[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

nii+sama ▪. Ütles seda niisama naljaviluks. Jaan on niisama pikk kui Juhan. Niisama hästi. Sajab niisama nagu eile (niisamuti)

nii+sama+sugune samasugune

nüüd+sama äsja, just praegu

sama niisama ▪. Lahkus (nii)sama targalt, kui oli tulnud. (Nii)sama kõrge, lai. Roose on (nii)sama palju kui nelke roose ja nelke on ühepalju

sama <3:samu ja samasid> ▪. Käivad samas koolis, ühes ja samas klassis. Teevad samu vigu. Nimi jääb samaks. Üks valvab, {samas kui}→ samal ajal kui teised magavad (kuna). Käis poes ja {samal ajal}→ ühtlasi postkontoris. Minu kinganumber on sama mis õel(gi). Sama+, vastand eri-: sama+kujuline = sama kujuga, sama+kõrgune (nii)sama kõrge, sama+laiune (nii)sama lai, sama+sisuline. Sama+suunaline sõidurada (näitab võrdsust), vrd ühesuunaline liiklus (näitab arvu). Sama+ealised lapsed (ühevanused). Sama+tüveline sõna

sama+.aegne. Vastand eriaegne ▪. Sündmuste samaaegsus

sama+.aegselt, parem: samal ajal, korraga. Vastand eri aegadel, üksteise järel ▪. Bänd kerkis esile biitlitega samaaegselt, parem: samal ajal. Tõmbas {samaaegselt}→ korraga mõlemast nöörist

sama+joon isoliin, samaväärtusjoon (ühendab kaardil paiku, kus mingi suuruse väärtus on sama)

sama+.kalde+joon füüs isokliin, sama magnetilise inklinatsiooniga paiku ühendav joon kaardil

sama+kõlaline sama kõlaga ▪. Samakõlalised sõnad

sama+.kõrgus+joon geogr horisontaal, isohüps, sama kõrgusega maapinnapunkte ühendav joon kaardil

sama+laadiline, sama+.laadne sama laadi, samasugune

sama+liigiline. Vastand eriliigiline ▪. Samaliigilised teed sama liiki teed

sama+.moodi, sama .moodi samal moel, samal kombel, samuti

sama+nimeline sama nimega. Vastand erinimeline ▪. Samanimelised isikud nimekaimud

sama+.pikkune niisama pikk ▪. Samapikkused poisid (ühepikkused, ühte kasvu)

sama+rõhu+joon meteo isobaar, sama õhurõhuga paiku ühendav joon kaardil

sama+saju+joon meteo isohüeet, sama sademete hulgaga paiku ühendav joon kaardil

sama+sugune niisamasugune

sama+.suurune niisama suur

sama+sügavus+joon geogr isobaat, sama sügavusega veekogupunkte ühendav joon kaardil

sama+.taoline samasugune ▪. Samataolisus

sama+temperatuuri+joon meteo isoterm, sama temperatuuriga paiku ühendav joon kaardil ▪. Maapinna samatemperatuurijoon geol isogeoterm

sama+tähenduslik sama tähendusega. Vastand eritähenduslik ▪. Samatähenduslik sõna, vrd ühetähenduslik sõna

sama+vanune niisama vana. Vastand erivanune

sama+võrd, sama+võrra ▪. Maa vajub kolm jalga aastas ja meri tungib samavõrra peale

sama+värina+joon geol isoseist, joon, mis ühendab kaardil paiku, kus maavärina tugevus on sama

sama+värviline sama värvi. Vastand erivärviline ▪. Tumesinine seelik ja samavärviline pluus, vrd tumesinine seelik ja ühevärviline pluus

sama+.väärne võrdväärne ▪. Samaväärsus

see+sama <41 + 3:selle+sama, seda+sama; need+samad> (rõhutades) sama ▪. See on seesama poiss. Tellib sedasama mis teised. Sedasama moodi. Üks ja seesama jutt, ühed ja needsamad näod

too+sama <41 + 3:tolle+sama, toda+sama; nood+samad> ▪. Räägib tollestsamast v tostsamast, millest eilegi. Nondessamades v noissamus kohtades käisime meiegi

üks+sama <44 + 3:ühe+sama, üht+sama ja .ühte+sama, ühesse+samasse ja .ühte+samasse> ▪. Ükssama lugu üks ja (see)sama lugu. Jüri ja Mari käivad ühessamas koolis. Mõlgutasid ühtesidsamu mõtteid