Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

`alla. Laua alla. Kuuri alla kuurialusesse. Põld läks rukki alla. Anti kohtu alla. Jäi rongi alla. Valu lõi rinde alla. Paneb kogu raha raamatute alla ostab kogu raha eest raamatuid. Võtab söögi alla pitsi (viina). Mari sai tanu alla (mehele). Vaata midagi hamba alla (süüa). Hõõrub juhtunut nina alla. Tallab teised jalge alla. Kann maksis alla viie euro. Kast kaalub alla kahesaja kilogrammi. Tules hävis alla saja hektari metsa (kahju ei peeta eriti suureks), vrd tules hävis ligi sada hektarit metsa (kahju peetakse suureks). Keeta {mitte alla 10 minuti} vähemalt 10 minutit. Kasvult alla keskmise v alla keskmist kasvu. Alla neljakümnesed v neljakümne mehed. Seelik on alla põlve. Alla orgu. Lõi kastile põhja alla. Kolis ülalt alla. Sõitis jõge mööda alla v alla+jõge, alla+vett v alla+voolu. Järv lasti alla (kuivaks v alandati veepinda). Hinnad läksid alla (odavamaks). Tase läks alla (kehvemaks). Üles-alla. Ulu+alla (varjule). Alla+külv põllum, alla+iste <-`iste> sport, alla+kusija, alla+sõit, alla+minek, alla+ajamine, alla+kukkumine. Vt ka `all; `alla `andma, `alla h`indama, `alla j`ätma, `alla j`ääma, `alla kirjutama, `alla kriipsutama, `alla k`äima, `alla suruma, `alla v`anduma, `alla v`õtma; `alt

`eks. Eks see paranda(b), kes lõhkus. Eks me vaata. Päris ilus, eks v eks ole v eks ju? Eks te näe, et .. te ju näete, kas te ei näe, et ..

et. Mari ütles, et ei tule täna. Jüri {ütles, et Mart tahab, et} ütles Mardi tahtvat, et tuleksime homme. Ühendsidesõnus: ainult et, ilma et, kui et, nii et, olgugi et, seda enam et, selle asemel et selmet, sellepärast et, sest et. Et susi teda sööks! söögu teda susi! Vesi on vaata et rinnuni (peagu rinnuni)

`ette v`aatama. Vaatab ette, on ette+vaatlik. Ei vaata ette, on ette+vaatamatu. Ette+vaatlikult, ette+vaatlikkus, ette+vaatamatult, ette+vaatamatus

h`ull <22e: hullu, h`ullu; keskv hullem ja täh-s vaimuhaigem ka hullum, üliv kõige hullem ja hullim>. Hull vanamees. Vaikne, rahutu hull. Oli ärevusest hulluks minemas. Töötab kui hull. Kuhu sa hull v hull+vaim tormad! Hull tuju, lugu, aeg, köha, ilm. Hullud hinnad, parem odavad, soodsad hinnad. On hullematki nähtud. Ega hullu tea uskuda. Näeb hullu moodi välja, vrd hullu+moodi = hullu+pööra. Vaata hullu! ennäe imet! Lugu on hullemast hullem. Pool+hull, püsti+hull. Jooma+hull, usu+hull, suurus+hull. Raamatu+hull bibliomaan, spordi+hull spordifanaatik, arvuti+hull. Hull+ pööraselt: hull+tore, hull+veider. Hull+pea argi, vrd Hull peast! Hullu+särk, hullu+temp <-tembu> = hullu+tükk. Hullu+lehma+tõbi vet

järele. Jõudis sõbrale järele. Tegi isa allkirja järele. Vaata järele, kes tuli. Asusin Mari järele järjekorda. Saada poeg arsti järele. Vajadus vitamiinide järele vitamiinivajadus. Küsi venna tervise järele. Aed lõhnab sirelite järele. Tagant järele = tagant+järele. Järele proovitud = järele+proovitud abinõud. Järele+ahvimine, järele+aimamine, järele+tegemine; järele+jõudmine, järele+proovimine, järele+trükk. Järele+kiitja, järele+kuulaja. Järele+kaalutult, vastand järele kaalumata, järele+kaalumatult. Järele+mõeldult, vastand järele mõtlemata, järele+mõtlematult. Vt ka järele `aitama, järele `andma, järele j`ooksma, järele j`ätma, järele j`ääma

kurask <2e: -i> argi. Mis see, kurask, minusse puutub. Vaata kuraskit, kus ütles!

l`ompsama <29: lompsata, l`ompsan> järelemõtlematult ütlema. Vaata, et sa sellest sõnakestki ei lompsa!

mis tahes, mis+tahes. Otsib mis tahes v mistahes tööd. Vaata asja mis tahes v mistahes küljest v mis küljest tahes. Tehke mis tahes. Milleks tahes. Millega tahes

mädand <2e: -i> (kirumissõna). Oh sa mädand! Vaata kassi mädandit, kuhu pugenud!

piima+habe ülek: hõre, alles kasvama hakanud habe; kollanokk, nolk. Piimahabemes, piimahabemega mehehakatis. Mari piimahabemeid ei vaata

pööre <6: p`öörde, pööret>. Aeglaste pööretega, aeglastel pööretel töötav mootor. Pööre 180°. Vaata pöördel(t) (tagaküljelt). On ettepanekust pöördes argi (vaimustatud). Elu tegi ootamatu pöörde. Pööret tekitav sündmus. Pööre vasakule = vasak+pööre. Kere+pööre, pea+pööre, pool+pööre, täis+pööre. sport: hüppe+pööre, tõste+pööre, sahk+pööre, lehvik+pööre, hoog+pööre. Palee+pööre, riigi+pööre. sport: pöörde+jalg (nt korvpallimängus), pöörde+kohtunik, pöörde+tähis (purjetamisel); tehn: pöörde+loendur tahhomeeter, pöörde+mehhanism. Pöörde+lõpp <-lõpu> (pöördsõnal)

raibe <6: r`aipe, raibet> loomakorjus; argi raip, raisk. Hiire raibe = hiire+raibe. Taimenimetus Rakvere raibe, oskuskeeles täpsem harilik tõlkjas. Koer raibe v koera raibe v koera+raibe varastas lihatüki. Oh sa raibe! Ennäe, kae v vaata raibet! Raipe+hais = raipe+lehk

r`aisk <22u: raisa, r`aiska> raibe; argi sõimusõna. Ah sa raisk! Ennäe, kae v vaata raiska! Kass raisk v kassi raisk v kassi+raisk on piima kallal. zool: raisa+mardikas, raisa+matja (mardikas), raisa+sööja korjuseist toituv loom. Raisa+kull (üldkeeles) = raisa+kotkas zool

s`isse `astuma. Astu sisse! Vaata et sa lompi sisse ei astu. Sisse+astuja

t`äis <14: täie, t`äit, t`äide (ja täiesse); täite, t`äisi; keskv täiem, üliv kõige täiem ja täisim>. Klaas on pilgeni, triiki, ääreni vett täis. Pungil, tuubil täis sahtel. Päev täis asjatoimetusi. Läks ähmi täis. Tegi, lasi püksid täis. Teeb ennast, oma margi täis argi rikub oma maine. Aeg saab täis. Mees sai, on nelikümmend (aastat) täis. Jõi end v ennast täis (purju). Täis nagu pinal, pomm, pukk, siga, sitikas, tarakan, tatikas, templielevant, tina, tinavile argi (väga purjus). Ennast täis hoopleja. Läks täis v täie kõhuga magama. Pingutab täiest jõust, täie jõuga. Pidu on täies hoos. Tunneb suvest täit mõnu. Täiel määral õnnestunud film. Vaata kui annan sulle ühe täie argi (löön). Käik läks täie ette, oli täie eest käigust oli kasu. Kadus kogu, kõige täiega (üleni, täielikult). Täis ajama, külvama, laadima, pumpama, suitsetama, toppima, valama. Täis kiilutud v tuubitud buss = täis+kiilutud v täis+tuubitud buss. Kere+täis, koti+täis, käpu+täis, lusika+täis, nõela+täis, peo+täis, reha+täis, saali+täis, selja+täis, suu+täis, süle+täis. Täie+kaaluline, täie+mõõduline, täie+ulatuslik, täie+voliline. Täis+automaat, täis+edu, täis+haagis, täis+habe, täis+kiirus, täis+koormus, täis+kuu, täis+liige, täis+mass (sõidukil), täis+nimi, täis+norm, täis+ring, täis+siid, täis+tööpäev, täis+valgus, täis+võimsus, täis+väetis. Täis+vend, täis+õde (vastandina poolvennale ja -õele). Täis+tasuline puhkus. Täis+suitsu+vorst, täis+tera+leib. astr: täis+vari <-varju>, täis+varjutus. keel: täis+häälik vokaal, täis+minevik, täis+alus, täis+sihitis. mat: täis+osa, täis+pindala. muus: täis+noot <-noodi> tervenoot, täis+paus, täis+toon tervetoon. Täis+moone zool, täis+riim kirj, täis+vastutus jur. Vt ka t`äis k`asvama, t`äis puhuma, t`äis t`uiskama

v`aatama <29: vaadata, v`aatan>. Vaatab taevast, taevasse. Kuu vaatab aknast sisse ülek. Tule meid vaatama! tule meile külla! Vaatab (endale) uut töökohta (otsib). Mees vaatab noori naisi (tunneb noorte naiste vastu huvi). Vaatame v eks me vaata seda asja (mõtleme järele, selgitame). Kuidas sa sellele v selle peale vaatad? mis sa sellest arvad? ülek: vaatab teistele ülevalt alla (üleolekuga), alt üles (austavalt, alandlikult). Vaata v vaadake, asi on selles, et .. Tuli vaata et viimasel hetkel (peaaegu). Raskustele vaatamata, parem raskustest hoolimata. Alla, järele, kõrvale, kõrvalt, maha, mööda, otsa, sisse, tagasi, valmis, vastu, üle, üles vaatama. Vt ka `ette v`aatama, läbi v`aatama, p`ealt v`aatama, r`ingi v`aatama, v`iltu v`aatama, v`älja v`aatama, `ümber v`aatama

virisema <27>. Pikk tee on käia, vaata, et sa virisema ei hakka. Laps viriseb, et kõht on tühi. Naine viriseb mehe kalalkäikude pärast

väheke[ne] <12: -kese>. Oleks väheke rääkimist. Vaata väheke ringi. Vala mulle väheke(ne). Heida vähekeseks (ajaks) pikali

v`älja nägema. Ei näe aknast välja. Vaata, missugune sa välja näed! Mantel näeb kulunud välja

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur