|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
ase <4: aseme, aset>. Heinakuhjade asemed. Pea ase padjas. Tegi asemed üles. Tegi lehmale kuiva aseme. Haua+ase, lõkke+ase, jala+ase, istumis+ase = iste+ase, magamis+ase, elu+ase. Aseme+kott <-koti>, aseme+lina voodikott, -lina. Vt aset `andma, aset l`eidma
ase+ asendav: ase+president, ase+peaminister, ase+konsul, ase+esimees, ase+kuningas kuninga asemik, ase+admiral viitseadmiral, ase+ema aiand
ese <4: eseme, eset> asi; objekt. Ilu+ese, kunsti+ese, luksus+ese, mälestus+ese, mööbli+ese, riietus+ese, tarbe+ese, vääris+ese. Kuld+ese, portselan+ese, nahk+ese. Pildistus+ese fot, vaatlus+ese pildistus-, vaatlusobjekt. Lepingu+ese jur
ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda
ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik
ise2 iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+laadur tehn, ise+liimuv, ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+nakatumine = ise+nakatus, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+tolmlema bot, ise+viljastumine biol autogaamia. {Ise+päevitav kreem} → pruunistuskreem
Se keem seleen
SE geogr, mer kagu
s`ee ases <0: selle, seda, sellesse ja s`esse, selles ja ses, sellest ja s`est, sellele, sellel ja sel, sellelt ja s`elt, selleks ja s`eks, selleni, sellena, selleta, sellega; mitm n`eed, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis>. Osutab viimasena mainitule: Jaan lööb Jürit. See lööb vastu (vrd Jüri kiusab Marit. Ta on temast sisse võetud); Kaltsium ja selle ühendid (vrd Riie meenutab kalevit, ainult ta on sellest õhem). {Lapsed ‒ see on} → lapsed on meie tulevik. Pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees. Kes see koputas? Kes need tulid? Kellel see aega on lehti lugeda. Tuba number see ja see. Võtku sind see ja teine! euf võtku sind kurat! Töö jäeti kus see ja teine v kus seda ja teist (sinnapaika). Seda ta jõlgub seal iga pühapäev (sellepärast, ah sellepärast). Seda küll muidugi. Kus nüüd seda v kus sa sellega oh ei, mine nüüd, hoopiski mitte. Seda enam, et .. Selle asemel et .. selmet .. Asi on selles, et .. Vähe sellest, et .. Sellest hoolimata, et .. Selle+aegne, selle+nimeline, selle+nädalane, selle+sisuline, selle+teemaline
s`ee’p see just, see nimelt. See’p see ongi
sise+ sisemine, vastand välis-: sise+antenn, sise+energia, sise+finantsid maj, sise+hooaeg sport, sise+hõõrdumine tehn, sise+häälikud keel, sise+jõud, sise+kaubandus, sise+kest, sise+külg, sise+läbimõõt, sise+monoloog, sise+mõõde <-m`õõtme>, sise+nugiline med, vet = sise+parasiit med, vet, sise+omane immanentne, sise+peegeldus füüs, sise+pind <-pinna>, sise+pinge füüs, sise+ringjoon mat, sise+ruum, sise+rõhk füüs, sise+sadam, sise+sein, sise+takistus el, sise+tald (kingal), sise+tasku, sise+telefon, sise+tiitel bibl, trük, sise+toitekude bot endosperm, sise+trepp, sise+turg, sise+töö, sise+tüli, sise+ujula, sise+vaade, sise+viimistlus, sise+äär
s`oe omds, nimis <24e: sooja, s`ooja; s`ooje ja s`oojasid; keskv soojem ja argi s`oem, üliv kõige soojem ja argi kõige s`oem>. Ilm on soe, läheb soojaks. Käies hakkab soojem v soem. Soe toit. Soe süda. Peast soe argi põrunud. Teeb sooja peaga lollusi (purjuspäi). Sokutas enda sooja koha peale ülek (mugavale tasuvale töökohale). Linnud lendavad soojale maale (lõunasse, lõunamaale). Kümme kraadi sooja = kümme sooja+kraadi kümme plusskraadi. Supp on soojas, pane supp sooja. Vorstid läksid soojaga hapuks. Jooksis ühe soojaga koju (ühe hooga). Mul ei ole sest sooja ega külma see ei lähe mulle korda. Lüpsi+soe, tapa+soe, toa+soe, käe+soe, une+soe; püsi+soe. Sooja+aisting psühh, sooja+laine meteo, sooja+tarve, sooja+tunne, sooja+tarbija, sooja+tootja, sooja+tootmine. Sooja+südameline, sooja+vereline, sooja+võitu
S`oe <26: kuhu -le>
s`öe vt süsi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|