|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit
aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} → vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla
ahi <24e: ahju, `ahju; `ahje ja `ahjusid>. Malmist, pottkividest, tellistest ahi = malm+ahi, pott+ahi, tellis+ahi, vrd tellise+ahi (tellisetootmiseks). Ahju lagi, põrand, lõõr. Kaminaga ahi = kamin+ahi eh, kerisega ahi = keris+ahi, keriseta ahi = umb+ahi etn. Kütan ahju (os), panen v teen tule ahju (sisseü), panen ahju (om) küdema. Ahjust võetud v tulnud, ahju+soojad saiad. Ahjus küpsetatud liha = ahju+liha. Istub, konutab ahju taga ülek on kodune, käib vähe väljas. Tal on vesi ahjus ülek ta on kimbatuses, tal on häda käes. Rehe+ahi, sauna+ahi, toa+ahi. Vanni+ahi, vrd vann+ahi tehn (klaasi valmistamisel). Tööstus+ahjud: kuumutus+ahi, martään+ahi, kõrg+ahi, kamber+ahi, lubja+ahi, portselani+ahi. Elektri+ahi (elektriga köetav). Leiva+ahi, prae+ahi, grill+ahi, suitsu+ahi = suitsutus+ahi. Glasuurimis+ahi, vrd glasuur(pott)+ahi. Ahju+hark, ahju+roop; ahju+pealne, ahju+pink madal soemüür ahju küljel, ahju+rind (reheahjul); ahju+kartulid, ahju+piim <-piima> (ahjus kuumutatud); ahju+täis halge, leiba
`aim <22e: aimu, `aimu> (eel)aimus; ebamäärane kujutlus. Õnne, surma aim. Mul on selline aim, et midagi juhtub. Andis mulle juhtunust aimu, veidike aimu mul asjast on. Tal polnud juhtunust aimugi, vähematki aimu, õrna aimugi
ambitsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> edasipüüdlik ja auahne taotlus. Tal pole mingeid ambitsioone juhataja kohale
`an'd <22e: anni, `an'di> annetus, kink; anne, andekus; hrl liitsõna järelosana andmine; mitm etn veimed v veimevakk, annivakk. Looduse, sügise annid = loodus+annid, sügis+annid. Mee+and, piima+and, mere+and, jumala+and, ohvri+and. Tal on keelte peale andi. Kõne+and, laulu+and. Andeks+and, märgu+and
anne <6: `ande, annet> andekus, talent; osa, vihik. Tal on selleks tööks v selle töö peale annet. Loomupärane, kaasasündinud, sünnipärane anne. Muusika+anne, keele+anne, koomika+anne, jutustamis+anne, vaimu+anne. Liitsõna järelosana ka andmine, antu: aru+anne, nõu+anne, teada+anne, välja+anne, üles+anne. Romaan ilmus annete kaupa. Ande+rikas andekas, ande+vaene andetu
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
aru+r`aas argi, aru+raasuke[ne] argi arunatuke. Tal pole aruraasugi peas
asja+õiendus asjatoimetus, asjatalitus. Tal oli linnas asjaõiendusi, läks linna asjaõiendustele. Käis põõsastes asjaõiendusel (loomulikke vajadusi rahuldamas)
eba+m`eeldiv. Ebameeldiv uudis. Tal on ebameeldivusi (pahandusi). Ebameeldivalt
`eeldus <11 ja 9: -e>. Eeldused edukateks läbirääkimisteks, edukate läbirääkimiste eeldused (eeltingimused). Teoreemi eeldus ja väide. Tal on koomiku eeldusi (koomikuannet). Kõigi eelduste kohaselt kõigi oletuste järgi
`ette+val'mistus ei soovita tähendustes: väljaõpe; koostamine. Teeb ärasõiduks ettevalmistusi valmistub ärasõiduks, ära sõitma. Meditsiiniõdede {ettevalmistamine v ettevalmistus} → väljaõpe. {Tal puudub pedagoogiline ettevalmistus} → tal ei ole pedagoogi haridust. Uue seaduse {ettevalmistamine v ettevalmistus} → koostamine, tegemine. Ettevalmistus+aeg, ettevalmistus+järk, ettevalmistus+kursus, ettevalmistus+rühm, ettevalmistus+töö
h`akkamine <12: -mise> ka: ettevõtlikkus, tarmukus; teenistus, tööots. Tal on hakkamist kõigeks, kõige peale. Pead endale mingit uut hakkamist vaatama. Tööle, sõitma hakkamine = tööle+hakkamine, sõitma+hakkamine. Pihta+hakkamine, vastu+hakkamine. Vt ka h`akk <haku>
h`ing2 <22i: hinge, h`inge; seisundivorm h`inges ja hinges>. Tolm matab hinge. Hais lõi, pani, võttis, mattis hinge kinni. Pidasin, hoidsin hinge kinni. Õlu on ankrus hinge all (õhutihedalt kinni). Pani kolm kannu õlut, kausitäie suppi hinge alla (jõi v sõi ära). Mehel on veel hing sees, mees on veel hinges (elus). Haige heitis hinge (suri). Jäta mu hing rahule! Sõnad läksid hinge. Hinge põhjas uskusin, et .. (südame põhjas). Kahetsen hinge põhjani (südamest). See patt on minu hingel, hinge peal. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Tal pole sentigi hinge taga. Püüdsin ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Inim+hing, mees+hing, nais+hing. Orja+hing. Kaunis+hing (eluvõõras) esteeditseja. Hinge+sugulane = sugulas+hing. Hinge+ahastus, hinge+hoole, hinge+aur, hinge+õhk, hinge+elu, hinge+jõud, hinge+lähedane, hinge+rahu, hinge+valu, hinge+soojus, hinge+suurus, hinge+teadus psühholoogia
