Leitud 1 artikkel
kehkima
<hkima kehin, kehkisin, kehkis, kehkigu, kehkiw, kehkinud, kehkida, kehkija, kehitama, kehitakse> ‣ end täis puhuma, üles ajama; uhke, upsakas olema
("Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" 1925–1937)
kehklema
<hklema kehklen, kehklesin, kehkles, kehelgu, kehklew, kehelnud, kehelda, kehkleja, keheldama, keheldakse>