|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
`eel+aja+lugu millegi ajaloole eelnenud sündmused. Sul on eelajaloolised seisukohad (iganenud)
h`aprasti <keskv h`apramini, üliv kõige h`apramini ja h`apraimini> halvasti, pahasti. Selliste tempude eest läheb sul haprasti
`ikka. Sul on õigus nagu ikka (ja alati). Ikka (ja jälle) kordus sama lugu. Päev nagu päev ikka tavaline päev. Ootab ikka (veel) vastust. Küll ta on ikka naljakas! Kas sa tuled? ‒ Tulen ikka (muidugi). Mis seal v mis siin v mis siis ikka mis parata, olgu pealegi. Ikka rohkem ja rohkem, parem üha enam, üha rohkem
ivake[ne] <12: -kese>. Ei ole ivakestki süüa (raasugi). Kas sul on ivake aega (natuke)? Tuli ivake v ivakese hilja. Tangu+ivake, vilja+ivake
j`okk1 <22e: joki, j`okki; seisundivorm j`okkis> argi vintis-olek, (kerge) joove. Tuli koju kenakese jokiga. Sul on veel väike jokk sees. Jäi jokki, oli õllest jokkis. Jokkis peaga = jokkis päi = jokkis+päi
kava <17u: k`avva ja kavasse; kavu ja kavasid> mõte, plaan; programm, eeskava; kavaleht; vmo süsteem. Mis sul homme kavas on (plaanis)? Võistluste kavva, kavasse kuulus ratsutamine. Kõik läks kindla kava järgi. Aja+kava, päeva+kava, tegevus+kava, võimlemis+kava. Ees+kava, mängu+kava, saate+kava. Mõõt+kava. Närvi+kava ka argi, kondi+kava ka ülek. Kava+kindel sihipärane, kava+kohane = kava+pärane. Kava+leht
kiire <6: k`iire, kiiret>, k`iire <1: k`iire, k`iiret>. Kiire kasv, hobune, ülesanne (pakiline), päev (tegevusrohke). Poiss oli kiire taipama. Kuhu sul kiiret v kiire? Läks kiireks, pole kiiret. Kibe+kiire, välk+kiire, üli+kiire. Om-ga: kiire+jalgne, kiire+lennuline, kiire+loomuline = kiire
k`oht <22i: koha, k`ohta>. Maja on hea koha peal. Kus kohas, kus kohal see asub? Kust kohast sa selle said ja kuhu kohta sa ta paned? Algatus peab tulema kohtadelt paberl (kohapealt). Bussis polnud vabu kohti. 40 kohaga buss. Järjejutt jäi põnevas(t) kohas(t), põneva koha peal(t) pooleli. Sai tasuva koha, töötab poole kohaga, lasti kohalt lahti. Eesti maadleja sai teise koha, tuli teisele kohale. Parlamendi kohad. Teooria nõrgad kohad. euf: hea koht käimla, pehme koht istmik. Juhatajana on ta omal kohal (sobiv), on tühi koht (kasutu). Selle koha pealt on sul õigus (selles asjas). Alustas ärimehena tühjalt kohalt. Omast kohast on tal õigus (omajagu). Kitsas+koht, mure+koht mure, nalja+koht = naeru+koht nali, mõtte+koht. Elu+koht, jätku+koht, kesk+koht, kogunemis+koht, leiu+koht, oksa+koht, seene+koht, talu+koht, siht+koht. Au+koht, iste+koht, haigla+koht, õpilas+koht. Inseneri+koht, valvuri+koht, põhi+koht, töö+koht. Esi+koht, punkti+koht, liidri+koht. Koha+meel, koha+mälu, koha+muistend, koha+nimi, koha+näitaja (nt kinos), koha+otsija, koha+pakkumine, koha+vahetus, koha+viit <-viida> bibl, info. Koht+kraana (statsionaarne). el: koht+valgusti, koht+valgustus (lokaalne). Koht+võrk info
kooli+t`öö. Koolitöö algab 1. septembril. Kas sul on homseks koolitöö(d) tehtud (kooliülesanded)?
kuda argi kuidas. Kuda sul läheb?
kuri+n`ahk argi. Sead, kurinahad v kurjanahad v kurjadnahad, on kartulis. Sul kurinahal v kurjanahal v kurjalnahal võiks häbi olla. Ma sellele kurinaha v kurjanaha kassile v sellele kassi kurinahale v kurjanahale veel näitan
l`onkama <29: longata, l`onkan>. Ätt lonkab vasakut jalga. Sul loogika lonkab sa ei mõtle loogiliselt. Kell käib longates (käib ebaühtlaselt)
läbi minema. Mine kodunt läbi! Kandidaat läks valimistel läbi. See nali ei lähe sul läbi. Läbi+minek
m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)
mul'a <17> argi loba, tühine ohtrasõnaline jutt. Sul mula jookseb, oskad mula ajada
muna <17e: munasse; mune ja munasid>. Munast koorunud linnupoeg. Täidetud munad kok. Lapsed mängivad muna (pallimäng). Põrsastel lõigati mune argi põrsaid kastreeriti. Võtan sul munad maha vulg (ähvardus). Võrdlustes: nagu munas v muna+valus kana rahutu, hädaline. Linnu+muna, sipelga+muna, täi+muna ting. Kana+muna, vuti+muna, haude+muna, lihavõtte+muna = pühade+muna, prae+muna, keedu+muna, mäda+muna, pesa+muna ka ülek. Kastani+muna, silma+muna, šokolaadi+muna, muru+muna, klaas+muna. Muna+koor <-koore>, muna+rebu rebu, muna+valge, muna+kujuline. Muna+pann, muna+peeker = muna+tops <-topsi>, muna+kell. Muna+toidud v muna+road: muna+hüüve, muna+kaste <-k`astme>, muna+kook <-koogi>, muna+puder. põllum: muna+kana, muna+tõug
mure <16>. Must, ränk, raske, suur mure. Mure tervise pärast = tervise+mure. Mis sulle muret teeb, mis mure sul on, miks sa mures oled? Muret tekitav asjaolu, kõige rohkem muret tekitav asjaolu. Hakkas murest, murega jooma. Ole mureta! Jäta see minu mureks (hooleks). Argi+mure, elu+mure, kõhu+mure = leiva+mure, maailma+mure, pisi+mure, raha+mure, riide+mure, sala+mure, töö+mure. Mure+joon = mure+korts = mure+kurd <-kurru>, mure+mõte, mure+päev
mõte <6: m`õtte, mõtet>. Istub sügavas mõttes, on mõttesse vajunud. Mis sul mõttes mõlgub? Tegi oma mõtte teoks (kavatsuse, plaani). Ei tule mõttessegi, ei ole mõtteski alla anda (ei kavatse). Vahelduse mõttes vahelduseks. Laiemas, kitsamas mõttes (tähenduses). Mis mõtet on v mis mõttega tühja tööd teha? Juht+mõte, põhi+mõte, taga+mõte, kinnis+mõte, luulu+mõte, sala+mõte, sund+mõte, mure+mõte, patu+mõte, surma+mõte, uit+mõte, äkk+mõte. Elu+mõte. Mõtte+järg <-järje>, mõtte+kordus, mõtte+kramp ülek, mõtte+mõlgutus, mõtte+pilt, mõtte+pinge, mõtte+raas, mõtte+salm <-salmi>, mõtte+seos, mõtte+sähvatus = mõtte+vilksatus = mõtte+välgatus, mõtte+tegevus, mõtte+töö. Mõtte+aher = mõtte+vaene, mõtte+lage = mõtte+tühi, mõtte+rikas = mõtte+rohke, mõtte+erk = mõtte+ergas, mõtte+värske
mälu2 <17: m`ällu ja mälusse>. Sul on hea nägude mälu, hea mälu nägude peale. Joonistas portree mälu järgi. Igaveseks mällu jäänud sündmused. Arvuti mälu. Kuulmis+mälu, nägemis+mälu = silma+mälu, arvu+mälu, kujundi+mälu; magnet+mälu. ülek: mälu+kamber, mälu+laegas, mälu+salv <-salve>, mälu+sopp <-sopi>. Mälu+häire, mälu+kaotus, mälu+nõrkus, mälu+pete, mälu+treening, mälu+tüüp psühh. Vt ka mälu+seade
