|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
aru+anne <-`ande> ettekanne tehtud tööst. 2018. aasta aruanne. Aruanne tööst, töö kohta = töö+aruanne. Kuu+aruanne, aasta+aruanne, vrd aruande+aasta aasta, mille kohta aruanne esitatakse. Komandeerimis+aruanne = lähetus+aruanne, finants+aruanne, käibe+aruanne, koond+aruanne. Aruande+koosolek, aruande+kõne, aruande+kohustuslik
elavalt <keskv elavamalt ja elavamini, üliv kõige elavamalt ja elavaimalt, kõige elavamini ja elavaimini>. Seltsi tööst võetakse nüüd elavamalt v elavamini osa. Möödunu on elavalt meeles (selgesti)
h`ea+m`eel, h`ea m`eel. Heameel v hea meel tehtud tööst. Tundis külaliste üle heameelt v head meelt. Tegi heameelega v hea meelega kõik ise. Suurest heameelest. Mul oleks hea meel, kui .. Liturgias: .. ja maa peal rahu ja inimestest hea meel
h`iilima <28: h`iilida, hiilin>. Hiilib mehele järele. Hiilib tööst kõrvale. Haiguse kulg oli hiiliv. Hiilivalt. Vt ka m`ööda h`iilima
h`õlp <22e: hõlbu, h`õlpu> kerge(m) elu; lust, kergus. Ei anna endale ega lastele hõlpu. Saab tööst hõlpu. Ajab hõlpu taga. Hõlpu täis. Hõlp+tulu, hõlp+töö haltuura
krobe <2: -da>, krobeline <12: -lise> kergelt konarlik; ülek karune, kohmakas. Krobeda v krobelise koorega = krobeda+kooreline puu. Tööst krobedad v krobelised = töö+krobedad käed. Krobe v krobeline (hääle)toon. Krobedus = krobelisus
krobenema <27> krobeda(ma)ks minema. Tööst krobenenud käed
kõrvale h`oidma, kõrvale h`oiduma. Hoiab (end) v hoidub tööst kõrvale. Hoiab minu eest kõrvale väldib mind. Kõrvale+hoid(u)ja
k`önksuma <27> könksu tõmbuma. Tööst könksunud käed
lohutus <11: -e>. Leiab tööst lohutust. Lohutus+auhind, lohutus+sõna, lohutus+toit
lähemal keskv <algv lähedal>, lähemale, lähemalt. Mida lähemal kesklinnale, seda tihedam liiklus. Tule lähemale! Kas te tunnete seda härrat lähemalt? Räägib lähemalt oma tööst
nägemus <11: -e> kummitus, viirastus, ilmutis; kujutlus. Näeb nägemusi (viirastusi). Nägemus tulevasest tööst (kujutlus). Ministri nägemus rahvusküsimusest, parem seisukoht rahvusküsimuses, arusaam rahvusküsimusest, vaade rahvusküsimusele, suhtumine rahvusküsimusse
p`arkima1 <28: p`arkida, pargin> parkainetega töötlema; parkainete toimel tumedamaks värvima; argi: peksma; ahnelt sööma. Pargitud nahk parknahk, kuivatatud parkimata nahk raagnahk. Taimedega, rasvaga pargitud nahk = taim+pargitud, rasv+pargitud nahk. Tööst pargitud sõrmed ülek (karedaks muutunud). Parkis pojal v poja naha kuumaks. Parkis endal v oma kõhu täis
rahuldus <11: -e>. Tunneb, leiab tööst rahuldust. Muusika annab, pakub talle rahuldust. Sai sugulise v seksuaalse rahulduse. Solvatu nõudis rahuldust (kutsus solvaja kahevõitlusele), solvaja andis talle rahulduse (võttis kutse vastu). Enese+rahuldus. Rahuldus+tunne
sõnuma <27> pahandama, tõrelema; folkl sõnadega nõiduma. Järgmisest tööst ta ei taha rääkida, kardab ära sõnuda
t`apma <35: t`appa, tapan>. Mõrvar tappis ohvri noaga. {Orkaan tappis kümme inimest} → orkaanis hukkus kümme inimest. Kiskja tappis, parem murdis inimese. Tööga v tööst tapetud tervis (laostatud, kurnatud). Tappis kõik kärbsed maha. Aega on nii et tapab argi (väga palju). Tappev igavus argi (väga suur)
t`öö <26i: t`öösse ja töhe>. Teeb tööd töötab. Murrab, rabab, rügab, rühmab tööd (teha). Oskab kõiki töid. Töö käib. Jõudu tööle! Mees, masin hakkas tööle. Pange pead tööle! Võeti tööle, vabastati töölt (vrd vabastati ajutiselt raskest tööst). Süveneb töösse v töhe. Remont v remondiga on tükk tööd. Kotis on poolik kudumis+töö. Tühi töö asjatu tegevus. Näritud saabas on kutsika töö. Vargad tegid puhta töö, vrd koolitas end puhta töö peale. Aja+töö, doktori+töö, eel+töö, elu+töö, heli+töö, juhu+töö, järel+töö, kirve+töö, koos+töö, käsi+töö, käte+töö, lisa+töö, lõpu+töö, maalri+töö, meeste+töö, meistri+töö, metalli+töö, naha+töö, oote+töö, oskus+töö, põllu+töö, päeva+töö, sunni+töö, suve+töö, teenindus+töö, tüki+töö, uurimis+töö, ühis+töö. Töö+aasta, töö+ala, töö+armastus, töö+aruanne, töö+distsipliin, töö+graafik, töö+hull = töö+narkomaan, töö+hüpotees, töö+invaliid, töö+jaotus, töö+juhend, töö+kaaslane, töö+kittel, töö+kogemus, töö+kohustus, töö+kultuur, töö+kulu, töö+käsk, töö+laud, töö+lõik, töö+meeleolu, töö+meetod, töö+norm, töö+operatsioon, töö+ori, töö+oskus, töö+ruum, töö+rõõm, töö+rühm, töö+rütm, töö+staaž, töö+tund, töö+tõend, töö+vaheaeg, töö+vahend, töö+vigastus, töö+vilumus, töö+võte, töö+õnnetus, töö+ülesanne, töö+mesilane aiand. Töö+kava = töö+plaan, töö+keskkond, töö+olud = töö+tingimused. Töö+kõlblik, töö+kõlbmatu seade. Töö+rohke, töö+vaba aeg. jur: töö+suhe, töö+õigus. ped: töö+kasvatus, töö+vihik, töö+õpe. põllum: töö+laius (kombainil), töö+sügavus (seemendil). sõj: töö+teenistus, töö+toimkond. tehn: töö+joonis, töö+seadis, töö+takt (mootoril). Töö+juhataja = tööde+juhataja. Tööle minek = tööle+minek, tööl olek = tööl+olek, töölt tulek. Tööta+tööline töötu
t`ül'pimus <11: -e>. Tülpimus tööst. Räägib tülpimuseni üht ja sama
vabastama <27>. Vangid vabastati (lasti vabaks). Juhataja vabastati töölt korruptsiooni tõttu jur (töösuhe lõpetati, vallandati). Juhataja vabastati töölt omal soovil jur (töösuhe lõpetati). Mees vabastati tervisehäirete tõttu raskest tööst. Vabastage tee tehke tee vabaks. Vabastaja
v`iilima <28: v`iilida, viilin> ka argi kõrvale hoidma, looderdama. Viilib rauatükki, küüsi. Viilib trellid läbi. Viilib tööst. Viilimis+pink viilpink
villand (tüdimuseni) küllalt. Mul on tööst villand. Mehel sai villand naise tahtmist teha
v`älja k`asvama. Laps kasvab riietest välja. Uurimus on välja kasvanud igapäevasest tööst. Välja+kasvamine
väsima <27>. Olen raskest tööst väsinud. Olen ootamisest v ootamast väsinud. Olen üle väsinud, surmani väsinud = surm+väsinud, puru+väsinud. Jalad väsivad ära
ähmane <10: -se> tuhm, halvasti läbipaistev, hägune. Prilliklaasid läksid ähmaseks. Ähmane, ähmase+võitu ettekujutus tehtavast tööst. Ähmaselt. Ähmasus
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|