Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

lapike[ne] <12: -kese>. Lapike põldu = põllu+lapike

P`aide <1: kuhu -sse ja P`aide>

pide <4: pideme, pidet>. Pronksist pidemega = pronks+pidemega kann. Käsi mõõga pidemel, pidemes. Käe+pide, noa+pide. Ei leia jalgadele pidet. Mõtte+pide, hinge+pide. Tool nagiseb pidemetest v pidemeist (ühenduskohtadest). Padruni+pide, kaks pidet v pideme+täit padruneid. muus: pide+heli jäänukheli, pide+kaar (noodikirjamärk)

sapine <10: -se> sapiga koos, sappi täis; ülek õel, tige. Sapiselt

t`aide vt taie

vaade <6: v`aate, vaadet>. Sõbraliku vaatega silmad, sõbralik silma+vaade. Vaade linnale = linna+vaade. Parempoolsete vaadetega poliitik. Külg+vaates kujutatud maja. Kaug+vaade, lähi+vaade; tagasi+vaade, välja+vaade, üle+vaade; ring+vaade; eest+vaade, pealt+vaade = ülalt+vaade, tagant+vaade; elu+vaade, maailma+vaade, loodus+vaade. Vaate+aken, vaate+ava, vaate+kaart (piltpostkaart), vaate+piir silmapiir, vaate+pilu, vaate+ratas ilmaratas, vaate+saal, vaate+suund, vaate+torn, vaate+õppevahend

vaibe <6: v`aibe, vaibet> vaibumine. Om-ga med: vaibe+järk (palavikul)

v`aid. Lossist on vaid varemed järel (ainult, üksnes, kõigest). Seda suudad vaid sina (ainult, ainuüksi). Ei läinud kinno, vaid teatrisse. Poiss ei ole mitte ainult v üksnes andekas, vaid ka töökas

Vaida <16: kuhu -sse ja V`aita>

vaie <6: v`aide, vaiet> jur vastuväide, vastuvaidlus

v`ande vt vanne

vape <6: v`appe, vapet> vappumine. Naeru+vape. Vappe+külm med

vap´iti <16> zool (hirv)

+vatine <10: -se>. Kilo+vatine, mega+vatine, milli+vatine; kuuekümne+vatine, saja+vatine

viide1 <6: v`iite, viidet> andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge; vihje. Uudiste agentuur teatab viitega välisministeeriumi pressitalitusele, et .. (viidates). Viide kasutatud allikale = allika+viide. All+viide (lehekülje all), side+viide (juhib samalaadse v lisamaterjali juurde), ära+viide (ühelt märksõnalt, tekstiosalt vm teisele), rist+viide. Viite+märk <-märgi>, viite+number, viite+loend

viide2 <6: v`iite, viidet> viitmine, veetmine; viivitus. Pikkade õhtutundide viiteks pajatati üksteisele lugusid. Aja+viide

v`õide+: võide+aine, võide+juust, võide+margariin, võide+marmelaad

väide <6: v`äite, väidet>. Autojuhi väite kohaselt v väite järgi v väitel oli õnnetuses süüdi jalakäija. Vastu+väide

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur