Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit
ab`ort <22e: abordi, ab`orti> nurisünnitus. Tegi, laskis teha aborti. Iseeneslik v spontaanne abort. Tehislik abort = tehis+abort. Abordi+keeld, abordi+oht
aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} → vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla
aru pidama (järele) mõtlema, kaalutlema; arutlema. Näis ettepaneku üle aru pidavat. Pidasid isekeskis aru, mida teha. Kratsis aru+pidavalt kukalt. Aru+pidamine
`ette kujutama kujutlema. Kujutasin teda ette hoopis teistsugusena. Kujuta ette, mis võib üks inimene teha! Ette+kujutus kujutlus
filigr`aan+t`öö. Hõbetraadist filigraantööd. Kirurgil tuli teha lausa filigraantööd ülek (peent tööd)
higistama <27>. Kuumus ajab, paneb higistama. Higistab tööd teha. Higistab võrrandi kallal. Seinad higistavad rõskusest
himu <17>. Rahuldab, talitseb oma himu(sid). Himu soolase järele, soolase himu. Kange himu tööd teha. Jõi oma himu täis. Sööb himuga. Himu sai otsa. Liha+himu suguiha, sugutung. Saama+himu, silma+himu, seiklus+himu, õpi+himu
iganes. Tee, mida iganes tahad (vähegi). Ei unusta seda iganes (iialgi, mitte kunagi). Sa võid teha mida iganes ja minna kuhu iganes, parem sa võid teha mida tahes ja minna kuhu tahes
`issa+ris'tike vmo, `issa ris'tike vmo issake(ne), issand. Issa ristike v issaristike, mis nüüd teha!
isu <17>. Sõi isu täis. Isu prae järele = prae+isu. Isu tööd teha = töö+isu. Söögi+isu, soolase+isu, õuna+isu; elu+isu, laulu+isu. Hundi+isu ülek = suur isu. Isu+kohane, isu+puudus, isu+täitmatus med
järele+`andmine. Nõudmistele, kiusatusele järeleandmine. Ei mingit järeleandmist. Milleski tuleb järeleandmisi teha (järele anda)
j`ärgselt. Vihma+järgselt värske õhk. {Põhikooli lõpetamise järgselt} → põhikooli lõpetamise järel, pärast põhikooli lõpetamist. {Haigus+järgselt} → haiguse järel, pärast haigust. {Lepingu+järgselt} → lepingu järgi v kohaselt võib teha väljamakseid kord kuus
keelatu <1> (mis on keelatud). Tahab teha kõike keelatut
kibelema <31: kibelda, kibelen; 27: kibeleda> kipitama; kärsitu olema. Põletuskoht kibeleb. Mis sa kibeled ja niheled! Kibeles koju, maailma vaatama (kippus). Käed kibelevad töö järele, tööd teha. Hulk asju kibeleb keelel v keele peal
kiitsakas <2: -ka, -kat> kõhetu, kõhn; murdes harakas. Pikk kiitsakas poiss. Palju sinusugune kiitsakas teha jaksab! Kiitsakas lehm = lehma+kiitsakas
kl`õpsima <28: kl`õpsida, klõpsin> (korduvalt). Klõpsib küünega vastu lauda. Klõpsib pilte teha, hiire nuppu
klõpsutama <27>. Klõpsutab lülitit, lülitiga. Fotograafid muudkui klõpsutasid (pilte teha)
kuidas. Kuidas seda teha? Nägin, kuidas ta tuli. Kuidas sa võisid nii öelda! Jooksis (nii), kuidas jõudis. Kuidas töö, nõnda palk. (Vanasõna.) Veedab suve kuidas kunagi
kuke+p`ea argi tühiasi, käkitegu. Jürile on füüsika eksam kukepea (ära teha)
kuraasitama <27> argi (oma julgusega) hooplema, ärplema. Kuraasitab, et võib kõike teha
k`ust. Kust (kohast) sa tuled? Kust kandist ta pärit on? Raamat, kust ette loeti (millest). Kust mina (seda) tean! Kust maalt v kust+maalt sa oled jõudnud teha (kustpeale, kui kaugelt)?
k`uuldav <2: -a>. Püüab end lärmis kuuldavaks teha. Hästi, vaevu kuuldav heli. Ei tee v ei võta õpetussõnu kuuldavakski. Laskis v tõi kuuldavale rõõmuhõiske
kõne <16: k`õnne ja kõnesse>. Suuline, kirjalik kõne. Kahe+kõne, ühe+kõne = üksik+kõne. Autori+kõne kirj autoritekst. Seotud kõne luule, sidumata kõne proosa. Peab kõnet. Tuleb kõne alla v kõnesse tuleb jutuks; tuleb arvesse. Kõige soodsam on telefoni+kõnesid võtta v teha õhtul. keel: jaatav ja eitav kõne, otse+kõne ja kaud+kõne. Kaitse+kõne, kihutus+kõne, peo+kõne. Kõne+osav, kõne+oskus, kõne+pidaja. Kõne(de)+kirjutaja. anat: kõne+elund, kõne+keskus (peaajus). keel: kõne+trakt, kõne+üksus
l`ol'l <22e: lolli, l`olli>. Mängib lolli. Keda sa lolliks tahad teha? Otsi lolli! Toas on nii külm, et mine või lolliks. Näeb lolli moodi välja, vrd lolli+moodi lollisti, lollilt. Lollid naljad. Puru+loll, püsti+loll. Loll+pea halv
l`opsima <28: l`opsida, lopsin> (korduvalt) lopsti lööma; vorpima. Poisikesed lopsivad üksteist. Lopsib kingi teha
mahutus2 <11: -e> mahutamine. Peab oskama õigesse ärisse mahutusi teha (investeerida). Kapitali+mahutus maj
manik`üür <22e: -küüri, -k`üüri> käte, eriti küünte hooldus. Teeb maniküüri, laseb (endale) maniküüri teha. Maniküüri+käärid
mehe+tegu. On aeg mehetegusid teha, mitte lobiseda
mis <0: mille, mida ja mis, millesse, milles, millest, millele, millel ja mil, millelt (ja milt), milleks, milleni, millena, milleta, millega (ja m`iska); mitm mis, mille ja millede, mida, millesse ja milledesse>. Asi, mis .. Instituut, mis asub Roosikrantsi tänavas. Vrd Instituut, kes on lõpetamas suurt uurimiskava. Mis v mis asi siin kukkus? Mis mees ta on (milline)? Mis kell on (kui palju)? Mida v mis teha? Ajamääruse puhul millel-vormi ei kasutata: Aeg, mil .. Aasta, mil .. Õng on konks, miska rumalaid kalu püütakse. Mida teame, mida mitte mõnda asja teame, mõnda ei tea. Mida aasta edasi, seda raskemaks läks. Tulge mis tahes v mis+tahes päeval v mis päeval tahes. Tehke mis tahes. Mida tahes, millest tahes. Ei olnud teab mis raske (mitte eriti raske). Tõsi mis tõsi. Saagu mis saab
m`itte. Polnud mitte milleski süüdi. Teadsin, mida teha ja mida mitte. Poiss ei olnud mitte ainult v üksnes laisk, vaid ka andetu. Aitan küll, miks mitte. Tuleb valida teine, kui mitte kolmas tee. Mitte ei tea, mida teha. Mitte sugugi, tuhkagi, põrmugi, mitte üks põrm. Tsüklon {liigub mitte kirdesse} → ei liigu kirdesse, vaid itta. Nooruk ei suuda {mitte kirjutada} → kirjutamata jätta. Näitus korraldatakse {mitte harvemini kui} → vähemalt kord aastas. Tasu maksta {mitte hiljem kui} → hiljemalt 15. juunil. {Mitte vähem keerukas ülesanne} → (vähemalt) niisama keerukas ülesanne
muudatus <11: -e> muutmine; muutmise tulemus. Teha muudatusi seaduses muuta seadust. Seaduse+muudatus, maksu+muudatus
mõte <6: m`õtte, mõtet>. Istub sügavas mõttes, on mõttesse vajunud. Mis sul mõttes mõlgub? Tegi oma mõtte teoks (kavatsuse, plaani). Ei tule mõttessegi, ei ole mõtteski alla anda (ei kavatse). Vahelduse mõttes vahelduseks. Laiemas, kitsamas mõttes (tähenduses). Mis mõtet on v mis mõttega tühja tööd teha? Juht+mõte, põhi+mõte, taga+mõte, kinnis+mõte, luulu+mõte, sala+mõte, sund+mõte, mure+mõte, patu+mõte, surma+mõte, uit+mõte, äkk+mõte. Elu+mõte. Mõtte+järg <-järje>, mõtte+kordus, mõtte+kramp ülek, mõtte+mõlgutus, mõtte+pilt, mõtte+pinge, mõtte+raas, mõtte+salm <-salmi>, mõtte+seos, mõtte+sähvatus = mõtte+vilksatus = mõtte+välgatus, mõtte+tegevus, mõtte+töö. Mõtte+aher = mõtte+vaene, mõtte+lage = mõtte+tühi, mõtte+rikas = mõtte+rohke, mõtte+erk = mõtte+ergas, mõtte+värske
nokastanud <2: nokastanu; täiendina ei käändu> vintis, veidi purjus. Mis ühest nokastanud mehest v nokastanust välja teha. Nokastanult
nokitsema <27>. Lind nokitseb teri, sulgi. Poiss nokitseb toidu kallal. Vanaema nokitseb näputööd teha
n`õu pidama. Peame nõu, mida teha. Pea nõu oma arstiga. Peavad nõu eelarve üle, maksude kärpimise asjus
olematu <1>. Kiitleb olematute vägitegudega. Juhtunut ei saa olematuks teha. Enne+olematu = seni+olematu; rahul+olematu
otse <16; keskv otsem, üliv kõige otsem>. Seab lipsu otseks. Otsem, kõige otsem tee randa. See asi tuleb otsemat teed ära teha (otsekohe)
pätserdama <27>. Pätserdab müüri teha
rabama <27>. Rabab poisil turjast. Rabati rehte, rukkeid (löödi terade eraldamiseks vihke vastu seina v rabamispinki). Rabavad hommikust õhtuni (tööd teha). Rabas kõiki oma julgusega. Uudis rabas kui pikne, rabas jalust, olen uudisest rabatud. Rabamis+pink etn
rabelema <31: rabelda, rabelen; 27: rabeleda>. Kala rabeles võrgus, rabeles võrgust lahti v välja. Mehed rabelesid omavahel (rähklesid, maadlesid). Rabeleb päevad läbi (tööd teha) (rassib, rügab, askeldab)
rahmeldama <27> askeldama, rühmama. Rahmeldab töö kallal, tööga, tööd (teha). Rahmeldas ringi
r`ahmima <28: r`ahmida, rahmin> järjest rahmama; rahmeldama. Rahmib peenralt umbrohtu. Rahmis tööd (teha)
rügama <27> rühmama, rassima. Rügab tööd (teha)
s`aama <37i: s`aada, s`aan, saame, s`ain, saime, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud>. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus jaamahoone {saab olema} → tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema} → on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema} → need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma} → toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud} → süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru s`aama, jagu s`aama, k`okku s`aama, k`ätte s`aama, l`ahti s`aama, läbi s`aama, maha s`aama, m`ööda s`aama, pähe s`aama, s`isse s`aama, s`urma s`aama, t`eada s`aama, t`oime s`aama, üle s`aama, `ümber s`aama
s`ee+sugune niisugune, selline. Mis seesugusega teha?
s`est sellepärast et. Tuld ei saa teha, sest tikku ei ole
s`iis. See oli siis, kui vanaisa alles elas. Söö kõht täis, siis jõuad tööd teha. Kui sa hea laps oled, (siis) saad kommi. Ära hiljaks jää, {siis} → muidu saad riielda. Ma siis lähen. ‒ Eks sa siis mine
sina ases <0: sina ja sa, sinu ja su, s`ind, sinusse ja s`usse, sinus ja sus, sinust ja s`ust, sinule ja s`ulle, sinul ja sul, sinult ja s`ult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ja suga; mitm teie ja te, teie ja te, t`eid, t`eisse, t`eis, t`eist, t`eile, t`eil, t`eilt, t`eiks ja teieks, teieni, teiena, teieta, teiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti s`ulle, sul) ka rõhulises>. Mis ma sust ikka tahan. Mis suga teha. Sulle jätkub kindlasti. Ega ma sinuks ole, et kartma löön. Võta sa kinni, mis tal viga on. Oh sa poiss, kus kihutavad. {Küll meil sinuga, Joosu, on alles põli} → küll meil on alles põli, Joosu. Sinu+aegne, teie+aegne. Sinu+poolne, teie+poolne ülesanne, parem sinu, teie ülesanne
sinu+sugune. Sinusugune vana narr. Sinusugustel ei ole siin midagi teha
s`uur <13: suure, s`uurt; keskv suurem, üliv kõige suurem ja suurim>. Arv, tulu, saak on suur. Seitse ruutmeetrit suur seitsme ruutmeetri suurune. Suur valge väljas. Päike on juba suures kõrges argi (kõrgel). Jõudsin suure tee peale argi (maanteele). Tuleb suure jooksuga. Lubab suure suuga (sõnaohtralt). Sööb suure suuga (isuga, magusalt). Enne lihavõttepühi: suur neljapäev, suur reede. Ei taipa sellest suurt midagi (eriti). Ega seal suur(ema)t teha olnudki. Suure(ma)lt jaolt v osalt, suure(ma)s osas enamasti. Suure+formaadiline, suure+mustriline, suure+ruuduline, suure+teraline jämedateraline, suure+õieline, suure+ulatuslik. Suurema+palgaline. Suur+ehitus, suur+farm, suur+majand hrl nõuk, suur+mood, suur+romaan, suur+ärimees. mer: suur+mast, suur+puri grootmast, -puri. Suur+ tähtis, täht-: suur+päev, suur+saavutus, suur+sündmus, suur+teos, suur+võistlus, suur+üritus
tagant. Tõukab vankrit tagant. Järjekorras tagant teine. Hobune lööb tagant üles. Kiitis teiste juttu tagant. Sunnib, kihutab, ässitab teisi taga v tagant. Piilub nurga tagant. Saabus kauge, lähedase maa tagant. Kohtusime aastate tagant. Ülevaatus teha iga kahe aasta tagant (üle aasta, igal teisel aastal). Kelle tagant ta need asjad näppas? Tagant laetav = tagant+laetav püss. Tagant+tuul, tagant+valgustus, tagant+kiitmine, tagant+tõukamine, tagant+sundimine tagasundimine, tagant+käe+löök sport tagakäelöök. Tagant+kaudu. Vt ka taga, taha
t`ahtsi harv tahte järgi, tahtmist mööda. Ei saa kõike teiste tahtsi teha. Oma+tahtsi
tarvitsema <27>. Isa ei tarvitse v isal ei tarvitse täna tööd teha. Homme ei tarvitse vara tõusta. Sul tarvitseb ainult öelda ja ma tulen
tegema <28: teha, t`een, teeme, tegin, tegi, t`ehku, tegev, teinud, tehakse, t`ehtud>. Sõjavägi teeb poisist mehe, teeb poisi meheks. Naine tehti vargaks naist süüdistati (alusetult) varguses. Mis sa talle v temaga teinud oled? Tehke proovi proovige. Tööd tehes töötades. Teeb, nagu magaks (teeskleb). Mis see kokku teeb? mis on summa? See väike asi ei tee midagi (ei loe, sellest ei ole midagi). Poiss ei vasta, tee mis tahad. Tehke, et siit kaote, tehke minekut! Keegi ei saa sinna midagi teha (parata). Otsus ei ole minu teha. Ülesanne jäi, on tegemata. Teeb õpetajat järele matkib õpetajat. Vt ka k`indlaks tegema, l`ahti tegema, maha tegema, putket tegema, s`ilma tegema, s`isse tegema, t`eed tegema, vehkat tegema, v`älja tegema, ära tegema, üles tegema, `ümber tegema; tegev, t`ehtud
tegemine <12: -mise>. Kõigil oli palju tegemist. Mul ei ole temaga mingit tegemist, ma ei taha temaga tegemist teha (suhelda, läbi käia). Selgeks, teatavaks tegemine = selgeks+tegemine, teatavaks+tegemine. Lahti+tegemine, tasa+tegemine, ümber+tegemine; kauba+tegemine, popi+tegemine, söögi+tegemine, teatri+tegemine, vahe+tegemine; mittemidagi+tegemine
teine+k`ord mõnikord, vahel. Teinekord ei tea, mida teha. Vrd Tule teine kord
t`ohtima <28: t`ohtida, tohin>. Sinna ei tohi minna. Kas siin tohib oodata? Kas ta tohtis seda teha?
tohutu, tohutult. Tohutu(lt) suur laev. Tohutu(lt) palju on teha
toimetama <27>. Perenaine toimetab köögis, toimetab koduseid töid (teha), toimetab loomi. Töömees toimetas mootori kallal. Toimetati vaatlust, juurdlust, ülekuulamist, läbiotsimist. Toimetab ajalehte, käsikirja. Edasi, kohale, kõrvale, kätte toimetama
t`äpselt <keskv t`äpsemalt ja t`äpsemini, üliv kõige t`äpsemalt ja t`äpseimalt, kõige t`äpsemini ja t`äpseimini>. Jõudis täpselt (õigel ajal) kohale. Teab täpselt, mida teha. Suhkrut oli täpselt 400 grammi. Tal on õigus. ‒ Täpselt! just, nimelt! Tuleb lõuna paiku, täpsemalt v täpsemini kell kaks. Eba+täpselt, üli+täpselt
t`öö <26i: t`öösse ja töhe>. Teeb tööd töötab. Murrab, rabab, rügab, rühmab tööd (teha). Oskab kõiki töid. Töö käib. Jõudu tööle! Mees, masin hakkas tööle. Pange pead tööle! Võeti tööle, vabastati töölt (vrd vabastati ajutiselt raskest tööst). Süveneb töösse v töhe. Remont v remondiga on tükk tööd. Kotis on poolik kudumis+töö. Tühi töö asjatu tegevus. Näritud saabas on kutsika töö. Vargad tegid puhta töö, vrd koolitas end puhta töö peale. Aja+töö, doktori+töö, eel+töö, elu+töö, heli+töö, juhu+töö, järel+töö, kirve+töö, koos+töö, käsi+töö, käte+töö, lisa+töö, lõpu+töö, maalri+töö, meeste+töö, meistri+töö, metalli+töö, naha+töö, oote+töö, oskus+töö, põllu+töö, päeva+töö, sunni+töö, suve+töö, teenindus+töö, tüki+töö, uurimis+töö, ühis+töö. Töö+aasta, töö+ala, töö+armastus, töö+aruanne, töö+distsipliin, töö+graafik, töö+hull = töö+narkomaan, töö+hüpotees, töö+invaliid, töö+jaotus, töö+juhend, töö+kaaslane, töö+kittel, töö+kogemus, töö+kohustus, töö+kultuur, töö+kulu, töö+käsk, töö+laud, töö+lõik, töö+meeleolu, töö+meetod, töö+norm, töö+operatsioon, töö+ori, töö+oskus, töö+ruum, töö+rõõm, töö+rühm, töö+rütm, töö+staaž, töö+tund, töö+tõend, töö+vaheaeg, töö+vahend, töö+vigastus, töö+vilumus, töö+võte, töö+õnnetus, töö+ülesanne, töö+mesilane aiand. Töö+kava = töö+plaan, töö+keskkond, töö+olud = töö+tingimused. Töö+kõlblik, töö+kõlbmatu seade. Töö+rohke, töö+vaba aeg. jur: töö+suhe, töö+õigus. ped: töö+kasvatus, töö+vihik, töö+õpe. põllum: töö+laius (kombainil), töö+sügavus (seemendil). sõj: töö+teenistus, töö+toimkond. tehn: töö+joonis, töö+seadis, töö+takt (mootoril). Töö+juhataja = tööde+juhataja. Tööle minek = tööle+minek, tööl olek = tööl+olek, töölt tulek. Tööta+tööline töötu
`uhtma <34: `uhta, uhan, `uhtis, `uhtev, uhetakse, uhetud> uhama, uhtuma (uhun); vihtuma. Uhab nõud kraani all üle. Puhtaks uhetud pesu. Poiss sai isa käest uhta. Hommikust õhtuni uheti tööd teha. Uhtis väsimatult tantsu. Välja, ära uhtma. Kullaliiva uhtjad
v`ehkima <28: v`ehkida, vehin>. Vehib käsi v kätega. Vehib tööd (teha). Vehkis harjutuse pinginaabri pealt maha argi (kirjutas maha). Vt ka s`isse v`ehkima
viguri+v`ärk argi imevigur, -asi. Kõiksugu vigurivärke osatakse teha
v`ihtuma <28: v`ihtuda, vihun>. Vihub tööd (teha) (lõhub). Hobune vihub sabaga parme eemale. Maha vihtuma argi spikerdama, maha kirjutama
villand (tüdimuseni) küllalt. Mul on tööst villand. Mehel sai villand naise tahtmist teha
v`orpima <28: v`orpida, vorbin> ruttu, hrl lohakalt tegema; peksma. Vorbib värsse, savipotte. Vorbib tüdrukutele lapsi (teha) argi. Sai isa käest vorpida
v`uhkima <28: v`uhkida, vuhin> (teha) vehkima, vihtuma. Vuhib teed mööda edasi. Vuhib linna vahet (käia). Vuhib tööd teha (lõhub)
võimatu <1>. Siin on võimatu tööd teha (ei saa). Käekiri läheb järjest võimatumaks. Täiesti võimatu = ilm+võimatu
v`õtma <35: v`õtta, võtan, v`õetakse, v`õetud>. Võtab 70 senti tükist. Kartul on omast käest võtta. Kust sa seda võtad? miks sa nii arvad? Võttis mult tõotuse (lasi tõotada). Võttis endalt elu tappis end. Teda ei võta ükski kuul (ei tee talle midagi). Linnus võeti tormijooksuga (vallutati). Võttis tüdruku vägisi (vägistas). Võtab asja tõsiselt (suhtub). Võta paremale (hoia). {Võtab} → ületab takistust v takistuse. Vaatame, mis ta teha võtab (mis ta teeb). Võtab ja joob kõik maha. Võtab tüdruku tantsima. Võtab ähkima (paneb). Võtab naha märjaks. Võtame näiteks Jaapani. Võtab viina (joob). Kala võtab (hakkab õnge, näkkab). Päike võtab (hakkab peale), tüdruk võtab päikest (päevitab). Silm ei võta ei näe. Pea, mõistus ei võta ei taipa. Ema võtab tütre kallal (riidleb), tütar saab ema käest võtta. Hassetab koera: Muri, võta! Pagan võtku v võtaks! Võtke heaks või pange pahaks! Kaasa, kinni, peale, tagasi, täis, välja võtma. Näppu, ritta, sappa, sülle, vangi, õnge võtma. Hoiule, jutule, kasutusele, kirbule, käsile, rendile, tööle, vahele, vastutusele võtma. Hoogu, ilmet, istet, kuju, leili, liisku, loogu, loosi, maad, matti, mõõtu, ruumi, vedu, õppust, ühendust võtma. Omaks, nõuks, teadmiseks, teatavaks, vaevaks, viisiks, õigeks, õnneks võtma. Eeskuju v eeskujuks võtma. Naist v naiseks võtma. Kaasa võetud = kaasa+võetud kraam. Aega võttev = aega+võttev asjaajamine. Välja võtmata = välja+võtmata palk. Vangi+võetu. Vt ka `alla v`õtma, `arvesse v`õtma, `ette v`õtma, h`eaks v`õtma, j`uurde v`õtma, k`okku v`õtma, k`ätte v`õtma, l`ahti v`õtma, läbi v`õtma, maha v`õtma, osa v`õtma, pähe v`õtma, s`isse v`õtma, suhu v`õtma, sõna v`õtma, t`uld v`õtma, v`astu v`õtma, `õigeks v`õtma, ära v`õtma, üle v`õtma, üles v`õtma
`õmblus+masin. Vuristab õmblusmasinaga tekilinu teha. Jalg+õmblusmasin, käsi+õmblusmasin, elektri+õmblusmasin, tööstus+õmblusmasin, ateljee+õmblusmasin, kodu+õmblusmasin, karusnaha+õmblusmasin, jalatsi+õmblusmasin. Õmblusmasina+nõel, õmblusmasina+õli
äri <17>. Oskab äri teha. Ajab musta, kahtlast äri. Äri õitseb. Metsa+äri, narko+äri uimastikaubandus, meelelahutus+äri. Auto+äri, kinga+äri, kübara+äri, mööbli+äri, riide+äri. Juuksuri+äri juuksuritöökoda, kullassepa+äri kullassepakauplus (ka koos töökojaga), pagari+äri leiva-, saia-, kondiitrikauplus (ka koos töökojaga). Äri+elu, äri+hoone, äri+huvi, äri+inimene, äri+omanik, äri+osanik kompanjon, äri+kapital, äri+kiri, äri+klass (nt lennukis), äri+lõuna, äri+paber, äri+partner, äri+plaan, äri+ringkond, äri+saladus, äri+seadustik, äri+sõber, äri+teenija, äri+tegelane, äri+tuus argi, äri+vaim
üritama <27> teha püüdma. Üritab artikli lubatud ajaks valmis kirjutada. Üritas tõsist nägu teha. Kuulitõukaja üritas uut rekordit (püstitada)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |