|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit
gini <17> (endisaegne Inglise kuldmünt)
K`atšini <1e: kuhu -sse>, Kachin Pyinè birma, Jinghpaw Mungdan katšini Myanmari (Birma) osariik
mini+ ülimalt lühike; väike: mini+kleit, mini+mantel, mini+seelik, mini+mood, mini+pikkus; mini+arvuti, mini+baar hotellitoa baarikapp, mini+golf, mini+korvpall, mini+loomaaed, mini+sõiduk
mini1 <17> argi minia
mini2 <17 ja 16; os mini ja minit> argi minimaalne pikkus, sellise pikkusega rõivas. Üks kannab maksit, teine mini(t)
sini+ sinine: sini+meri, sini+taevas; bot: sini+vihm (vääntaim), sini+värvik (seen); rohttaimed: sini+helmikas, sini+latv, sini+nukk <-nuku>; zool: sini+hai, sini+kala, sini+näär <-nääri>, sini+rind (lind), sini+tihane, sini+vaal <-vaala>; sinakas; sinine ja: sini+hall <-halli>, sini+lilla, sini+punane, sini+roheline
sinine <10: -se>, liitsõnus ka sini+. Sinine leht argi töövõimetusleht. Sinine esmaspäev ülek pohmeluspäev. Ootasime bussi, et silm sinine peas (kaua, pingsalt). Pidin end siniseks vihastama vihastasin väga tugevasti. Rukkilille+sinine, taeva(s)+sinine, türkiis+sinine. Kahvatu+sinine, õrn+sinine, hele+sinine, ere+sinine, sügav+sinine, tume+sinine, rohekas+sinine. Sinise+kirju, sinise+triibuline, sinise+õieline
Šani <17: kuhu -sse>, Shan Pyinè birma, Möng Tai šani Myanmari (Birma) osariik
Taani <16: kuhu -sse ja T`aani>, Danmark taani riik Euroopas
taani k`eel
t`aine <10: t`aise>. Ostab ainult taist liha
teine <12: teise, t`eist, teisesse ja t`eise; teiste, t`eisi, teistesse ja teisisse>. Kahekümne teine. Jäi teiseks, jäi teisele kohale. Teist korda, parem kui teistkordselt. Tule mõni teine kord, tule teinegi kord, vrd teine+kord. Teine sort (kaubal), teine hääl (duos, duetis, kooris), teine käik (autol). Läks v kolis teise ilma suri. Jüri armastab teist (kedagi muud). Räägib üht, aga teeb teist. Jäi üksi, kõik teised lahkusid. Mõtleb samuti kui iga teine (inimene). Pani teised riided selga. Elu on nüüd hoopis teisem (teistsugusem), on teiseks v teisemaks saanud. Läksid teine teisele poole v teine teise (III v) kanti, vrd teine+teise. Ostis arvuti, aga ei oska teist kasutada (seda). Rääkis üht(e) ja teist v üht-teist. Ühed, teised ja kolmandad. Poeg käib teises (klassis). Teise+laadiline = teist laadi, teise+usuline = teist usku, teise+sooline = teisest soost. keel: teise+välteline = teises vältes. Teist+kaudu
teisi+sõnu, teisi sõnu teiste sõnadega, teisiti öeldes
tihi <17> (kaardimängus). Võttis tihi, sai kolm tihi
tina <17: t`inna ja tinasse> keem (stannum ld); üldkeeles ka tähenduses: plii (plumbum ld). Tinast kuul = tina+kuul. Hall nagu tina = tina+hall <-halli>. Jalad on (nagu) tina täis, on tina+rasked. Täis kui tina argi täiesti purjus. Mehed panid tina argi (jõid, trimpasid). Vaenlasele anti tina, vaenlane sai tina argi vaenlast tulistati. Miski ei aita, tee või tina argi. Kadus nagu tina tuhka (jäljetult). Valavad õnne+tina. Inglis+tina vmo = tina ja sea+tina vmo plii. Joote+tina, sula+tina, trüki+tina. Tina+kaevandus, tina+maak, tina+paber, tina+sõdur, tina+tolm, tina+valaja, tina+lõige <-l`õike> kunst, tina+sulam keem, tina+uba ülek püssikuul. Tina+mürgitus, tina+valge, oskuskeeles täpsemad pliimürgi(s)tus, pliivalge
tine <2: -da> tuhm, kahvatuhall; peenelt ning summutatult kõlav. Tine hämarus, kellahelin. Tinedalt. Tinedus
t`ing+ tingitud: ting+refleks; tinglik, arvestuslik, kokkuleppeline, leppe-: ting+märk <-märgi> leppemärk, ting+nimetus, ting+tähis, ting+ühik, ting+trükipoogen; maj: ting+kütus, ting+toos, ting+vagun; põllum: ting+künnihektar, ting+loom <-looma>; tinglikult: ting+tühi mänguruum
t`in't2 <22e: tin'di, t`in'ti>. Must, sinine nagu tint = tint+must, tint+sinine. Märk+tint, täitesulepea+tint, viltpliiatsi+tint, sala+tint. Tindi+kiri, tindi+plekk, tindi+pott, tindi+paun zool seepiat sisaldav peajalgsete paun
tipi <16> Põhja-Ameerika indiaanlaste püstkoda
tiri <17>, tiri+asend sport (pea all, jalad ülal). Tiri+ripe
t`ooni `andma domineerima, ilmet andma. Tartu linnas, Tartu linnale annavad tooni üliõpilased. Tooni andev = tooni+andev suund (määrav, tähtsaim). Om-ga: tooni+andja
träni <17> argi trään
ts`ink <22e: tsingi, ts`inki> (keemiline element). Tähis Zn. Tsingi+maak, tsingi+sulam. Tsink+oksiid, tsink+plekk, tsink+salv <-salvi> farma, tsink+valge (valge pigment), tsink+ämber
Tšanõ [tšan`õõ] <26> järv Venemaal Baraba stepis
tšatni <16> vürtsine India puuviljakaste
tšiia <16>, oskuskeeles täpsem õlisalvei. Tšiia+seemned õlisalvei seemned
Tšiili <16: kuhu -sse>, Chile [tšiile] hisp riik Lõuna-Ameerikas
tš`ikk <22e: tšiki, tš`ikki> argi ilus tütarlaps
tšilli <16>, tšilli+pipar vürtspaprika maitseainena
tš`ips <22e: tšipsi, tš`ipsi>, parem krõps
Tšita [tšit`aa] <26: kuhu -sse>, ka Tšit`aa linn Venemaal, Taga-Baikali krai keskus
t`öin <22i: töina, t`öina> töinamine, nutt
t`öine <10: t`öise>. Töine päev (tegus, töörohke). Töine meeleolu, õhkkond töömeeleolu, -õhkkond. Töine (tööst saadav) ja mitte+töine tulu. Aasta algas töiselt
Viini s`ai vanillikreemiga saiake
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|