n`umber <2e: n`umbri, n`umbrit>. Oskab araabia ja Rooma numbreid. Ülesanne number üks esimene ülesanne; ülek tähtsaim ülesanne. Esimese numbri töömees ülek (väga hea). Maja ülesleidmine oli omaette number. See number ei lähe sul läbi (kavatsetu ei õnnestu). Ära tee tühjast asjast numbrit ülek (ära puhu üles, suureks). Auto+number, järje(korra)+number, kinga+number, konto+number, maja+number, riidehoiu+number, siht+number, suurus+number, telefoni+number, õnne+number. Hotelli+number, luksus+number. Laulu+number, leiva+number ülek, nalja+number, tõmbe+number. Ajalehe+number, eri+number, kaksik+number, märtsi+number. Numbri+ketas (telefonil), numbri+laud (kellal, mõõteriistal), numbri+märk <-märgi>, numbri+saun, numbri+silt (majal), numbri+tuba (hotellis), numbri+tuli (autol, majal), numbri+vai (maamõõtmisel). Number+arvuti digitaalarvuti, number+info, number+kood, number+lugem, number+mõõteriist, number+kiri muus numbritega märgitav noodikiri
n`õks <22e: nõksu, n`õksu> nõksatus; argi: kaval võte; natuke. Rong liikus nõksuga paigast. Mis nõksuga see sul õnnestus? Läheb veel nõks aega. Nõks+haaval
n`äima <27: n`äida, n`äin, n`äime, n`äisin, n`äis, n`äigu, n`äiv, n`äinud, n`äidakse, n`äidud> paistma, tunduma. Näib väsinud olevat, näib väsinud v väsinuna. Sul näib õnne olevat. Mulle näis, nagu oleks koputatud v näis, et koputati. Vt ka n`äiv
olemine <12: -mise>. Viisaka olemisega mees. Pärast sauna oli kohe teine olemine (tunne). Sul on siin toas kena olemine. Ise+olemine. Elamine-olemine. Olemis+laad <-laadi>, olemis+õpetus ontoloogia
omast k`äest. Sul on õunad omast käest võtta (endal olemas). Pane puuduv raha omast käest (omalt poolt). Tean kõike omast käest (ise, oma kogemuste põhjal)
p`aitama <27>. Paitab lapse pead. Selle tembu eest sul pead ei paitata (hästi ei kohelda). Tuul paitab palgeid
pakitama <27>, pakitsema <27> tumedalt valutama; millestki pakil olema; kibelema. Pakitsev valu seljas. Süda pakitab v pakitseb hirmust, hirm pakitseb südames. Mis sul südamel pakitseb? Mis sa pakitsed, aega on!
palju <16: paljude, paljusid>. Paljud inimesed, paljud meist, paljud loobusid. Paljudel juhtudel paljuti. Paljude tulijateni v paljudeni tulijaist jõudis sõnum alles nüüd. Sul oli paljudes asjades v paljus õigus. Ei pidanud paljuks helistada. Palju(gi) mis räägitakse las räägivad
p`il't <22e: pil'di, p`il'ti>. Mustvalge ja värvi+pilt. Tegi, võttis Jürist pilti pildistas Jürit. Näidend kahes vaatuses ja viies pildis. Kujuta pilti! ennäe lugu! Kas sul v sulle on pilt selge? kas sa said aru? Poliitik on pildil ülek (avalikkuse vaateväljas), pürib v pürgib pildile. Pani pildi taskusse ülek, argi kaotas teadvuse. Elavad v liikuvad pildid vmo kinofilm. Loodus+pilt, pulma+pilt, püha(ku)+pilt, vari+pilt siluett, vesi+pilt, kopsu+pilt argi, röntgeni+pilt, valgus+pilt, stereo+pilt. Elu+pilt, koond+pilt, kujutlus+pilt, luule+pilt, mälu+pilt, tänava+pilt, vaate+pilt, võrdlus+pilt, üld+pilt. Haigus+pilt haigusnähtude kogum. Pildi+ajakiri, pildi+keel kujundikeel, pildi+kogu vmo pildigalerii; maalikogu, pildi+loto (mäng), pildi+raam, pildi+raamat, pildi+sari <-sarja> = pildi+seeria, pildi+väli fot. Pilt+mark <-margi>, pilt+mõistatus, pilt+postkaart, pilt+tapeet, pilt+vaip. Pildike(ne)
p`ind1 <22u: pinna, p`inda>. Sondeerib, katsub pinda ülek kuulab maad, hangib eelteavet. Sünnimaa püha pind. Kohtuti neutraalsel pinnal. Kaotas pinna jalge alt, tal kadus pind jalge alt ülek kaotas kindlustunde. Tõusis pinnale, püsib pinnal ka ülek. Käib pinna peale v pinda ülek käib peale, tüütab, tülitab. Naha+pind. Mulla+pind, maa+pind, vee+pind. Lõike+pind, murde+pind, puute+pind, pealis+pind, välis+pind, rõht+pind, tasa+pind. Kui palju sul pinda on? argi kui suur on su eluruumi(de) pindala? Korteri üld+pind (üldpindala). Büroo+pinnad, tootmis+pinnad, parem büroo-, tootmishooned v büroo-, tootmisruumid. Pinna+energia füüs, pinna+karedus tehn, pinna+kiht, pinna+pragu, pinna+tuisk, pinna+töötlus. Pind+struktuur keel. Vt ka pinnal
pl`ekk2 <22e: pleki, pl`ekki> õhuke metall; plekknõu; argi raha. Tsingitud plekk = tsink+plekk. Tinatatud plekk = valge+plekk. Sile kui plekk = plekk+sile järvepind. Lõi kingadele plekid v kontsa+plekid alla. Kas sul plekki on? argi kas sul raha on? Teras+plekk, vask+plekk, kaitse+plekk, räästa+plekk, katuse+plekk. Piima+plekk. Plekk+karp <-karbi>, plekk+katus, plekk+kruus <-kruusi>, plekk+toru, plekk+ämber. Pleki+käärid mitm, pleki+nael, pleki+riba, pleki+tahvel, pleki+tükk, pleki+valts
pr`uukima <28: pr`uukida, pruugin>. Sul ei pruugi muretseda (ei tarvitse). Hakkas noorelt alkoholi pruukima. Pruugitud ülikond (kantud, poolpidune). Vt ka s`uud pr`uukima
s`elge <1>. Poisil on amet selge (käes). Tee mulle see asi selgeks (seleta ära). Selge pilt = kõik on selge. Ilm, taevas läheb selgeks. Selge kuuvalge öö. Loe sina, sul selgem silm (terasem). Mõistus on tal selge ta on täie mõistuse juures. Magab end v pea selgeks (kaineks); ei näe selget päeva joob. See on selge laim (puhas). Selge nagu seebivesi, nagu üks kord üks; selge nagu vesi = vesi+selge; ilm+selge, päev+selge, sula+selge; hõbe+selge, klaas+selge, kristall+selge. Eba+selge. Selge+kujuline, selge+piiriline, selge+pilguline. Selge+veeline järv. Selgeks õpitud = selgeks+õpitud amet. Selgeks+tegemine
s`el'tsis üheskoos; hulgas, seas; argi kaasas. Käisime seltsis koolis. Seltsis (on) segasem üheskoos on mõnusam. Koera v koeraga seltsis on sul parem. Lastel on leivakotid seltsis
s`ilm <22i: silma, s`ilma; s`ilmade ja s`ilme, s`ilmadesse ja silmisse ja s`ilmi>. Silm läheb, vajub, kisub kinni v looja uni tikub peale. Tütar annab emale silmad ette (on emast etem). Valvur pigistab varguse koha pealt silma kinni ülek (ei tee märkama). Viga jäi toimetajal silma+paari v kahe silma vahele (jäi tähele panemata). Peab eessõitjat silmas; laseb v kaotab eessõitja silmist. Jõi end silmini täis ülek (väga purju). Tulu on silmaga näha (ilmne). Oma silmaga v ihu+silmaga ise. Poole silmaga põgusalt, vilksamisi. On palja silmaga näha (optikariistadeta). Räägime nelja silma all ülek (kahekesi, omavahel), silmast silma. Lugu juhtus publiku silma v silme all. Surm on v seisab silma v silme ees. Teeb suured silmad, ajab silmad suureks v pärani v jõlli v pungi v punni. Pärani, lahtisi silmi. Ava+silmi, kinni+silmi = kinni silmi. Säravi silmi = sära+silmi(l). Suuri(l) silmi(l) = suuri+silmi. Pisar+silmi(l). Nii et silm sinine v pungis v punnis (peas) pingsalt. Jõll+silm, kõõr(d)+silm, pung+silm, pilu+silm. Sini+silm, sära+silm, sõstra+silm, mandel+silm. Klaas+silm, kunst+silm, oskuskeeles täpsem tehis+silm. zool: liht+silm, liit+silm. bot taimed: lõo+silm, neiu+silm, pääsu+silm, särje+silm. geol kvartsi teisendid: kassi+silm, tiigri+silm. Kudumisel: parempidi+silm, pahempidi+silm, õhk+silm. ülek: lauka+silm, tule+silm, seaduse+silm. Ihu+silm, vaimu+silm. Suka+silm, kirve+silm, nõela+silm, kartuli+silm, pudru+silm, või+silm. Konna+silm (jalal). Sul on kunstniku+silma. Silma+ava pupill, silma+koobas, silma+kulm kulm, silma+laug, silma+lihas, silma+lääts, silma+närv, silma+põhi, silma+ripse, silma+valge, silma+hammas. Silma+arst, silma+haigus, silma+kliinik, silma+peegel med, silma+pipett, silma+põletik, silma+salv <-salvi>, silma+tilgad. Silma+joonel = silma+lainer. Silma+sära, silma+vaade, silma+pilgutus. Silma+nägemine = silma+seletus. Silm+laik <-laigu> (nt liblika tiival). Vt ka s`ilma h`akkama, s`ilma h`eitma, s`ilma p`aistma, s`ilma p`uutuma, s`ilma r`iivama, s`ilma tegema, s`ilma t`orkama, silmas pidama, s`ilmi pimestama
silma+m`õõt. Pilt on viltu ‒ sul pole silmamõõtu
s`uhtes ei soovita tähenduses: kohta, vastu, üle. Rööpjooned, mis on telje suhtes nurga all .. (asetsevad teljega nurgi). Selles (suhtes) on sul õigus (selles asjas). Euro kurss dollari suhtes, parem dollarisse. See kehtib ka sinu {suhtes} → kohta (käib ka sinu kohta). Otsus tähtaja pikendamise {suhtes} → kohta tähtaja pikendamise otsus. Kriitika ministri {suhtes} → kohta v pihta. Usaldus panga {suhtes} → vastu. Vaidlus tuleviku {suhtes} → üle. {Puudus magneesiumi suhtes} → magneesiumipuudus
tarvitsema <27>. Isa ei tarvitse v isal ei tarvitse täna tööd teha. Homme ei tarvitse vara tõusta. Sul tarvitseb ainult öelda ja ma tulen
tavaliselt. Sul on õigus nagu tavaliselt. Eba+tavaliselt
tulev`ik <25: -viku, -v`ikku>. Mis plaanid sul kaugemas, lähemas tulevikus on? Tulevik on tume midagi head ei ole oodata. Tulevikuga kunstnik (lootustandev, edueeldustega). Tuleviku+kavatsus, tuleviku+linn, tuleviku+lootus, tuleviku+pilt, tuleviku+stsenaarium, tuleviku+uuring, tuleviku+väljavaade
vabandus <11: -e>. Palus sõbralt oma sõnade pärast v oma sõnade eest vabandust. (Palun) vabandust, et ma hiljaks jäin. Esitab vabandusi. Mis sul enda vabanduseks öelda on? Vabandus+kiri, vabandus+palve
valutama <27>. Käsi valutas randmest. Selg valutab väsimusest. Kust sul valutab? Ära selle pärast pead valuta. Vt ka südant valutama
viga <18u: v`ea, viga; vigu ja vigasid>. Tegi etteütluses viis viga. Vigade parandus. Sai kukkudes viga (sai haiget v vigastada). Mis sul viga on? Ilmal pole viga(gi) ilm on päris ilus. Mis viga teise seljas liugu lasta. Keele+viga, kirja+viga, trüki+viga, mõõte+viga, arvutus+viga, hooletus+viga. Keha+viga, rühi+viga keha-, rühipuue. Riide+viga. Lennuki konstruktsiooni viga. Viga+saanu. info: vea+avastus, vea+teade <-t`eate>, vea+tõrje. Vigade+rohke
vihastama <27>. Poisi jutt vihastas tüdrukut (tegi vihaseks). Tüdruk vihastas poisi peale (sai vihaseks). Maksab sul selle tühja asja pärast vihastada (vihane olla). Välja vihastama
v`älja n`äitama. Näita välja, mis sul käes on. Ei näita oma pahameelt välja
`õhk <22e: õhu, `õhku>. Läppunud, umbne õhk. Puhas õhk. Õhk on puhas ka ülek soovimatuid isikuid pole näha vms. Kerge kui õhk = õhk+kerge. Materjal laseb õhku läbi, õhku läbilaskev materjal. Materjal ei lase õhku läbi, õhku läbilaskmatu materjal. Rikub õhku ajab haisu, nt peeretab. Lähme värske õhu kätte. Etendus toimus vabas õhus, oli vaba+õhu+etendus. Vajan sind nagu õhku oled mulle väga vajalik. Sa oled mulle õhk ülek sa ei tähenda mulle midagi. Kadus nagu õhk (kiiresti, jäljetult). Haistab pahandusi lausa õhust (tunneb vaistlikult). Õhust võetud tulemused (välja mõeldud, aluseta). Elab õhust ja armastusest. Lennuk tõusis õhku, on õhus. Politseinik tulistab, laseb õhku. Ladu lasti õhku (õhiti), maja lendas õhku. Hüpotees jäi õhku rippuma ülek (jäi tõestamata, lahtiseks). Sul on hea pea, haarad kõike õhust (omandad vaevata). Haigla+õhk, hinge+õhk, hommiku+õhk, kevad+õhk, linna+õhk, maa+õhk, mäestiku+õhk, põlemis+õhk, suru+õhk, toa+õhk, välis+õhk, öö+õhk. Õhu+aken, õhu+balloon (õhuga täidetud), õhu+keeris, õhu+kiht, õhu+kitarr (kujutletav), õhu+klapp, õhu+lahing, õhu+laine, õhu+liin el, õhu+luure, õhu+lämmastik keem (õhus sisalduv), õhu+mull, õhu+suudlus, õhu+peegeldus, õhu+perspektiiv kunst, õhu+piraat, õhu+post lennupost, õhu+pump, õhu+puudus, õhu+rünnak, õhu+sammas meteo, õhu+sild, õhu+sisaldus, õhu+sõda, õhu+tee lennutee, õhu+temperatuur, õhu+toru, õhu+transport = õhu+veondus, õhu+tõmbus, õhu+tõmme, õhu+tühik, õhu+vaim folkl, õhu+varu, õhu+virvendus, õhu+vool <-voolu>. Õhu+küllane = õhu+rikas, õhu+vaene. Õhk+peen väga peen. Õhk+isolatsioon, õhk+madrats täispuhutav madrats, õhk+mört eh õhus kivistuv mört. Õhku+tõus, õhku+tõusmine
`ütlema <30: ütelda ja `öelda, `ütlen, `ütlesin, `ütles, ütelgu ja `öelgu, `ütlev, ütelnud ja `öelnud, üteldakse ja `öeldakse, üteldud ja `öeldud>. Ütles mehele tõe näkku. Jättis ütlemata, et .. Ütlematagi selge. Sul on lihtne ütelda v öelda. Raske ütelda v öelda (arvata). Ütleme, et saame viis inimest kokku (oletame). No mis sa ütled! Nüüd alles ütles. Ütle nüüd oma sõna. Tõtt-öelda. Ausalt öelda. Pehmelt öelda. Vt ka l`ahti `ütlema, ära `ütlema, üles `ütlema
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|