|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 64 artiklit
ainiti üksisilmi. Vaatab ainiti kaugusse, enda ette (põrandale), minu poole. Jäi sisenejat ainiti silmitsema
ainitiselt, parem ainiti; parem ainuüksi, ainult, üksnes. Vaatab ainitiselt, parem ainiti otsa. Muutus ei piirdu ainitiselt, parem ainuüksi v üksnes sellega
`alt+k`äe käe alt; althõlma. Vaatab, viskab altkäe. Ostab, müütab altkäe sigarette. Altkäe+kaup
ammuli (pärani) lahti. Ajab suu ammuli. Vaatab (otsa), suu ammuli, suud-silmad ammuli, ammuli suuga, ammuli sui
`anduma <27>. Andus unistustele, kunstile. Oma tööle andunu. Ta polnud veel ühelegi mehele andunud (sugulisse vahekorda astunud). Vaatab andunult õpetajale otsa
anuma <27> tungivalt paluma. Anus minult andeksandmist. Anus mind jääma. Vaatab mind anuval pilgul v anuva pilguga v vaatab mulle anuvalt v anudes otsa
`armuma <27> kiinduma, armastama hakkama. Noormees armus neiusse. Armunud inimene = armunu. Vaatab naist armunud pilgul, armunult
`au+k`artl`ik. Vaatab õpetajale aukartlikul pilgul v aukartlikult otsa. Püsis peremehest aukartlikus kauguses
`au+k`artus. Tunneb mehe vastu v ees aukartust. Vaatab meest täis aukartust, aukartuses v aukartusega. Aukartust äratav = aukartust+äratav välimus (imposantne). Aukartust+äratavalt suur summa
`eemal <keskv argi `eemamal>. On eemal, läheb eemale, vaatab eemalt. On kodunt eemal. Kõrvad hoiavad peast eemale. Jääb elust eemale võõrdub elust. Eemal viibiv = eemal+viibiv sõber. Eemal+olek, eemal+olija, eemal+seisja. Eemale+lükkamine, eemale+peletamine, eemale+tõrjumine. Eemalt+juhtimine distantsjuhtimine
`eest+p`oolt. Vaatab eest- ja tagantpoolt. Liigub eestpoolt tahapoole. Vt ka `ees+p`ool, `ette+p`oole
`ette v`aatama. Vaatab ette, on ette+vaatlik. Ei vaata ette, on ette+vaatamatu. Ette+vaatlikult, ette+vaatlikkus, ette+vaatamatult, ette+vaatamatus
f`il'm <22e: fil'mi, f`il'mi> filmilint; filmiteos. Ilmutab, kinnistab filmi. Näitab, vaatab filmi. Film linastub, film jookseb argi kino(de)s. Kitsas+film, lai+film, mikro+film. Amatöör+film, joonis+film, dokumentaal+film = tõsielu+film, lühi+film, mängu+film, tumm+film. Filmi+diiva vmo = filmi+täht, filmi+festival, filmi+kaader, filmi+kaamera, filmi+klubi, filmi+koopia, filmi+käsikiri = filmi+stsenaarium, filmi+lavastaja = filmi+režissöör, filmi+levi, filmi+lint = film, filmi+muusika, filmi+näitleja, filmi+operaator, filmi+projektor, filmi+tööstus
häiritult. Vaatab häiritult ringi
k`augus <11 ja 9: -e>. Laua kaugus aknast. Kaugus õuenurgast naabermajani. On siit kilomeetri, päevateekonna kaugusel. Kiviviske kaugusel väga lähedal. Eemaldus mõne meetri kaugusele. Püsis minust aupaklikus kauguses. Hüppab kaugust. Vaatab kaugusse. Kuulde+kaugus, lennu+kaugus, seniit+kaugus astr, vahe+kaugus. Elu+kaugus. tehn: kaugus+mõõdik = kaugus+mõõtur
k`issi vidukile, pilukile, k`issis. Tõmbas silmad kissi, silmad läksid kissi. Vaatab kissis silmadega = kissis silmil = kissis+silmi = kissis silmi
kl`aas' <22e: klaasi, kl`aasi>. Ega sa klaasist ei ole argi (öeldakse, kui keegi valguse ees seisab). Vulkaaniline klaas (kivim). Klaasist kauss = klaas+kauss. Klaasidega riiul. Klaas = klaasi+täis piima. Vaatab sageli klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Kristall+klaas, matt+klaas, suitsu+klaas, lubi+klaas, silikaat+klaas, akna+klaas, pudeli+klaas, sula+klaas. Vrd tahvel+klaas ja klaasi+tahvel. Joogi+klaas, rohu+klaas, katse+klaas, kella+klaas, kraadi+klaas, prilli+klaas, suurendus+klaas. Klaasi+liiv <-liiva>, klaasi+kild <-killu>, klaasi+nuga. Klaasi+lihvija, klaasi+lihvimine. Klaasi+klirin, klaasi+alune pind. tehn: klaasi+piip, klaasi+vann. kunst: klaasi+maal (vitraažikunstis), klaasi+kunst = klaas+ehistöö, klaasi+kunstnik. Klaas+helmes, klaas+kate, klaas+kompvek, klaas+mosaiik, klaas+niit <-niidi>, klaas+silm <-silma>, klaas+taara, klaas+plokk eh, klaas+toode. Klaas+paber (klaasipuruga kaetud), klaas+plast keem, klaas+riie tkst. Klaas+libe = libe nagu klaas, klaas+selge, klaas+sile. zool: klaas+angerjas tõusuangerjas, klaas+käsn, klaas+tiib (liblikas). Klaas+keha anat (silmas), klaas+kirss aiand
kukal <8: k`ukla, kukalt>. Lükkab mütsi kuklasse. Vaatab, pea kuklas. Kratsib, sügab kukalt ka ülek on nõutu. Sai ülemuselt mööda v vastu kukalt v üle kukla ka ülek, argi (karistada). Jälitajad olid poistel juba kuklas ülek (kannul), hingasid poistele kuklasse. Kukla+auk, kukla+lask, kukla+rihm (valjastel), kukla+kangestus med, kukla+sagar anat, kukla+tagune. Kukal+rüht vet (lootel)
kõrvale. Seisab kõrval, heidab kõrvale, vaatab kõrvalt. Kõrvale jääma, põiklema, pöörama. Kõrvale pandud = kõrvale+pandud raha, kõrvale+pandu. Ukse kõrval, kõrvale, kõrvalt. Maalib töö kõrvalt pilte. Näpistab üht-teist kõhu kõrvalt hoiab söögi arvel kokku. Kõrvale+hüpe ka ülek truudusemurdmine, kõrvale+põige, kõrvale+põiklemine, kõrvale+hiilimine
k`õõrdi, k`õõrdis. Silm vaatab kõõrdi, on kõõrdis. Kõõrdi(s) silmad kõõr(d)silmad. Vaatab minia peale kõõrdi ülek (ebasõbralikult, viltu). Kõõrdi+vaatamine
küsiv <2: -a>. Küsiv pilk. Küsiv asesõna küsiasesõna. Vaatab küsivi silmi, küsivalt
ligemal keskv <algv ligi, ligidal> lähemal, ligemale lähemale; ligikaudu, ligi, ligemalt lähemalt. Oma särk on ihule ligemal. Tuleb mulle ligemale, vaatab mind ligemalt. Ligemale kuu aega tagasi
läbi t`ungima. Laternavalgus tungib udust läbi. Tihnikust läbi+tungimine. Läbi+tungimatu ilme. Vaatab läbi+tungivalt
läbi v`aatama. Arst vaatab haigeid läbi. Riigikogu vaatab seaduse uuesti läbi. Avalduste läbi+vaatamine. Arstlik läbi+vaatus
meeli. Vaatab rahunenud meeli laeva ärasõitu. Rahu+meeli, tusa+meeli, tõe+meeli, tänu+meeli
naine <12: naise, n`aist, naisesse; naiste, n`aisi, naistesse ja naisisse>. Vaatab naisi, tunneb naiste vastu huvi, ajab naisi taga. Läks naistesse, käis naistes argi. Võttis naise, võttis Mari naiseks, lahutas naisest. Abielu+naine = mehe+naine argi, lesk+naine, liig+naine. Avalik naine = lõbu+naine. Linna+naine, maa+naine, naabri+naine, nutu+naine, pere+naine, sauna+naine, äri+naine. Naise+hakatis, naise+lipakas halv, naise+raasuke. Naise+nimi, naise+poolne sugulane, naise+rööv, naise+vanemad. Naiste+ajakiri, naiste+kaubad, naiste+pesu, naiste+saun, naiste+töö, naiste+vaheline, naiste+haigus med. Naiste+arg mees, naiste+vihkaja. Naiste+arst günekoloog, naiste+juuksur, naiste+rätsep, vrd nais+arst, nais+juuksur, nais+rätsep. bot: naiste+nõges, naiste+puna, naiste+sõnajalg
nägu <18: n`äo, nägu, n`äkku ja n`äosse>. Näost kahvatu. Kurb nägu peas. Manab naeratuse näole v näkku. Pani suitsu näkku argi. Ajas toitu näost sisse argi. Kolm õuna näo peale argi (igaühele). Ühte nägu kaksikud. Kunstnikul on oma nägu ülek (isikupära). Näo ees kiidab, selja taga kirub. Teeb näo, nagu ei kuuleks (teeskleb), teeb halva mängu juures hea näo. Teeb nägusid (grimasse). Ei ole ammu koolis nägu näidanud, (ennast) näole andnud. Tee tööd nii et seda nägu argi (palju). Sõimas mul näo täis, kargas mulle näkku, ütles tõtt näkku. Vaatab ohtudele näkku ülek (ei karda). Nägin teda esimest korda näost näkku. Tüdrukul ei olnud nägu ega tegu (head väljanägemist). Nägudeni argi nägemiseni. Silm+nägu = nägu. Kahva+nägu, kirve+nägu, naeru+nägu, nuku+nägu, varga+nägu. Näo+ilme, näo+joon, näo+jume = näo+värv, näo+kate, näo+krimpsutus, näo+moonutis = näo+vigur argi grimass, lõust, näo+moonutus, näo+nahk, näo+pool <-poole>, näo+kolju anat. Näo+hooldus, näo+puhastus, näo+kreem. Vt ka n`äol
p`eegel <2e: p`eegli, p`eeglit>. Vaatab end peeglis v peeglist, vaatab peeglisse. Sile nagu peegel = peegel+sile. Nagu peegli peal väga selgesti nähtav. Rahva keel on tema vaimu peegel. Käsi+peegel, laua+peegel, seina+peegel, tahavaate+peegel (autol), tasku+peegel. füüs: kumer+peegel, nõgus+peegel, pöörd+peegel. med: nina+peegel, põie+peegel, silma+peegel, tupe+peegel. Piima+peegel zool (lehmal). Kohtu+peegel aj kohtukull. Ime+peegel = võlu+peegel, vee+peegel. Peegli+laud, peegli+saal, peegli+tükk. Peegel+pind <-pinna>, peegel+sein, peegel+sümmeetria füüs. Peegel+sepp vmo = peegli+tegija. Peeglike(ne)
p`iiluma <28: p`iiluda, piilun>. Vaatab piiludes, piilumisi, piiluvalt ringi. Piilub võõrast, piilub aknasse v aknast sisse, lukuaugust v läbi lukuaugu. Päike piilub pilve tagant ülek
p`ilk <22e: pilgu, p`ilku>. Heidab pilgu kellale. Pilgu+heide <-h`eite> = pilgu+heit. Lõi pilgu maha, langetas pilgu. Laskis pilgul toas ringi käia. Pilku köitvad, püüdvad = pilgu+püüdjad sääred. Vaatab asjale teise pilguga suhtub asjasse teisiti. Mõõtis naist pika pilguga. Esimesel pilgul = esma+pilgul tundus, et .. Armastus esimesest (silma+)pilgust. Vaatab neidu armunud pilgul v pilguga. Jäin pilguks (ajaks) mõttesse (hetkeks, natukeseks). Kõõr(d)+pilk, kõrval+pilk; ülek: kala+pilk, kotka+pilk, kulli+pilk. Pilk+kile <-kile> zool (silmal), pilk+kõhr anat (kõris)
pilu+silmi[l] pilukil silmadega. Vaatab pilusilmi v pilusilmil päikest, päikesesse
pisar <2: -a>. Pisar tuli silma. Vaatab mind, pisar(ad) silmas v silmis, pisar+silmi(l). Naer läbi pisarate kurb naer. Pisarateni liigutatud. Pisaraist nõretav film (sentimentaalne). Võtame ühe pisara ülek (natuke viina vms). Viha+pisar, haledus+pisar, liigutus+pisar, rõõmu+pisar, valu+pisar, krokodilli+pisar ülek. -piisk, -tilk: higi+pisar, kaste+pisar, vaigu+pisar. Pisar+märg nägu, pisar+puhas allikas. anat: pisara+järv (silma sisenurgas), pisara+kanal, pisara+kott <-koti>, pisara+nääre. Pisara+vedelik füsiol, pisara+voolus med. Pisara+loor ülek
pr`il'l <22e: prilli, pr`illi; hrl mitm>. Miinus- ja plussklaasidega prillid = miinus+prillid ja pluss+prillid = kaug+prillid ja lähi+prillid. Pani prillid ette, tal on prillid ees, võttis prillid eest (ära). Loeb prillidega. Vaatab elu v elule läbi roosade prillide ülek (optimistlikult), läbi mustade prillide ülek (pessimistlikult). Hoia (oma) piip ja prillid! ülek hoia alt! Päikese+prillid, tolmu+prillid, lume+prillid, autojuhi+prillid, kaitse+prillid, lugemis+prillid, näpits+prillid. Nina+prill ülek ninanips. Prilli+kandja, prilli+papa nalj, prilli+karp <-karbi> = prilli+toos, prilli+klaas, prilli+raamid mitm, prilli+sang, prilli+pood optikakauplus. argi: prilli+film, prilli+kino 3D-film, 3D-kino (ruumiline). zool: prill+karu, prill+vaeras
pudel <2e: -i>. Pudeli põhi, kael ja suu = pudeli+põhi, pudeli+kael ja pudeli+suu. Pudel v pudeli+täis piima. Vitskorvis veini+pudel, korv+pudel. Vaatab sageli pudelisse, pudeli põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Napsi+pudel, rohu+pudel, viina+pudel, äädika+pudel; luti+pudel, soojendus+pudel, tilgutus+pudel, süüte+pudel; klaas+pudel, plast+pudel, termos+pudel, tasku+pudel, vigur+pudel, väli+pudel. Pudeli+hari, pudeli+kild <-killu>, pudeli+klaas, pudeli+lakk <-laki>, pudeli+silt, pudeli+õlu. Pudel+tarn bot
p`ungi. Ajas silmad pungi. Vaatab, silmad pungis peas. Pungis põskedega = pungis+põskne tüdruk
põhi2 <24u: põhja, p`õhja; p`õhju ja p`õhjasid>. Pudelil on põhi peal pudel on tühi. Tee põhi peale joo kõik ära. Vaatab sageli pudeli v klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Räägib nagu tõrre põhjast (kõmisevalt, madalalt). Puder kees põhja. Kaugel Siberi põhjas (pärapõrgus). Ohkab südame põhjast. Hinge põhjani solvunud. Põhjani aus inimene (täiesti, üdini). Näpud on põhjas ülek raha vm on otsas. Kirus, vandus mind maa v põrgu põhja. Punane rist valgel (taga+)põhjal. Sinise põhjaga riie (sinisepõhjaline). Kuuldusel ei ole (tõe+)põhja all. Sai ärile kõva põhja alla. Paja+põhi, sõela+põhi, vankri+põhi. Kurgu+põhi, silma+põhi, õie+põhi bot. Tordi+põhi, kastme+põhi, supi+põhi, borši+põhi; kirja+põhi. Liiva+põhi, savi+põhi, muda+põhi. Papp+põhi, vineer+põhi. Om-ga: põhja+hoovus geogr, põhja+miin sõj, põhja+muda, põhja+noot <-nooda> mer, põhja+õng. Os-ga: põhja+panev. Sisseü-ga: põhja vajunud = põhja+vajunud sade, põhja lastud = põhja+lastud laev, põhja+joonud mees
põlev <2: -a>. Põlevad söed, küünlad. Põlev maavara. Vaatab põlevate silmadega, põlevi silmi. Põlevus
rusikas <2: -ka, -kat>. Andis rusikaga hoobi = rusika+hoobi. Käsi tõmbub rusikasse, on rusikas. Vaatab rusika(i)s käsi pealt (jõuetus vihas). Võõra rusika all (võimu, vägivalla). Rusikad sügelevad ülek tahaks kakelda. Laskis rusikad käiku, andis rusikatele v rusikaile voli läks kaklema. Näitab, raputab, vibutab rusikat, lööb rusika lauale, nina alla ähvardab. Sobib, istub, passib nagu rusikas silmaauku (väga hästi). Löögi+rusikas ülek, soomus+rusikas, tanki+rusikas. Rusika+suurune kivi. Rusika+kangelane löömamees, rusika+võim, rusika+õigus õiguse andmine tugevamale
s`uund <22i: suuna, s`uunda> (liikumise) siht. Tuule suund. Sõidu+suund, liikumis+suund. Kunsti+suund, tegevus+suund. Piki+suund, põik+suund, püst+suund, rõht+suund, päri+suund, vastas+suund. Tuli levib kolmes suunas (kolme külge). Tsüklon liigub ida suunas (ida poole, itta). Kirik on orienteeritud ida-lääne suunas. Vaatab minu {suunas} → poole. Linna {suunas} → poole minev rong. Narva {suunast} → poolt tulijad. Lahkus teadmata {suunas} → kuhu . {Ühes suunas} → ühelt poolt läbipaistev klaas. {Kellaosuti liikumise suunas} → päripäeva. Tihendati raudteeliiklust Tallinna-Tartu {suunal} → vahel. Koostöö {Aasia suunal} → Aasias, Aasia riikidega. Vastulöök opositsioonierakonna {suunalt} → poolt. Suuna+muutus. {Ühe+suuna+pilet} → üheotsapilet. Suund+antenn el, suund+liikumine biol taksis. sport: suund+orienteerumine, suund+suusatamine
suuri+silmi, suuri silmi suuril silmil, suurte silmadega, silmad suured. Vaatab mulle suurisilmi v suuri silmi otsa
s`õrm <22i: sõrme, s`õrme>. Sõrmed: pöial, esi+sõrm = esimene sõrm = osutis+sõrm = nimetis+sõrm (med teine sõrm), kesk+sõrm = keskmine sõrm = pikkpeeter (med kolmas sõrm), nimetu sõrm = nimetamats <-matsi> = sõrmuse+sõrm (med neljas sõrm), väike+sõrm = väike sõrm = pisi+sõrm = väikeats (med viies sõrm). Ei liiguta sõrmegi ei tee midagi. Ei näe sõrmegi suhu pista on pilkane pime. Tunneb nagu oma viit sõrme (väga hästi). Võib sõrmedel v sõrmede peal üles lugeda on väga vähe, väga väike arv. Ära lase ennast ümber sõrme keerata v mähkida v mässida ülek (enda üle valitseda). Vaatab läbi sõrmede ka ülek ei tee märkama. Kaob v pudeneb läbi sõrmede ka ülek kulub märkamatult. Vaatab poisile sõrmedele v sõrmede peale ülek jälgib, et poiss ei varastaks. Annab näitekunstile sõrme ülek (pühendub). Sõrme+liiges, sõrme+lüli, sõrme+muster, sõrme+nukk <-nuki>. Sõrme+ava (puupillil), sõrme+kaitse <-k`aitsme> (kummist). Sõrme+harjutus, sõrme+liigutus, sõrme+nips <-nipsu>. Sõrme+jämedune, sõrme+laiune, sõrme+pikkune. Sõrm+laud (keelpillil), sõrm+seong ka sport, sõrm+tapp <-tapi> eh, sõrm+tarn bot
sära+s`ilm <-silma> särav silm; see, kelle(l) silmad säravad. Laste särasilmad. Neiukene, särasilm särasilmne neiu. Vaatab särasilmi(l) (säravi silmi)
sügavasti <keskv sügavamini, üliv kõige sügavamini ja sügavaimini> sügavalt. Vaatab sügavasti silma
tõsiselt. Vaatab mulle tõsiselt otsa. Mõtlen seda tõsiselt (päriselt). Tõsiselt võetav ettepanek. Võttis töö tõsiselt käsile (korralikult, põhjalikult)
`umb+usaldama. Umbusaldab algajat autojuhti. Umbusaldav suhtumine. Vaatab umbusaldavalt (umbusklikult)
unelema <31: unelda, unelen; 27: uneleda> unistama. Uneleb rikkast peiust. Vaatab uneldes, uneledes kaugusse. Unelev linnake
v`aatama <29: vaadata, v`aatan>. Vaatab taevast, taevasse. Kuu vaatab aknast sisse ülek. Tule meid vaatama! tule meile külla! Vaatab (endale) uut töökohta (otsib). Mees vaatab noori naisi (tunneb noorte naiste vastu huvi). Vaatame v eks me vaata seda asja (mõtleme järele, selgitame). Kuidas sa sellele v selle peale vaatad? mis sa sellest arvad? ülek: vaatab teistele ülevalt alla (üleolekuga), alt üles (austavalt, alandlikult). Vaata v vaadake, asi on selles, et .. Tuli vaata et viimasel hetkel (peaaegu). Raskustele vaatamata, parem raskustest hoolimata. Alla, järele, kõrvale, kõrvalt, maha, mööda, otsa, sisse, tagasi, valmis, vastu, üle, üles vaatama. Vt ka `ette v`aatama, läbi v`aatama, p`ealt v`aatama, r`ingi v`aatama, v`iltu v`aatama, v`älja v`aatama, `ümber v`aatama
vesine <10: -se>. Vesine muld (märg), supp (lahja), kirjutis (sisutu). Silm läheb vesiseks nutt tuleb peale. Vaatab vesise suuga pealt, kuidas teised söövad (isu tundes). Süda on vesine on tahtmine soolase v tugevama söögi järele. Vesise+võitu
video [-de-o] <1> videotehnika; videofilm. Saade võeti videosse (videolindile), saade tuleb videost. Vaatab videot v videoid, õpib video v videote järgi. Muusika+video, õppe+video, digi(taal)+video
vidukil kissis, pilukil, vidukile. Silm on vidukil, tõmbas v pigistas silma vidukile. Vaatab vidukil silmadega v vidukil silmi
vilamisi viltu; vilksamisi. Vaatab vilamisi
v`ilksamisi. Vaatab vilksamisi kella vilksab kella vaadata
v`ilksti. Tüdruk vaatab vilksti poisile otsa (vilksab poisile otsa vaadata)
võõriti. Vaatab muulastele v muulaste peale võõriti ei salli muulasi. Silmad vaatavad võõriti (kõõrdi, viltu)
v`älja v`aatama. Vaatab aknast välja. Vaatas endale kena korteri välja (valis)
v`älkuma <28: v`älkuda, välgun>. Silmad välguvad, vaatab välkuvi silmi. Lippab nii et kannad, päkad, tallad välguvad. Tagumik välgub pükstest läbi
ära olema. Olin kolm päeva ära. Vaatab mind ära+oleva pilguga, ära+oleval pilgul. Minu ära+olekul oli õde mehele läinud. Teeb endale mõnusa ära+olemise. Ära+olija
ülalt ülevalt, kõrgemalt, pealtpoolt. Vaatab ülalt rõdult alla. Vaatab alluvate peale ülalt alla ülek suhtub alluvatesse üleolevalt. Ülalt avanes vaade igasse külge. Ülalt sinine, alt hall majakas. Kaheksas rida ülalt
üles. Sõidab mäest üles. Jookseb trepist üles ja alla, üles-alla. Sõudsime jõge mööda üles, üles+jõge (vastuvoolu). Luiged sööstsid üles (õhku). Käed üles! Korja asjad (maast) üles. Riputas kardinad üles (ette). Upitab posti üles (püsti). Hüppas toolilt üles (püsti). Haris maa üles (tegi põllumaaks). Ehmatasin telefonihelina peale unest üles. Laulsime sünnipäevalast üles. Jäin veel natukeseks üles (ärkvele). Kriitika alt üles alluvate kriitika ülemuste kohta. Vaatab õpetaja poole alt üles (austab ja imetleb). Üles harutama, kasvama, kiitma, märkima, otsima, pooma, rivistama, sulama. Üles paistetanud = üles+paistetanud jalg. Üles küntud = üles+küntud maa. Üles+harimine, üles+kasvatamine, üles+vinnamine. Silmade üles+loomine (varrastega kudumisel). Üles+vise, üles+minek, üles+poodu poodu. Vt ka üles ajama, üles `andma, üles `astuma, üles ehitama, üles j`ooksma, üles k`eerama, üles kihutama, üles kirjutama, üles kruvima, üles k`utsuma, üles lugema, üles l`ööma, üles n`äitama, üles `ostma, üles panema, üles puhuma, üles s`eadma, üles tegema, üles tulema, üles tunnistama, üles t`õstma, üles t`õusma, üles t`öötama, üles v`õtma, üles `ütlema
ülevalt1 ülalt. Tuli ülevalt (korruselt) alla. Kaheksas rida ülevalt. Vaatab alluvate peale ülevalt alla ülek suhtub alluvatesse üleolevalt
üle+õla, üle õla. Vaatab klassiõdede peale v klassiõdedele üleõla v üle õla ülek suhtub klassiõdedesse üleolevalt. Vrd Vaatab üle õla tagasi; Koti rihm käib üle õla. Üle+õla+kott <-koti>
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|