Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

`etlus <11 ja 9: -e> deklamatsioon, ilulugemine. Etlus+kunst

ilus <2: -a>. Ilusaim naine maailmas. Valetada ei ole ilus (ei sobi). Ühel ilusal päeval kunagi, ükskord, ühel päeval. Teenis ilusa raha (üsna suure). Ime+ilus, pilt+ilus. Ilusa+kõlaline kaunikõlaline

l`äilus <11 ja 9: -e>. Korrutab läiluseni ühte ja sama juttu

N`iilus <11: -e>, An-Nīl ar jõgi Aafrikas

s`eiklus <11 ja 9: -e>. Armu+seiklus. Seiklus+himu, seiklus+himuline, seiklus+iha, seiklus+janu, seiklus+kirg. Seiklus+film, seiklus+jutt <-jutu>, seiklus+romaan, seiklus+rada. Seiklus+rikas = seiklus+rohke

s`eisus <11 ja 9: -e>. Aadli+seisus, krahvi+seisus, talupoja+seisus. Abielunaise seisus. Eest+seisus juhatus. Seisus(e)+huvid, seisus(e)+kaaslane, seisus(e)+kohane, seisus(e)+kohaselt, seisus(e)+uhke, seisus(e)+uhkus, seisus(e)+vahe <-vahe>

sidus <2: -a> tihedalt seotud. Savi on sidus pinnas. Sidus tekst. Sidus+tehased on käitised, mille toodang üksteisest sõltub, nt mööbli-, riide- ja värvitootjad. Sidus+ettevõte, sidus+eriala. Sidusalt. Sidusus. Vt ka sidus+

sidus <9: -e> tkst lõngade ristumise viis kangas. Labane, toimne sidus

sidus+ info pidevalt süsteemi v võrgu külge ühendatud ja kohese infovahetusega (on-line ingl): sidus+andmebaas (annab vastuse päringule kohe, vastandina nt arhiivile), sidus+teenus (kasutatav andmeside teel). Vrd vallas+

s`iinus <11 ja 9: -e>, siinus <9: -e> mat (nurgafunktsioon), tähis sin; anat urge. Siinus+joon mat, siinus+vool <-voolu> el

s`iirus <11 ja 9: -e> avameelsus, teeskluseta olek

s`iivus <2: s`iivsa, s`iivsat>, siivus <3: s`iivsa, s`iivsat> siivas

s`ilks. Jääpurikad tilguvad silks ja silks

sillus <9: -e> müüriava sildav tarind. Kaar+sillus, tala+sillus, võlv+sillus. Akna+sillus, ukse+sillus, tellis+sillus

silmus <9: -e>. Pistis pea silmusesse v pani endale silmuse kaela poos end üles; ülek hukutas end; tõmbas endale õnnetuse kaela. Keerutab v punub kellelegi silmust ülek kavatseb kellelegi halba. Nöör+silmus, traat+silmus, keerd+silmus. Heegeldamisel, varraskudumisel: õhk+silmus õhksilm (-silma), kinnis+silmus. Silmus+kude silmkude, silmus+kudumine. Silmus+mähis el, silmus+nelinurk etn (maagiline märk, kasutatav ka ornamendina)

silu+, parem kui silumis-: silu+filter el, silu+höövel eh, silu+laud eh, silu+masin tehn, silu+pintsel (maalritöös)

silur1 <2e: -i> geol (vanaaegkonna ajastu ning ladestu)

silur2 <2e: -i> (silumisriist); info programm või moodul tarkvara silumiseks

sisus <9: -e> anat sisikond. Sisuse+närv

s`oikus vt s`oiku

status quo [status kv`oo] ld praegune, senine olukord

st`ilb <22e: stilbi, st`ilbi> heleduse mõõtühik. Tähis sb

stil`ist <22e: -listi, -l`isti> stiililooja, -kujundaja; kirj stiilimeister. Poplaulja stilist

sulus <9: -e> sulgemisvahend, nt riiv, haak. Akna+sulus, ukse+sulus

sulus+ sulus olev: sulus+ala enklaav (teise riigi maa-ala sees), nt sulus+riik; zool: sulus+pesa (puuõõnes, pesakastis vm), sulus+pesitseja lind, kes teeb pesa puu- vm õõnde

s`uplus <11 ja 9: -e> suplemine. Tali+suplus. Suplus+aeg, suplus+ilm, suplus+koht, suplus+soe vesi

säilis <9: -e> hoidis. Säilis+ kaua säiliv, säile-: säilis+mahl, säilis+piim <-piima>, säilis+ploom, säilis+vorst

sütitus <11: -e>. Sai kõnest sütitust (innustust)

tulus <2: -a> tulukas, tulutoov, kasulik, tasuv. Tulus teenistus, tehing. Vähe+tulus. Tulusalt. Tulusus

vilus <2: -a> varjuline, jahe. Mõnus jalutuskäik vilusas metsas. Vilusus

`ütlus <11 ja 9: -e> ka jur. Nagu luu ja nahk, püksid sõeluvad püüli jm vanarahva ütlused. Tunnistaja ütlus. Vale+ütlus. Annab ütlusi teo toimepanemise kohta. Ette+ütlus, lahti+ütlus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur