. Tuli koosolekult tulema. Tule pane end proovile. Tuli teadvusele. Meil tuleb minna me peame minema. Mure tuleb teadmatusest. Kes selle mõtte peale, sellele mõttele tuli? Sellest ei tule midagi (välja). Lase tulla hakka peale, ütle vms. Temast tuli õpetaja, parem temast sai õpetaja. Alla, esile, ette, järele, kaasa, kokku, läbi, tagasi tulema. Vt ka maha tulema, p`eale tulema, s`isse tulema, t`oime tulema, v`astu tulema, v`älja tulema, üles tulema
tulenema <27> lähtuma, põhjustatud olema. Segadus tulenes eksiarvamustest. Sellest tulenevalt peame .., parem seetõttu, selle tõttu, seepärast v selle pärast peame ..
tühi <24e: tühja, t`ühja; t`ühje ja t`ühjasid; keskv tühjem, üliv kõige tühjem>. Vastand täis. Jõi klaasi tühjaks. Tühi nagu kell v täiesti tühi. Inimestest tühi = inim+tühi tänav. Ära usu tühje jutte. Lootus läks tühja (oli asjatu). Tühja läinud = tühja+läinud lootus. Mis sa tast tühjast kuulad. Tühja(gi) ta oskab! Tühja kah, tühja sest v sellest! Tühi v vana+tühi neid võtku (kirumisväljend). Pool+tühi, õhu+tühi. Tühja+võitu. Tühi+jooks el, tühi+mass (sõidukil), tühi+seis mer, tühi+sool <-soole> anat, tühi+sõit. Tühjaks+laadimine
tülgastuma <27>. Olen sellest vaatepildist tülgastunud
v`oolama <29: voolata, v`oolan>. Jõgi voolab läbi heinamaa. Sellest ajast on hulk vett merre voolanud sellest on palju aega möödas. Silmist voolavad pisarad. Rahvas voolab väljakule. Lauljatari soontes voolab mustlasverd. Juurde, kokku, läbi, sisse, tagasi, välja, ära voolama. Vt ka üle v`oolama
värgindus <11: -e> hrl halv värk. Mis sa sellest värgindusest arvad?
õige üsna, võrdlemisi. Õige magus vein. Sattus õige täbarasse olukorda. Ärkasin täna õige vara. Õige pea. Aega on õige napilt, õige natuke. Mis sa sellest õige arvad? Mine õige metsa oma jutuga. Läheks õige kinno. Õige mul asi. Õige ma teda kardan ega ma teda karda
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|