|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
jama2 <17> argi: loba; sekeldus, tülin; rumal, totter. Ära aja jama! Rahaga on igavene jama. Jama lugu
Kama <16>, ka Kaama Volga lisajõgi Venemaal
lama+: lama+asend lamamisasend, lama+mootor auto, vastand püstmootor, lama+puit tuulemurd, lama+vili (lamandunud)
nama k`eel hotentoti keel
sama niisama. Lahkus (nii)sama targalt, kui oli tulnud. (Nii)sama kõrge, lai. Roose on (nii)sama palju kui nelke roose ja nelke on ühepalju
sama <17u: samu ja samasid>. Käivad samas koolis, ühes ja samas klassis. Teevad samu vigu. Nimi jääb samaks. Üks valvab, samal ajal kui teised magavad (kuna). Käis poes ja {samal ajal} → ühtlasi postkontoris. Minu kinganumber on sama mis õel(gi). Sama+, vastand eri-: sama+kujuline = sama kujuga, sama+kõrgune (nii)sama kõrge, sama+laiune (nii)sama lai, sama+sisuline. Sama+suunaline sõidurada (näitab võrdsust), vrd ühesuunaline liiklus (näitab arvu). Sama+ealised lapsed (ühevanused). Sama+tüveline sõna
sama+m`oodi, sama m`oodi samal moel, samal kombel, samuti
taga. Veab kelku taga (järel). Koeral on saba taga. On töödega naabrist taga. Kell on kaks minutit taga. Minekuga on kiire taga. Sunnib, kihutab, ässitab teisi taga v tagant. Taga külmemaks läheb (järjest, üha külmemaks). Taga paremaks v targemaks ikka järjest halvemaks v hullemaks, see veel puudus. Istub laua, rooli, näputöö, luku taga. Kelle või mille taga asi seisab? Kes on selle mõtte taga? Üks gramm ees või taga (rohkem või vähem, siia või sinna). Asja ees, teist taga põhjuseta. (Kedagi, midagi) taga kahetsema, nutma, nõudma. Taga+kahetsemine, taga+nutmine, taga+nõudmine. Tagumine, taga(pool) asetsev: taga+aed, taga+iste <-`istme>, taga+jalg, taga+ratas, taga+rida, taga+sein, taga+tasku, taga+tiib (putukal, lennukil), taga+trepp, taga+õu, taga+äär, taga+vokaal keel. Tagaosa: taga+aju anat, taga+lava (teatris). zool: taga+jäse, taga+vööde vaagnavööde. sport: taga+laud (korvpallis), taga+liin (jalgpallis). Vt ka taga ajama, taga h`oidma, taga k`iusama, taga `ot'sima, taga r`ääkima; tagant, taha
taga ajama. Kass ajas hiirt taga (jahtis). Poisid ajavad õues palli taga. Mees ajab naisi taga argi. Ajasin kinki mitmest poest taga (otsisin). Ajab kõiges täpsust taga (taotleb). Peremees ajas sulaseid (tööga) taga (sundis). Üks töö ajab teist taga tööd on palju. Taga+aetav, taga+aetu, taga+ajaja, taga+ajamine
taga h`oidma vmo kalliks pidama, taga igatsema
taga k`iusama. Ketsereid kiusati vaadete pärast taga. Taga+kiusatu
taga `ot'sima. Otsib prille taga. Kurjategija taga+otsimis+kuulutus
taga r`ääkima klatšima. Räägib naabreid taga. Taga+rääkija, taga+rääkimine
taha. Vaatas taha. On teistest taha jäänud. Kell jääb taha. Paneb nõelale niidi taha, paneb niidi nõela taha. Istus klaveri taha. Minu taha asi (seisma) ei jää. Taha+panemine vulg suguakti sooritamine (mehe kohta). sport: taha+hoog, taha+painutus. Vt ka taga, tagant
tala <17> eh (kandur v tugi). Alus+tala, ema+tala = pea+tala, kande+tala, liit+tala, põik+tala, side+tala; lae+tala, silla+tala; betoon+tala, raud+tala. Tala+kraana, tala+sillus, tala+tarind = tala+konstruktsioon
Taman [tam`an] <19: -i, -i; kuhu -i> poolsaar Venemaal, eraldab Aasovi ja Musta merd
tamka <16> argi kabe
t`amm <22i: tamme, t`amme>. Tammest kirst = tamme+kirst. Jändrik tamm = tamme+jändrik. Hiie+tamm, põlis+tamm. bot: korgi+tamm, kivi+tamm. Tamme+leht, tamme+tõru, tamme+koor <-koore> ka farma, tamme+mets tammik, tamme+laud, tamme+palk <-palgi>, tamme+vineer, tamme+pärg, tamme+kedrik zool (liblikas)
t`amm <22e: tammi, t`ammi> vallitaoline vesiehitis veevoolu suunamiseks v üleujutuste eest kaitsmiseks; tee muldkeha. Kalda+tamm, poldri+tamm, sadama+tamm, veski+tamm; kaitse+tamm, tõkke+tamm, ühendus+tamm; muld+tamm. Raudtee+tamm
t`amp <22e: tambi, t`ampi> tambits; tampimine; (toit); argi hoog, kiirus, aju. Mehed töötavad igavese, kõva, täie tambiga, meestel on tamp peal. Pudru+tamp. Herne+tamp, kanepi+tamp herne-, kanepitemp. Tamp+ tampimis-: tamp+masin, tamp+nui. Tamp+savi eh tambitud savi
tamsa <16>, tamsa+l`õng kal (võrguniit)
tapa <16; hrl mitm> (Hispaania suupiste). Sööb tapasid. Tapa+vaagen
Tapa <16: kuhu -le>
t`apma <35: t`appa, tapan>. Mõrvar tappis ohvri noaga. {Orkaan tappis kümme inimest} → orkaanis hukkus kümme inimest. Kiskja tappis, parem murdis inimese. Tööga v tööst tapetud tervis (laostatud, kurnatud). Tappis kõik kärbsed maha. Aega on nii et tapab argi (väga palju). Tappev igavus argi (väga suur)
tara <17> aed; astr (atmosfäärinähtus). Lattidest tara = latt+tara. Ajas loomad tarasse (tarandikku, karjaaeda). Tara Kuu, Päikese ümber. Elektri+tara, lipp+tara, raud+tara, roigas+tara, võrk+tara; kaitse+tara, piirde+tara; põim+tara, püst+tara, rõht+tara. Elav+tara hekk. Valgus+tara fot. Tara+ aia-: tara+latt, tara+lipp <-lipi>, tara+post, tara+võrk. Tara+lõng bot (rohttaim)
tasa1 <keskv tasem(ini), üliv kõige tasem(ini)>. Räägib, sõidab tasa. Tasa ja targu. Pisi+tasa = tasa+pisi. Tasa+hääli
tasa2. Oja tõusis kaldaga tasa. Maksan võla, siis oleme (sinuga) tasa. Tegi kaotatud aja tasa. Maa+tasa, ääre+tasa, ühe+tasa. Tasa+võit viik. Tasa+arvestus maj tasendus
tava <17u: tavu ja tavasid> komme, viis, mood. Austab vanu tavu. Tava lilli kinkida = lillekinkimis+tava. Sellel perel, selles peres on tavaks vara tõusta. Hea ajakirjandus+tava. Toitumis+tava, hääldus+tava, mere+tava. Tava+kohane = tava+pärane, tava+kohaselt = tava+päraselt
tava+ tavaline, harilik, argi-. Tava+kodanik, tava+kuulaja, tava+lugeja, tava+tarbija, tava+vaataja, tava+keel. bot seened: tava+riisikas, tava+vahelik
tema ases <0: tema ja ta, tema ja ta, teda, temasse ja t`asse, temas ja tas, temast ja t`ast, temale ja t`alle, temal ja tal, temalt ja t`alt, temaks, temani, temana, temata, temaga ja taga; mitm nemad ja nad, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti t`alle, tal) ka rõhulises>. Osutab esimesena mainitule: Juhan ütles Jürile, et ta (= Juhan) ei tea midagi, vrd Juhan ütles Jürile, et see (= Jüri) ei tea midagi. See metall meenutab vaske, aga ta on sellest tugevam. Osutab juba tuntule: Kes see on? ‒ Jüri. ‒ Kes ta on? ‒ Üliõpilane. Mis sa tast kiusad. Ära taga riidle. Anna talle tema raamat. Tema+ealine, tema+nimeline, tema+sarnane, tema+suurune, tema+taoline. Tema+poolne, nende+poolne abi, parem tema, nende abi
tema’p just tema. Tema’p see ongi
tüma <17> pehme. Tüma soo, maa, pinnas. Kari jäi tümasse kinni. Kartulid on tümaks keenud. Poiss tehti tümaks (anti peksa; saadi nõusse). Tümadus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|