Tagasi sõnastikku

Eessõna

Tere tulemast Eesti Keele Instituudi „ÕS 1918. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud väljaande“ kodulehele!

Siinne sõnastik on 1918. aastal raamatuna ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ (edaspidi ÕS 1918) veebiversioon ja sisaldab 18 012 märksõnaartiklit. Varem on ÕS 1918 ilmunud ka väljaandes „ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2007).

Sõnastiku kasutamiseks saate abi „Kasutusjuhendist“.

Siinne veebisõnastik on loodud mitmel põhjusel. Esiteks on 1918. aasta õigekeelsussõnaraamatu juubeli aasta – nagu Eesti Vabariik, saab ka õige­keelsussõnaraamat 100-aastaseks, esimene „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ilmus 1918. aasta sügisel.

Sel puhul on kohane meenutada 100 aasta tagust õigekirjanormi ja tutvustada Eesti esimest ÕSi tänapäeva lugejale mugavas veebivormis, mis loob silla saja aasta taguse ÕSi ja uusima õigekeelsussõnaraamatu vahel.

Teiseks soovisime katsetada ajaloolise leksikograafia võimalusi ja rakendusi ning tehes saja aasta taguse õigekeelsussõnastiku vastastikku lingitavaks „Eesti õigekeelsus­sõnaraamat ÕS 2018-ga“, anda kirjakeele uurimisele ajalooline mõõde ning selgitada, kuidas on otstarbekam siduda ajaloolisi allikaid tänapäevaste andmebaasidega.

Sõnastik võimaldab võrrelda 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ märksõnastikku „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ märksõnastikuga ja seega näha, kuidas eesti sõnavara on saja aastaga muutunud, kui palju keeleainest on säilinud saja aasta jooksul ning kui palju ja mismoodi on muutunud käänamine ja pööramine ning sõnade tähendused. Seega on sõnastik huvitav uurimismaterjal keeleteadlastele, ent on mõeldud siiski igaühele, kes huvitub sellest, kuidas eesti keel on 100 aasta jooksul muutunud.

Sõnastik sisaldab 18 012 märksõnaartiklit. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ märksõnaartiklid on koostatud nn pesa­süsteemis, mida veebiväljaanne suuresti järgib. Ühte pessa kuuluvad etümoloogiliselt või tähenduselt seotud ja ühiste tüvedega sõnad, näiteks on ühes pesas sõnad gümnaasium ja gümnastika, revolutsioon ja revolver, aeg ja ajutine, uni ja unistama.

Originaalsõnastikus on käänamine ja pööra­mine esitatud enamasti sõnade lõpuosade (e tüüplõppude) abil, mille muutmine on näidatud raamatu sissejuhatuses. Sõnaartiklis eraldab tüüplõpu osa püstkriips märksõnas, näiteks märksõna mor|aal käänamist tuleb vaadata tüüplõpu aal juurest. Paljudel sõnadel on muutmine antud siiski sõnaartiklis (käänd­sõnadel omastava ja osastava käände vormid ning pöördsõnadel ainult ebareeglipärased vormid).

Tähendusi ja kasutusnäiteid annab originaalsõnastik üsna vähesel määral, seetõttu oleme paljudele sõnadele lisanud muude allikate abiga seletuse, tähenduse või muu kommentaari. 1918. aasta väljaande keelekorralduslik aspekt väljendus tähelepanu juhtimises ebasoovitatavatele märksõna­kujudele, mis olid esitatud nurksulgudes, ja paremate sõnakujude soovitamises vaata-viitega, nt [herra] w. härra.

ÕS 1918 peamisi allikaid ja eeskujusid nii märksõnastiku koostamisel kui ka märksõnade kirjakuju vormistamisel oli Ferdinand Johann Wiedemanni „Eesti-saksa sõnaraamatu“ („Ehstnisch-deutsches Wörterbuch“ esmatrükk 1869) 1893. aastal ilmunud, Jakob Hurda toimetatud 2., täiendatud trükk.

Teine eeskuju oli tänapäevalgi Dudenina tuntud saksa keele õigekeelsussõnaraamat („Duden – Rechtschreibung der deutschen Sprache und der Fremdwörter“), millest oli ÕS 1918 koostamise ajaks ilmunud 9 trükki (9. trükk ilmus 1915). Selle algne pealkiri oli „Vollständiges Orthographisches Wörterbuch der deutschen Sprache“ („Saksa keele täielik ortograafiline sõnaraamat“). ÕS 1918 kontseptsioon lähtus Dudeni õigekirjutus-sõnaraamatute normatiivsest traditsioonist.

Eesti õigekeelsussõnaraamatute ajaloost ja kujunemisest soovitame lähemalt lugeda Tiiu Erelti eessõnast 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ faksiimiletrükile ÕSi lätted, 2007.

Veebisõnastik on koostatud ja toimetatud aastatel 2017–2018 Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis  . Sõnastiku koostajad ja toimetajad on Tiina Paet ja Tuuli Rehemaa. Muutevormide genereerimist juhendas Ülle Viks. IT-lahendused tegid Indrek Hein ja Ain Teesalu. Tehnilisi töid tegi Kaja Kruusmaa. Avaldame tänu Cornelius Hasselblattile, Tiiu Ereltile, Urmas Sutropile ja Udo Uibole.

Kasutusjuhend

Veebisõnastikus on märksõnad seotud 2018. aasta ÕSi märksõnadega linkide abil.

Märksõnaartikkel on esitatud kahes veerus, nt algne

kujul

Vasakus veerus on 1918. a „Eesti keele õigekeelsuse-sõnaraamatu“ originaalmaterjal:

1. märksõna(d), nt instituut;
2. muutmisinfo (tüüplõpp ja põhivormid) noolsulgudes, nt <uut instituudi, instituudi, instituutide, instituutisid ja instituute>;
3. originaalis antud tähendus, seletus või võõrsõna omasõnaline vaste nt baromeeter omasõna: ilmaklaas; hunts segadus; äpardus

Erinevused originaalsõnastikuga on järgmised.

1. Erinevalt originaalist, kus kasutaja pidi „pesapea“ ehk esimese sõna ja sellele järgnevate osade abil ise sõnu tuletama, on veebiväljaandes kõik märksõnad välja kirjutatud.
2. Sõnade asemel oli originaalsõnastiku sissejuhatuses käänatud või pööratud sõna lõpuosa (e tüüplõppu), mille veebi­sõnastiku kasutaja leiab nüüd lingina morfoloogiliste vormide eest, nt meeter <ter meetri, ...> Lingile ter klõpsates on võimalik näha tüüplõpu põhivorme ja kõiki samasse tüüpi arvatud käänd- või pöördsõnu. Veebisõnastik annab käänd­sõna juures selle ainsuse omastava, osastava, mitmuse omastava, osastava ning osale sõnadele ka lühikese sisse­ütleva käände vormi, nt jõgi <... jõkke, ...> Ainsuslikel ja mitmuslikel sõnadel on vastavalt ainult ainsuse või ainult mitmuse vormid, vt nt algebra või käärid. Pöördsõnadel esitab veebisõnastik kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde, lihtmineviku ainsuse 1. ja 3. pöörde, käskiva kõneviisi oleviku isikulise tegumoe, v-kesksõna, nud-kesksõna, da-tegevusnime, tegijanime, ma-tegevusnime, umb­isikulise tegumoe ja kindla kõneviisi oleviku umb­isikulise tegumoe vormi.
3. Punasena kuvatud morfoloogiline vorm näitab, et sellist käänd- või pöördvormi tänapäeva keelenormis enam ei ole, nt meeter <ter meetri, meetrit, meetrite, meetrid> (tänapäeva normi kohane vorm on meetreid).

Paremas veerus on veebiversiooni koostajate lisatud materjal.

1. Märksõna seletus või tähendus. Seletus või tähendus on üldjuhul lisatud siis, kui sõna ei esine ÕS 2018-s või kui esineb, aga sõna tähendus on praeguseks muutunud. Paljusid lisatud tähendusi ja seletusi on kohandatud, refereeritud ja interpreteeritud mitme allika ja kasutus­näidete põhjal. Kui seletus või tähendus on leitud võõrkeelsest allikast (nt Wiede­manni eesti-saksa sõnaraamatust), on see tõlgitud eesti keelde ja võõrkeelset vastet pole lisatud, nt sõna pajaline seletuseks on antud ’sepapaja pidaja’ (Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus Schmiedebesitzer).
2. Märksõna tänapäevakuju. Tänapäeva­kuju on esitatud, kui sõna esineb mõlemas ÕSis, aga selle ortograafia või liide on muutunud, näiteks elastiline (tänapäevakuju: elastne); herber (tänapäevakuju: häärber); hommene (tänapäevakuju: homne). Tollel ajal kasutusel olnud w asendamine v-ga on kirjaviisi muutus ega ole eraldi märgitud.
3. Link ÕS 2018-s leiduvale sõnale. Kui otsida ÕS 1918-st sõna, millel on mitu tähendust, nt pops, saab vastuseks kõik selle kirjakujuga sõnad nii vanas kui ka uues ÕSis. Link uue ÕSi märksõnale on ÕS 1918 sõna juures ka siis, kui sõnade kirjakuju on sama, aga tähendus on muutunud. Muutunud tähendusega sõnadel on nii ÕSi link kui ka kommentaar, nt pardel.
4. Koostajate lisatud tähenduse või seletuse allikas ümarsulgudes. Kasutatud on peamiselt järgmisi allikaid:
   • Ado Grenzstein „Eesti sõnaraamat“ 1884
   • Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu“ indeks
   • „Eesti etümoloogia­sõnaraamat“ 2012
   • „Eesti keele seletav sõna­raamat“ 2009
   • „Eesti murrete sõnaraamatu“ tööversioon, s.h varasemad vihikud
   • „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat“ 1925─1937 (Tartu Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus 1925─1937): I köide A-M, 1925, II köide N-Rio, 1930, III köide Ripp-Y, 1937
   • „Hiiu sõnaraamat“ 2015
   • „Muhu murdesõnastik“ 2011
   • „Väike murdesõnastik“
   • „Võõrsõnade leksikon“: 2015
   Kui tähendusele ei ole allikat lisatud, siis on see loodud eri allikate analüüsimisel või tõlkimisel. Kui sõna on jäänud seletuseta, siis ei ole usaldusväärset tähendust leitud.
5. Vajaduse korral on tähendusele või seletusele lisatud kommentaar, nt ahm: see, kes ahmib; gümnasiast: tänapäeval on rohkem kasutusel tuletis "gümnasist". Kommenteerimata ja tähenduseta on jäetud regulaarsed tuletised, nagu deminutiivid (vähendussõnad), kui need on läbinähtavad, nt õndsake sõnast õnnis, õllekene sõnast õlu.
6. 
   
   
   Link Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivile, täpsemalt selle perioodikat sisaldavale allosale „Digar Eesti artiklid“. Klõpsates Digari lingil, avaneb endisaegseid tekstinäiteid aastatest 1900─1920. Leidude umbkaudset arvu näitab hüpikaken lingi kohal. Kui link puudub, ei ole märksõna sel kujul kordagi perioodikatekstides kasutatud. Lingitud on vaid täpne märksõna, nt otsides Digaris vorme terwiselise ja terwiselist, leiate täiendavalt sama palju näiteid kui nimetavas käändes terwiseline. Märksõna võib kokku langeda isikunimega või mõne teise sõna sagedase vormiga ja mõistagi pole ajahambast puretud väljaannete gooti kirja teksti­tuvastus veatu. Seetõttu on leidude hulgas sageli palju ebavajalikku, kuid just Digarist leiab huviline teavet sajanditaguse eheda keeletarvituse kohta.

Küsimused ja ettepanekud palume saata meilitsi dict.qs1918@eki.ee.

Tööd on rahastatud Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimisest.

Head kasutamist!

Koostajad