juhe <5: j`uhtme, juhet> juhtiv ese. Poisil on pikad juhtmed ülek, argi (aeglane taip). Tal istub keegi juhtmete peal, tal jookseb juhe kokku ülek, argi ta ei taipa. Auru+juhe, elektri+juhe, gaasi+juhe, mördi+juhe, nafta+juhe, prügi+juhe, vee+juhe. Alumiinium+juhe, vask+juhe, toru+juhe, voolik+juhe. Juhtme+ots, juhtme+paar, juhtme+traat
jumitult määratult, koletult, röögatult, päratult. Tal on jumitult aega ja raha käes
j`ätkuma <27> edasi kestma; piisama. Tal jätkus alati külma verd, närvi. Ei jätkunud südant palujale ära öelda. Uut esimeest, uuest esimehest jätkus igale poole
k`ael <23u (ja 22u): kaela, k`aela; k`aelu ja k`aelasid>. Paneb salli kaela, sall on kaelas. Hakkas, langes lahkujale kaela. Pudeli, vaasi, viiuli kael. Poolsaare, väina kael. Tänavanimes: Vanaturu kael. Lagi on kaela kukkumas. Tal on suured võlad kaelas, ta on kaelani võlgades. Kaelani märg läbimärg. Püüab oma süüd teiste kaela ajada v määrida. Elab alles vanemate kaelas, kaela peal ülek (on koormaks). Sai süüdistuse, trahvi kaela. Sai eksami kaelast ära. Meie meeskond sai jälle kaela ülek, argi (kaotas). Käib mulle kaela peale ülek (nõuab tungivalt). Ähvardab vaenlasel kaela kahekorra keerata v käänata. Selle tööga võib kaela murda. Härja+kael, luige+kael. anat: emaka+kael, hamba+kael. Kure+kael bot. Mere+kael, maa+kael. Ihnus+kael, nadi+kael, näru+kael, säni+kael, võru+kael. Kenus+kael ülek hobune. Kaela+ehe <-`ehte>, kaela+kee, kaela+võru, kaela+rihm, kaela+rätik = kaela+rätt, kaela+side <-sideme> lips. Kaela+auk = kaela+ava (särgil, kleidil). aj karistusvahendid: kaela+puu, kaela+raud. anat: kaela+arter, kaela+veen, kaela+närv, kaela+lüli, kaela+lihas. Kael+kott <-koti> etn, kael+põll, kael+joon mat. Sisseü-ga: kaela+panek
kana+p`ea argi. Tal on kanapea ta jääb kergesti purju. Sinusugune kanapea ei taipa elust midagi (sina rumal)
k`arv <22u: karva, k`arva>. Hallid karvad juustes. Lõug on karva kasvanud, vrd karva kasvanud = karva+kasvanud lõug. Koera sile, tokerjas karv (karvkate). Loom ajab karva. Võtab seal karva kõrvaldab tapetud seal karvad. Hirmust tõusid tal karvad püsti ülek. Kadus kõige naha ja karvadega (täielikult, kogu täiega). Ihu+karv, juukse+karv, kulmu+karv. Loomal: alus+karv, traat+karv; suve+karv, talve+karv. Taimel: haake+karv, juure+karv, kõrve+karv. Karva+tort, karva+tutt, karva+tüügas, karva+ude, karva+pööris (looma nahal). Karva+kasv, karva+kadu med, karva+vahetus (loomal). anat: karva+folliikul = karva+nääps, karva+juur, karva+sibul, karva+püstitaja(lihas). Karva+pool <-poole> (nahal), karva+võtt (seatapul). Karva+kitkur epilaator, karva+lõikur depilaator. Karv+lõng tkst (karvadest kedratud)
k`atma <35: k`atta, katan, k`aetakse, k`aetud>. Katab söögitoas lauda. Kattis korvi rätiga (kinni). Lumi katab maa(d), maa on kaetud lumega. Katmata vajadused, kulud. Tal on pere toita ja katta. Jooksja kattis vahemaa kahe minutiga (läbis). Katab vastase keskmängijat (nt jalg-, korvpallis). Rühma taganemist kaeti suurtükitulega sõj (julgestati)
k`oht <22i: koha, k`ohta>. Maja on hea koha peal. Kus kohas, kus kohal see asub? Kust kohast sa selle said ja kuhu kohta sa ta paned? Algatus peab tulema kohtadelt paberl (kohapealt). Bussis polnud vabu kohti. 40 kohaga buss. Järjejutt jäi põnevas(t) kohas(t), põneva koha peal(t) pooleli. Sai tasuva koha, töötab poole kohaga, lasti kohalt lahti. Eesti maadleja sai teise koha, tuli teisele kohale. Parlamendi kohad. Teooria nõrgad kohad. euf: hea koht käimla, pehme koht istmik. Juhatajana on ta omal kohal (sobiv), on tühi koht (kasutu). Selle koha pealt on sul õigus (selles asjas). Alustas ärimehena tühjalt kohalt. Omast kohast on tal õigus (omajagu). Kitsas+koht, mure+koht mure, nalja+koht = naeru+koht nali, mõtte+koht. Elu+koht, jätku+koht, kesk+koht, kogunemis+koht, leiu+koht, oksa+koht, seene+koht, talu+koht, siht+koht. Au+koht, iste+koht, haigla+koht, õpilas+koht. Inseneri+koht, valvuri+koht, põhi+koht, töö+koht. Esi+koht, punkti+koht, liidri+koht. Koha+meel, koha+mälu, koha+muistend, koha+nimi, koha+näitaja (nt kinos), koha+otsija, koha+pakkumine, koha+vahetus, koha+viit <-viida> bibl, info. Koht+kraana (statsionaarne). el: koht+valgusti, koht+valgustus (lokaalne). Koht+võrk info
komme <6: k`ombe, kommet>. Rahva+komme, pulma+komme, matmis+komme, elu+komme, laua+komme. Tal on komme v kombeks hilineda, on hilinemise komme. Kombe pärast moepärast, niisama. Kogemata kombel kogemata. Koledal kombel koledasti, väga. Eksi+kombel, ime+kombel, õnne+kombel. Hiilib varga kombel (nagu varas). Kombe+lõtv, kombe+vastane, kombe+vabadus, kombe+õpetus
kopikas <2: -ka, -kat> (rahaühik). Teenis kena v priske v hea v kõva kopika. Veeretab iga kopikat näppude vahel on ihne. Pole kopikatki väärt ei ole midagi väärt. Tal ei ole aru (mitte) kopika eest(ki). Kõik olid kohal nagu viis kopikat. Nälja+kopikas, sandi+kopikas
krabisev <2: -a> ka argi (paber)raha. Krabisev paber. Tal ikka on seda krabisevat
kõhe <2: -da>. Poiss ei kartnud, aga tal oli siiski veidi kõhe. Tuule käes on kõhe seista (jahedavõitu). Kõheda+võitu
kõlisev <2: -a> ka ülek (metall)raha. Kõlisevat tal jätkub
kõrva+tagune. Kratsib kõrvatagust. Tal on kõrvatagused alles märjad ülek ta on väga, liiga noor
k`õõr+s`ilm <-silma> kõõrdsilm. Noorem laps on kõõrsilm, tal on kõõrsilmad. Kõõrsilm poisike kõõrsilm(ali)ne poisike
k`äe+pärast. Telefon on käepärast. Tal on alati mõni vabandus käepärast võtta
k`üll. Küll ma tulen. Tal on aega küll (küllalt). Palgast saab mulle küll (jätkub, piisab). See kuub on sulle hea küll, käib sulle küll. Hea küll olgu pealegi
l`askma <34: l`asta, lasen, l`asksin ja lasin, l`askis ja lasi, l`asku, l`askev, l`asknud, l`astakse, l`astud>. Lase tal minna, las(e) ta läheb luba tal minna. Las(e) käia! Nii peen preili, et lase aga olla (et paremat pole ollagi). Lase tuli surnuks kustuta valgus. Laskis v lasi end mehest lahutada. Laskis v lasi hinna alla alandas hinda. Lasi püksi tegi püksid täis. Laseb liugu. Laseb vibu v vibuga, püssi v püssiga. Laseb märki. Vt ka j`alga l`askma, l`ahti l`askma, läbi l`askma, maha l`askma, m`ööda l`askma, s`isse l`askma, v`iltu l`askma, v`älja l`askma
laste+tuba. Tal on olnud hea lastetuba ülek (on saanud hea koduse kasvatuse)
l`endva <1> vmo: rabandus; (äkiline) seljavalu; müt nõianool looma v inimese rabamiseks; argi: torm, möll; kiirus, tamp. Lendva on loomad läbi löönud. Tal on alailma igavene lendva peal
ligidane <12: -se> lähedane. Ligidane pood. Tal ei ole ühtki ligidast (inimest)
l`ihtsalt <keskv l`ihtsamalt, üliv kõige l`ihtsamalt ja l`ihtsaimalt>. Riietub lihtsalt, kuid maitsekalt. Tal lihtsalt ei vea
l`iig <22u: liia, l`iiga>. Mis liig, see liig. Riiet on rohkem, liia võid ära lõigata. Uhkust on tal liiaga. Vt liiaks, liiale, liiast, l`iiga
l`iin <22e: liini, l`iini> (ka pikkusmõõt); mer peenike nöör. Tegutseb mitmes liinis (mitmel alal). Tal on oma liin tal on iseseisev tegevussuund v -viis. Sõidab Tallinna-Pärnu liini (III v) v liinil. Pataljon saadeti liinile vmo (rindele). Bussi+liin, lennu+liin, linna+liin, lähi+liin, kaug+liin, ring+liin. Kaitse+liin sõj, sport. Ees+liin = tule+liin. Jahil: aju+liin, küti+liin. Juhtme+liinid: elektri+liin, telefoni+liin. tehn: automaat+liin, voolu+liin, pakke+liin. mer: logi+liin, viske+liin. Mees+liin, nais+liin (suguluses); tegevus+liin (nt romaanis). põllum: aretus+liin; liin+aretus. Liini+lend, liini+lennuk, liini+rong, liini+vedu, liini+tööline (raudteel, sides jm). el: liini+lüliti, liini+pinge, liini+trafo. Liinide+vaheline aretus põllum
linnuke[ne] <12: -kese> ka: märk ∨. Koosolek peeti linnukese pärast, et linnukest kirja saada. Ta on linnukesega, tal on linnuke(ne) peas (veidriku kohta). Mehel oli seiklusi linnukestega (kahtlaste naistega)
l`ips <22e: lipsu, l`ipsu> kaelaside; lipsunöör; liistak; lipsjas asi, nt piibupits. Paneb lipsu ette. Tal on lips läbi ülek ta on omadega läbi. Rätikunurgad löövad tuules lipsu (III v) (lipendavad). Kiisu+lips argi = kiki+lips argi = rist+lips. Õnge+lips. Piibu+lips. Kartuli+lips kartulilõik. Om-ga: lipsu+nõel, lipsu+sõlm
l`oog <22e: l`oo, l`oogu; l`ooge ja l`oogusid; seisundivorm l`oogus> mahaniidetud hein. Läheb loole v loogu võtma, tal on kuiv loog maas. Ei saanud loogu üles, vihm lõi loo märjaks. Hein langeb vikati all loogu, hein on loogus. Rahvast suri loogu ülek. Loo+reha, loo+võtja, loo+võtmine. Loole minek = loole+minek
loogika <1> teadus mõtlemise vormidest ja seadustest; sisemine seaduspärasus. Ühiskonna arengu loogika. Tema mõttekäigus ei ole loogikat, ta(l) loogika lonkab. Formaal+loogika. Loogika+märk <-märgi>, loogika+puudus, loogika+tehe, loogika+vastane, loogika+viga
maitse <6: m`aitse, maitset>. Õunad on pisikesed, aga maitselt, maitse poolest head. Pane maitseks pipart. Vorsti {maitse+omadused olenevad} → maitse oleneb sellest, kui palju temas on liha. Tal on naiste suhtes, naiste koha pealt maitset. Vali kõik oma maitse järgi. Kõrval+maitse, kunsti+maitse, värvi+maitse. Om-ga: maitse+aine, maitse+kohv, maitse+taim, maitse+roheline, maitse+äädikas nt ürdiäädikas; maitse+elamus, maitse+libastus, maitse+puudus; maitse+lage, maitse+vaene, maitse+rikas maitsekas
majuline <12: -lise> teise juures elav inimene. Tal pole oma kodu, elab majulisena, kus saab
m`ald <22e: mallu, m`aldu> harv maldamine, kannatlikkus, püsi, kärsimus. Muutub rahutuks, kaotab mallu. Tal pole maldu enam oodata
m`ao+h`aav (üldkeeles), m`ao+haavand med. Tal on maohaavad (üldkeeles), on maohaavand+tõbi med
m`ärg <22i: märja, m`ärga; keskv märjem, üliv kõige märjem>. Sain vihma käes märjaks. Märja käes, märjas läheb raud roostetama. Rüüpas leivale märga peale (jooki). Tal kõrvatagused alles märjad ülek ta on väga, liiga noor. Tal on silmad märja koha peal ülek ta on varmas nutma. Läbi+märg, pool+märg, kaste+märg (III v), vihma+märg. Humala+märg = kesva+märg = odra+märg = õlle+märg -märjuke(ne), õlu. Märg+raske = märjast raske, märg+must = märjast must v tume. Märg+gangreen med, märg+mädanik (taimehaigus), märg+preparaat biol, märg+lihvimine tehn, märg+puhastus, märg+puhtima põllum. Märja+tunne
m`üt's <22e: müt'si, m`üt'si>. Pane müts pähe, müts on peas, võta müts peast v maha. Tal on müts pea küljes kinni, pea külge kasvanud, munad mütsi all ülek ta ei võta mütsi peast, kui peab. Ühe mütsi all ülek ühel nõul, ühel meelel. Võtan tema ees mütsi maha ülek austan teda, tunnustan teda. Söön oma mütsi ära, kui .. ülek pean täiesti võimatuks, et .. Ära mine mütsiga lööma ülek ära võta seda asja liiga kergelt. Karusnahast, karusnahka, karusnahkne müts = karusnahk+müts = karus+müts = karva+müts. Karakull+müts, nahk+müts, muru+müts etn, nokk+müts, pigi+müts, pott+müts ka etn, soni+müts, tutt+müts, talve+müts, kapteni+müts, koka+müts, narri+müts, päkapiku+müts, kooli+müts, ujumis+müts. ülek: lume+müts, vahu+müts, uni+müts. Mütsi+kõrv (kõrvikmütsil), mütsi+märk <-märgi> (vormimütsil), mütsi+nokk = mütsi+sirm, mütsi+tutt, mütsi+tegija
n`õu2 <26; os n`õu> nõuanne; abinõu; kavatsus; tarkus. Küsib, saab sõbra käest v sõbralt head nõu. Ükski nõu ei aita. Võtab nõuks, tal on nõu tööle minna. Minu nõu on otsas. Olen temaga ühel nõul. Eel+nõu, sõja+nõu, vande+nõu
paljuti paljudel juhtudel. Paljuti on tal õigus
p`ehme <1>. Pool+pehmeks keedetud muna. Pehme nagu vatt = vatt+pehme. Pehmete istmetega = pehme(+istmeline) vagun. Pehme mööbel. Pehme koht euf istmik. Pehmed voldid (pressimata). Astub pehmel sammul, pehmelt. Loomult pehme, pehme loomuga = pehme+loomuline inimene. Pehme talv. Pehme vesi väikese karedusega vesi. Ta on juba üsna pehme, tal on keel pehme ülek ta on purjus. Rääkis sõbra pehmeks (järele andma, nõustuma). Pehmed väärtused (mida ei saa rahas mõõta). Võrdlustes: siid+pehme, samet+pehme, sammal+pehme, sulg+pehme, udu+pehme, vill+pehme. anat: pehme suulagi, pehme+kelme (ajul). Pehme+mädanik põllum, mets, pehme+sööt <-sööda>, pehme+trükis bibl pehmik. Joobnu pehme+keelne jutt
p`eo <26> pihk (pihu); peotäis linu. Raha on peos, laskis raha peost. Andis peoga komme. Lõi peoga vastu põlve. Peod on rakkus, rakud on peos. Ohjad on peres naise peos ülek peres valitseb naine. Söödab hobust peo pealt, peost. Nüüd oled mul peos (minu võimuses). Tal on peenike peos tal on puudus v häda käes. Silmad (on) peos nutab. Elab peost suhu (vaeselt). Siit paistab talu nagu peo peal(t) (selgesti). Valu on nagu peoga pühitud (kadunud). Peotäis linu, lina+peo. Kanepi+peo
perspekt`iiv <22e: -tiivi, -t`iivi> ruumi kujutamine tasandil; kauguspilt, kaugusjoonis; ülek tulevikuväljavaated, -lootused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Kaugemas perspektiivis on ühisfirma loomine (kavatsusel). Tal pole perspektiivi (tulevikuväljavaateid). Joon+perspektiiv = lineaar+perspektiiv, värvi+perspektiiv, õhu+perspektiiv, tuleviku+perspektiiv, konna+perspektiiv ülek. Perspektiivi+nõue, perspektiivi+õpetus
p`ind1 <22u: pinna, p`inda>. Sondeerib, katsub pinda ülek kuulab maad, hangib eelteavet. Sünnimaa püha pind. Kohtuti neutraalsel pinnal. Kaotas pinna jalge alt, tal kadus pind jalge alt ülek kaotas kindlustunde. Tõusis pinnale, püsib pinnal ka ülek. Käib pinna peale v pinda ülek käib peale, tüütab, tülitab. Naha+pind. Mulla+pind, maa+pind, vee+pind. Lõike+pind, murde+pind, puute+pind, pealis+pind, välis+pind, rõht+pind, tasa+pind. Kui palju sul pinda on? argi kui suur on su eluruumi(de) pindala? Korteri üld+pind (üldpindala). Büroo+pinnad, tootmis+pinnad, parem büroo-, tootmishooned v büroo-, tootmisruumid. Pinna+energia füüs, pinna+karedus tehn, pinna+kiht, pinna+pragu, pinna+tuisk, pinna+töötlus. Pind+struktuur keel. Vt ka pinnal
pr`il'l <22e: prilli, pr`illi; hrl mitm>. Miinus- ja plussklaasidega prillid = miinus+prillid ja pluss+prillid = kaug+prillid ja lähi+prillid. Pani prillid ette, tal on prillid ees, võttis prillid eest (ära). Loeb prillidega. Vaatab elu v elule läbi roosade prillide ülek (optimistlikult), läbi mustade prillide ülek (pessimistlikult). Hoia (oma) piip ja prillid! ülek hoia alt! Päikese+prillid, tolmu+prillid, lume+prillid, autojuhi+prillid, kaitse+prillid, lugemis+prillid, näpits+prillid. Nina+prill ülek ninanips. Prilli+kandja, prilli+papa nalj, prilli+karp <-karbi> = prilli+toos, prilli+klaas, prilli+raamid mitm, prilli+sang, prilli+pood optikakauplus. argi: prilli+film, prilli+kino 3D-film, 3D-kino (ruumiline). zool: prill+karu, prill+vaeras
raha+puru argi raha. Rahapuru tal jätkub
r`aud <22u: raua, r`auda> (metall), tähis Fe; raudese. Rauast nael = raud+nael. Raiub nagu rauda (vastu) vaidleb järeleandmatult. Tal on mitu rauda tules ülek (mitu võimalust varuks). Paneme v ajame mehikesele rauad suhu ülek (allutame ta oma tahtele, teeme taltsaks). Täie rauaga argi täie jõuga, kõike mängu pannes. Latt+raud, leht+raud, soo+raud geol, vana+raud; T-raud, U-raud. Hobuse+raud = kabja+raud, kapsa+raud, pliidi+raud, püssi+raud püssitoru, kraap+raud, muuk+raud, triik+raud; lamba+rauad, rebase+rauad, käe+rauad, suu+rauad. Kaitse+raud = põrke+raud (nt autol). Raua+kaevandus rauamaagikaevandus, raua+känk, raua+materjal, raua+puudus (nt organismis), raua+rooste, raua+räbu, raua+tolm, raua+töö, raua+viilmed mitm, raua+mennik keem (pigment), raua+ooker eh ooker, raua+preparaat farma, raua+tarve (nt taimel). tehn: raua+lakk <-laki>, raua+saag, raua+sulam. sõj relval: raua+kate, raua+suue, raua+õõs, raua+ümbrik. Raua+karva, raua+rikas, raua+vaene. Võrdlustes: raud+hall <-halli>, raud+kõva, raud+külm, raud+raske. Rauast tehtud: raud+aed = raud+tara, raud+ahi, raud+kang, raud+kere, raud+ora, raud+reha. Raud+kapp <-kapi> teraskapp, raud+tala terastala, raud+varb terasvarb. keem: raud+oksiid, raud+sulfaat, raud+vitriol. zool: raud+kiisk, raud+kuklane, raud+kull, raud+kärbes. bot: raud+kask, raud+nõges, raud+osi, raud+remmelgas, raud+ürt. Raud+alumiinium (sulam), raud+meteoriit geol. Vt ka r`audu, r`audus
s`aama <37i: s`aada, s`aan, saame, s`ain, saime, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud>. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus jaamahoone {saab olema} → tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema} → on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema} → need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma} → toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud} → süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru s`aama, jagu s`aama, k`okku s`aama, k`ätte s`aama, l`ahti s`aama, läbi s`aama, maha s`aama, m`ööda s`aama, pähe s`aama, s`isse s`aama, s`urma s`aama, t`eada s`aama, t`oime s`aama, üle s`aama, `ümber s`aama
samuti. Vendi tal pole, õdesid samuti mitte (ka). Elab samuti kui teised inimesed (sama moodi). Taevas oli helesinine, {samuti ka} → samuti meri
s`elge <1>. Poisil on amet selge (käes). Tee mulle see asi selgeks (seleta ära). Selge pilt = kõik on selge. Ilm, taevas läheb selgeks. Selge kuuvalge öö. Loe sina, sul selgem silm (terasem). Mõistus on tal selge ta on täie mõistuse juures. Magab end v pea selgeks (kaineks); ei näe selget päeva joob. See on selge laim (puhas). Selge nagu seebivesi, nagu üks kord üks; selge nagu vesi = vesi+selge; ilm+selge, päev+selge, sula+selge; hõbe+selge, klaas+selge, kristall+selge. Eba+selge. Selge+kujuline, selge+piiriline, selge+pilguline. Selge+veeline järv. Selgeks õpitud = selgeks+õpitud amet. Selgeks+tegemine
s`elguma <27> selgeks saama, osutuma. Poisi jutust selgus süüdlane. Võitja selgub homme. Selgus, et tal on õigus
sina ases <0: sina ja sa, sinu ja su, s`ind, sinusse ja s`usse, sinus ja sus, sinust ja s`ust, sinule ja s`ulle, sinul ja sul, sinult ja s`ult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ja suga; mitm teie ja te, teie ja te, t`eid, t`eisse, t`eis, t`eist, t`eile, t`eil, t`eilt, t`eiks ja teieks, teieni, teiena, teieta, teiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti s`ulle, sul) ka rõhulises>. Mis ma sust ikka tahan. Mis suga teha. Sulle jätkub kindlasti. Ega ma sinuks ole, et kartma löön. Võta sa kinni, mis tal viga on. Oh sa poiss, kus kihutavad. {Küll meil sinuga, Joosu, on alles põli} → küll meil on alles põli, Joosu. Sinu+aegne, teie+aegne. Sinu+poolne, teie+poolne ülesanne, parem sinu, teie ülesanne
soolikas <2: -ka, -kat> sool (soole). Soolikaid (välja) laskma argi tapma. Soolikad mängivad v löövad v lasevad marjast argi, ülek kõht on väga tühi. Tal ei ole supi+soolikat nalj ta ei söö suppi. Soolika+rohi bot (rohttaim)
s`oon <13: soone, s`oont>. Tal on selle töö soont, selle töö peale soont (annet). Sattus (õige) soone peale, (õigele) soonele ülek sai (asjaga) järje peale, asja edenema. Sooni tasuma vmo masseerima. Kaela+sooned, käe+sooned, piha+sooned. Vere+soon, nt juus+soon kapillaar, tõmb+soon veen, tuik+soon arter; lümfi+soon. Lehe+soon leherood. Kaabli+soon el, keerme+soon tehn, juht+soon (nt suusal). Kulla+soon ka ülek, maagi+soon, vee+soon. Nalja+soon, jutu+soon. anat: soone+põimik, soone+tupp. med: soone+kitsend, soone+põletik. Soone+höövel eh. Soone+rohi bot. Soon+kasvaja med, soon+kest anat (nt silmal), soon+kinnis (nt maitseainekotil)
sula käändumatu omds täielik, puhas, selge; määrs päris, täiesti, ainult. Asi jäi sula saamatusest soiku (puhtast v selgest saamatusest). Tal on sula õigus (täiesti õigus)
sutsu argi natuke(ne). Tal hakkas sutsu parem
t`eadma <34: t`eada, t`ean, t`eame, t`eatakse, t`eatud>. Tal on alati kõik uudised teada. Ma ei tea seda, ma ei tea sellest v selle kohta midagi. Teadis rääkida, et .. Minu teada on kõik korras. Tean seda inimest, aga ei tunne teda. Kõik olid teada-tuntud mehed. {Teab} → oskab võõrkeeli. Kas muulased {teavad} → tunnevad Eesti ajalugu? Tea(b) mis juhtus v mine (sa) tea, mis juhtus. Siin pole teab mis v ei tea mis mugavusi (erilisi). Ta polegi kes teab kui tark (mitte eriti tark). Irooniliselt: teada puha. Teadma+himu = teadma+janu teadmishimu, -janu. Vt ka t`eada `andma, t`eada olema, t`eada s`aama, t`eadev, t`eadmata, t`eatav, t`eatud
tuli <20: tule, t`uld, t`ulle ja tulesse>. Elus, lahtine tuli. Pane tuli põlema lülita elektrivalgustus sisse. Päevavalgel ja tulega v tule+valgel. Süütas, tegi kaminasse tule. Pani paja tulele. Viskas paberid tulle. Tuledes linn. Läks rohelise tulega üle tee. Jäädi vaenlase tule alla. Astus, läks võistlus+tulle. Selg on (nagu) tuld täis, lööb tuld välja (valutab). Tuleb (nagu) tuld tooma tuleb korraks külla, astub sisse. On kahe tule vahel ülek (kahepoolses ahistuses). Tal on mitu rauda korraga tules ülek (mitu võimalust varuks). Mehed on läbi tule ja vee käinud, tulest ja veest läbi käinud ülek (palju kogenud, karastunud). Mängib tulega ülek riskib. Viha püsis nagu tuli tuha all (varjatult). Tormab nii et tuli takus, nagu oleks tuli taga. Elektri+tuli, gaasi+tuli, kulu+tuli, lae+tuli, tiku+tuli, kolde+tuli, küünla+tuli, lõkke+tuli; ahtri+tuli, ilu+tuli, märgu+tuli, stopp+tuli, suuna+tuli; jaani+tuli, olümpia+tuli, õitsi+tuli; suurtüki+tuli, kiir+tuli, rist+tuli, turm+tuli, tõkke+tuli. ülek: elu+tuli, noorus+tuli. Puhastus+tuli relig, põrgu+tuli. Tule+ase, tule+haav, tule+juga = tule+jutt <-juti>, tule+keel = tule+leek, tule+kera, tule+kuma, tule+loit, tule+lont vmo tõrvik, tule+lõke <-l`õkke> lõke, tule+lõõm, tule+meri, tule+möll <-möllu>, tule+ohver, tule+pesa, tule+puu küttepuu, tule+riit, tule+sammas, tule+surm, tule+sära, tule+tangid mitm, tule+tukk <-tuki>, tule+tungal. Tule+haldjas, tule+jumal. Tule+kardetav vmo = tule+ohtlik. mer (hoiatustulega): tule+paak <-paagi>, tule+poi. sõj: tule+joon, tule+juhtimine, tule+jõud (relval), tule+kaart (lahingudokument), tule+liik <-liigi>, tule+löök, tule+manööver, tule+positsioon, tule+riba, tule+toetus. Tuli+punane = punane kui tuli. Tuli+hapu, tuli+kuiv, tuli+kuum, tuli+palav, tuli+soolane, tuli+uus, tuli+valus, tuli+vihane. Tuli+oks mets (puidurike). bot: tuli+liilia (ilutaim), tuli+ohakas, tuli+nelk, tuli+pilvik, tuli+ürt. zool: tuli+part, tuli+rull (helendav mantelloom). Vt ka t`uld `andma, t`uld v`õtma
t`utvusk`ond <22i: -konna, -k`onda>, t`utvus+r`ingk`ond. Tal on suur tutvus(ring)kond. Ma ei kuulu nende tutvus(ring)konda
tähele+panek. Tal polnud juhtunu kohta oma tähelepanekuid
t`äpselt <keskv t`äpsemalt ja t`äpsemini, üliv kõige t`äpsemalt ja t`äpseimalt, kõige t`äpsemini ja t`äpseimini>. Jõudis täpselt (õigel ajal) kohale. Teab täpselt, mida teha. Suhkrut oli täpselt 400 grammi. Tal on õigus. ‒ Täpselt! just, nimelt! Tuleb lõuna paiku, täpsemalt v täpsemini kell kaks. Eba+täpselt, üli+täpselt
varemalt, varemini. Varemalt v varemini käisin tal tihti külas
vedama <28: vedada, v`ean; v`eetakse, v`eetud>. Poiss vedas kelgu mäkke. Vedav hammasratas. Veab jooksu jookseb rühma eesotsas. Veab ninaga (õhku). Veetakse kaablit (paigaldatakse). Vea ennast kohale argi. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Tööl, töös, tööga on tal vedanud (hästi läinud). Veab kaaslast ninapidi ülek (tüssab). Kaasa, kokku, läbi vedama. Vt ka `alt vedama, s`isse vedama, v`iltu vedama, v`älja vedama, üle vedama
veri <20: vere, v`erd, v`erre ja veresse>. Nina v ninast jookseb verd. Saabas hõõrus kanna verele. Lahingus valatud veri. Saksa ja poola verd kunstnik (päritoluga). Poisis on ränduri verd (kalduvusi). Higi ja verega ränga tööga. Muusika on tal veres v lihas ja veres, on verre kasvanud (igiomane). Läks verest välja v ära heitus, lõi araks v hirmu täis. Tüdrukul kadus veri näost tüdruk kahvatas. Tüdrukul tõusis v lõi veri näkku tüdruk punastas. Mehel tõusis v lõi veri pähe mees vihastas v ärritus. Doonori+veri, konserv+veri. ülek: sini+veri, südame+veri. Puhast+verd, valget+verd, võõrast+verd. Vere+andja = vere+doonor, vere+arst hematoloog, vere+kaan kaan, vere+kaotus, vere+klomp = vere+kämp, vere+loik, vere+oja, vere+pais med, vet, vere+piisk, vere+plekk. Vere+küllane = vere+rohke = vere+rikas verekas. Vere+kusemine (üldkeeles) = veri+kusesus med, vet hematuuria, vere+köhimine (üldkeeles) = veri+köha med, vet. Vere+segune röga. füsiol: vere+hüüve, vere+lible, vere+liistak trombotsüüt. zool: vere+nugiline = vere+parasiit. Veri+käkk, veri+leib, veri+vorst. Veri+ väga: veri+noor, veri+toores, veri+vaene. Veri+puu bot, veri+vihm meteo (imevihm). med: veri+ravi, veri+rind, veri+roe, veri+röga, veri+vill <-villi>
viisakus <11: -e>. Jaapanlaste viisakus. Tal oli viisakust koputada. Kuulab ainult viisakusest. Viisakus+komme, viisakus+nõue, viisakus+reegel, viisakus+sõna, viisakus+tiitel, viisakus+vestlus (small talk ingl), viisakus+visiit
voli <17>. Tal on (vaba) voli tulla ja minna, millal tahab. Minial on perenaise voli. Meistril on õpipoisi üle voli. Annab kätele voli läheb v tuleb käsitsi kallale. Annab pisaratele voli nutab, laseb pisaratel voolata. Voli pärast aega (volilt, priipärast). Omal volil omavoliliselt. Oma+voli. Voli+mees vmo volinik
v`õim <22e: võimu, v`õimu>. On võimul; saab, tuleb, pääseb võimule; haarab võimu. Valla asjades on võim volikogu käes. On mitu võimu üle elanud; Vene võim, nõukogude võim. Teatas asjast võimudele. Mis võim tal sinu üle on? Võimu lahusus; seadusandlik, täidesaatev võim = täitev+võim, kohtu+võim. Kaksik+võim, kesk+võim, ülem+võim = kõrgem võim, üle+võim jõudude vm ülekaal, mõju+võim. Rusika+võim, sunni+võim, vägivalla+võim; kuninga+võim, riigi+võim, valitsus+võim. Tsaari+võim, vrd tsaari+võimud. Sõjaväe+võimud, tsiviil+võimud, ameti+võimud. Väe+võimuga. Võimu+alune rahvas; võimu+ahne, võimu+ahnus, võimu+himuline, võimu+iha. Võimu+anastaja, võimu+asutus, võimu+haaramine, võimu+partei = võimu+erakond, võimu+pädevus jur, võimu+täius, võimu+vahekord. Võimule pääs, tulek = võimule+pääs, võimule+tulek. Võimul olemine, olija = võimul+olemine, võimul+olija
vähem keskv <2: -a; algv v`äike(ne)>. Võta riideid vähemaks. Ei lepi vähemaga. Ta ei tea asjast (kõige) vähematki v vähimatki, tal pole asjast (kõige) vähematki v vähimatki aimu. Vähemad lapsed. Vähemad vennad ülek (nõrgemate, kehvemate kohta). Iga vähem kui hääl kajab selgelt vastu
v`äär <22i: väära, v`äära; v`ääri ja v`äärasid; 2: v`äära, v`äärat; v`ääraid; keskv väärem ja v`ääram, üliv kõige väärem ja väärim, kõige v`ääram ja v`ääraim>. See tegu on väär. Tal on asjast väär ettekujutus. Väärad harjumused = väär+harjumused. Väär+kasutus, väär+moodustis, väär+seis med, vet (nt lootel), väär+sünnitis, väär+tegu jur, väär+õpetus
`õigus <11 ja 9: -e>. Naisel on õigus mehe varanduse peale. Õigus kaitsta end süüdistuste vastu. Õigus lepingust lahti öelda, lepingust lahtiütlemise õigus. Õigus varjupaika saada = varjupaiga+õigus. Õigus kahju hüvitamisele, parem õigus saada kahju korral v kahju eest hüvitist v kahjuhüvitist; õigus kahju hüvitada. Õigus tööle, vrd töö+õigus. Põhiseaduslik õigus. Teostab oma õigusi. Millal sai Valga linna õigused? Õigused ja kohustused. Kes annab talle õiguse omavolitseda? On (täie) õigusega pahane. On õigust täis. Ajab õigust taga, nõuab igas asjas oma õigust. Tal jääb õigust ülegi. Paneb oma õigused maksma, seab oma õigused jalule. Mis õigusega ta nii teeb? Tugevama õigusega. Öö astub oma õigustesse. Avalik õigus ja era+õigus (õigussüsteemi osad). Lübecki, Rooma õigus. Ei saanud kohtus(t)ki õigust. Sa ei räägi õigust. Õigust öelda olen omadega plindris. Sai töö eest vähem raha kui õigus. Jüri koha pealt, Jüri suhtes on Maril õigus. Ainu+õigus, allkirja+õigus, autori+õigus, ees+õigus, enesemääramis+õigus, nõude+õigus, rusika+õigus, valimis+õigus, veto+õigus. Koosolekul: hääle+õigus, sõna+õigus, kaasakuulamis+õigus. Õigus+harud ja õigus+instituudid: asja+õigus, haldus+õigus, karistus+õigus, omandi+õigus, perekonna+õigus, pärimis+õigus, tsiviil+õigus, töö+õigus. Õigus+allikas, õigus+kasvatus, õigus+keel, õigus+kord, õigus+nõunik, õigus+selgus, õigus+teaduskond. Õiguse+nõudja, õiguse+otsija
`õlg <22u: õla, `õlga>. Vaatas üle õla tagasi. Tõmbas pea õlgade vahele. Kehitas vastuse asemel õlgu. Õlgadest kitsaks jäänud mantel. Töötasime õlg õla kõrval ülek (üheskoos, üksmeeles). On alati valmis õlga alla panema ülek (aitama). Kodused tööd jäid minu õlgadele v õlule (minu teha), olid minu õlgadel v õlul. Tal oleks nagu koorem õlgadelt v õlult langenud. Kraana, kangi õlg, kaalu õlad. Õla+lihas, õla+nukk <-nuki>. anat: õla+liiges, õla+põimik. Rõival: õla+kaar, õla+osa, õla+volt, õla+õmblus. Õlg+puu (kaaludel)
ära ajama. Ajas mind ära (ajas minema). Tal aeti auto ära (ärandati). Kümme eurot ajas asja ära kümnest eurost piisas. Ära aetud = ära+aetud hobune (vaevatud, kurnatud). Ära+ajamine
ära k`eerama. Keeras näo ära (pööras kõrvale). Keera järgmisest tänavast ära. Tee keerab paremale ära. Ta on täitsa ära keeranud, tal keerab vahel ära argi (läheb hulluks, arust ära)
`äärde. Lauad lükati seina äärde. Istusime laua äärde, istusime laua ääres, tõusime laua äärest. Tulid mere äärest. Frankfurt Maini ääres Maini-äärne Frankfurt. Tal on surm suu ääres ülek ta on suremas. Ära lõika keskelt, lõika äärest
üle+aru ülemäära, üleliia. Ülearu innukas. Energiat on tal ülearugi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|