|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
hak`as's <22e: -kassi, -k`assi>. Siberi rahvas hakassid
kasakas <2: -ka, -kat> aj vaba kogukonna liige Venemaa äärealadel; hilisem nende alade asukas. Doni, Siberi kasakad. Mõisa+kasakas, valla+kasakas vmo mõisa-, vallakäskjalg. Kasaka+mõõk, kasaka+müts <-mütsi> = kasaka+papaaha, kasaka+pealik ataman, kasaka+väeosa, kasaka+vägi
m`aa+koda etn pooleldi maasse kaevatud, muldkatusega elamu. Siberi rahvaste maakojad
neenets <2e: -i>. Siberi rahvas neenetsid
nganass`aan <22e: -nassaani, -nass`aani>. Siberi rahvas nganassaanid
põhi2 <24u: põhja, p`õhja; p`õhju ja p`õhjasid>. Pudelil on põhi peal pudel on tühi. Tee põhi peale joo kõik ära. Vaatab sageli pudeli v klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Räägib nagu tõrre põhjast (kõmisevalt, madalalt). Puder kees põhja. Kaugel Siberi põhjas (pärapõrgus). Ohkab südame põhjast. Hinge põhjani solvunud. Põhjani aus inimene (täiesti, üdini). Näpud on põhjas ülek raha vm on otsas. Kirus, vandus mind maa v põrgu põhja. Punane rist valgel (taga+)põhjal. Sinise põhjaga riie (sinisepõhjaline). Kuuldusel ei ole (tõe+)põhja all. Sai ärile kõva põhja alla. Paja+põhi, sõela+põhi, vankri+põhi. Kurgu+põhi, silma+põhi, õie+põhi bot. Tordi+põhi, kastme+põhi, supi+põhi, borši+põhi; kirja+põhi. Liiva+põhi, savi+põhi, muda+põhi. Papp+põhi, vineer+põhi. Om-ga: põhja+hoovus geogr, põhja+miin sõj, põhja+muda, põhja+noot <-nooda> mer, põhja+õng. Os-ga: põhja+panev. Sisseü-ga: põhja vajunud = põhja+vajunud sade, põhja lastud = põhja+lastud laev, põhja+joonud mees
tatarlane <12: -lase>. Siberi tatarlased; volga+tatarlased, krimmi+tatarlased
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|