|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
ik isikukood
v`aik <22e: vaigu, v`aiku>. Kuuse+vaik, taru+vaik, mere+vaik, laki+vaik, kõrva+vaik, süntees+vaik. Vaigu+pisar ülek = vaigu+tilk. Vaigu+käik (okaspuidus), vaigu+lõhn, vaigu+rikas puit, vaigu+sisaldus, vaigu+voolus. mets puidurikked: vaigu+laik <-laigu>, vaigu+pesa. Vaik+aine, vaik+hape keem, vaik+lakk <-laki> tehn vaiku sisaldav lakk
via [viia] ld kaudu. Lend Helsingi‒Amsterdam via Göteborg (Göteborgi kaudu)
v`iik <22e: viigu, v`iiku> viimine; vastav tarind. Sisse+viik, välja+viik, läbi+viik, mööda+viik, üle+viik
v`iik1 <22e: viigi, v`iiki; seisundivorm v`iikis> (pükstel). Pressib pükstele viike (sisse) v pressib püksid viiki. Püksid on viikis. Viikis püksid, vrd viigi+püksid mitm. Püksi+viik
v`iik2 <22e: viigi, v`iiki> tasavõit. Kalev mängis Žalgirise meeskonnaga viiki, Kalevi ja Žalgirise meeskond tegid viigi. Seis on viigis (viigiline, nt 3 : 3), jäi viiki. Viigi+seis, viigi+värav
v`iik4 <22e: viigi, v`iiki> viigimari
v`iik5 <22e: viigi, v`iiki> laht, lahesopp
viki <16> paljude autorite kestvast koostööst sündiv kollektiivne veebisait
Viki <16: kuhu -le>
v`ikk1 <22e: viki, v`ikki> (söödataim); argi segatis v segavili. Suvi+vikk bot, tali+vikk, oskuskeeles täpsem põld-hiirehernes. Viki+jahu, viki+põhk, viki+segatis
v`iks1 <22e: viksi, v`iksi> korralik, tubli; kärmas. Viks tüdruk. Viks käsku täitma. Viksilt, viksisti
vil! vilistlane (korporatsioonis)
v`ilk1 <22e: vilgu, v`ilku> luul: vilge, vilgatus; hetk; geol vilgukivi. .. ja kauge tähe nõrgal vilgul ei karda pale punastust .. (J. Sütiste) Torm vaikis vilguks. Vilk+tuli vilkuv tuli
VIN ingl vehicle identification number (sõiduki identimise number) (tehasetähis)
VIP ingl very important person (väga tähtis isik, vipp). Sõidutab VIPe. VIPi-takso, VIPi-tuba
v`irk <22u: virga, v`irka; keskv virgem, üliv kõige virgem ja virgim> usin, nobe, kärme. On virk õppima. Parem viis virka kui kümme laiska. (Vanasõna.)
v`iu <26> zool (lind). Herilase+viu, hiire+viu, karvasjalg-+viu. Viu+part
v`iu, v`iudi. Herilane lendas viu(di) tüdrukule juustesse
vk väljak; volikogu
v`õik <22e: võigu, v`õiku; keskv võigum, üliv kõige võigum> kollane; kollane hobune. Võik hobune = võik. Võik+hall <-halli>. Hele+võik, tume+võik hobune
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|