See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös. Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
ahas <33:.ahta, ahast> kitsas ▪. Ahtad huuled. Ülalt ahtamaks minev sammas (ahenev). Ahta silmaringiga inimesed (piiratud). zool: ahas+kaan, ahas+vähk. Ahta+meelne harv kitsarinnaline. Ahtalt. Ahtus
alg+haridus ▪. Algharidusega inimesed
asine <13:-se> murdes varakas, jõukas, väärt; ei soovita tähenduses: asjalik ▪. Kutsuti kõige asisemad inimesed
eksi+tee ▪. On eksiteel, käib eksiteed. Valeinfo viis inimesed eksiteele
erinevalt ▪. Eri inimesed näevad asja erinevalt iga inimene näeb asja oma- v isemoodi
evaku.eerima <55:-.eerida, -eerin> ohupiirkonnast ära viima ▪. Inimesed, tehas evakueeriti. Sund+evakueerima. Evakueerimis+käsk, evakueerimis+punkt
kivi+aeg ▪. Vanem, keskmine, noorem kiviaeg. Kiviaja kalmed, inimesed
kivi+.aegne ▪. Kiviaegsed kalmed, inimesed. Kiviaegne tehnika nalj (iganenud v igivana)
.maanduma <51> (maa)pinnale laskuma ▪. Lennuk maandus Praha lennuväljal. Esimesed inimesed maandusid Kuul. Vares maandus kase otsas. Oda maandus 80 m tähise juures. Rändas mööda ilma ja vanas eas maandus jälle kodukanti ülek (jõudis). Häda+maanduma. Maandumis+asend (nt suusahüppel), maandumis+kiirus, maandumis+koht, maandumis+täpsus (nt langevarjuhüppel)
oma <3:omi ja omasid> ▪. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik {meie sõbrad}→ oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus ‹-.kohtu›, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu maj, oma+vastutus. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast käest, omast peast
palju <7:paljude, paljusid; keskv rohkem ja enam, üliv kõige rohkem ja enim ja kõige enam>, .palju <8:.paljute, .paljuid> ▪. Paljud inimesed, paljud meist, paljud loobusid. Paljudel juhtudel paljuti. Paljude tulijateni v paljudeni tulijaist jõudis sõnum alles nüüd. Sul oli paljudes asjades v paljus õigus. Ei pidanud paljuks helistada. Palju(gi) mis räägitakse las räägivad
päeva+töö ▪. Päevatööst väsinud inimesed. Käib juhuslikul päevatööl. Päevatööline
rakendama <52> ka jur õigusakti kohaldatavuse tagamiseks meetmeid võtma, vrd kohaldama ▪. Rakendas hobuse (saani) ette, (saani eest) lahti. Inimesed rakendati tööle. Tootmises rakendatakse uusi masinaid, leiutisi. Laste suhtes ei tohi rakendada füüsilist vägivalda
ravi+kindlustama ▪. Ravikindlustatud, ravikindlustamata inimesed. Ravikindlustus
ränd <20:rännu, .rändu> rändamine, rännak ▪. Teeb pikki rände. Rännul kohatud inimesed. Rännu+aastad, rännu+himu = rännu+kihk, rännu+mees rändur, rännu+tee
sagima <50> saalima, tunglema; sakutama ▪. Tänavail sagivad inimesed. Tuul sagib puid. Saab juustest sagida
saks <25:saksa, .saksa; .sakste ja .saksade, .saksu ja .saksasid> härra; mõisnik; vmo sakslane ▪. Saksemad inimesed. Mõisa+saks. Linna+saks vmo linlane. Metsa+saks vmo metsaülem, metsnik v metsavaht; euf karu. vmo: pati+saks = supel+saks suvitaja. Kadaka+saks halv end sakslaseks pidav eestlane. Saksa+elu kerge elu, saksa+kamber = saksa+tuba (kõrtsis). Saksa+vaenulik, saksa+vaenulikkus
saksik <8:-u> ▪. Saksik nimi (saksavärki, peen). Saksikud inimesed = saksikud. Saksikus
samuti ▪. Vendi tal pole, õdesid samuti mitte (ka). Elab samuti kui teised inimesed (sama moodi). Taevas oli helesinine, {samuti ka}→ samuti meri
täis+.ealine ▪. Täis- ja alaealised (inimesed). Täisealisus jur
.võõrduma <51; millest> ▪. Lapsed võõrduvad maatööst maatöö jääb lastele võõraks v kaugeks. Inimesed võõrduvad üksteisest. Kammist võõrdunud juuksed
.õige+.usklik, .õige+usuline ▪. Eesti õigeusklikud v õigeusulised = Eesti õigeusklikud inimesed v õigeusulised inimesed. Õigeusklikkus
ärevus <12:-e> ▪. Börsikrahh ajas inimesed ärevusse. Mind valdas ärevus. Sattus kuuldust ärevusse. Ärevust tekitav vahejuhtum. Eksami+ärevus, ootus+ärevus, võistlus+ärevus
üksikult üksinda, ükshaaval, eraldi ▪. Üksikult ja paarikaupa. Üksikult võttes kenad inimesed, aga üheskoos väljakannatamatud
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |