See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös.
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013). |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
Delfi <16: kuhu -sse>, Delphi vkr antiikaja linn Kreekas
sele <16> illustratsioon, eriti joonis, diagramm, graafik jms
s`elge <1>. Poisil on amet selge (käes). Tee mulle see asi selgeks (seleta ära). Selge pilt = kõik on selge. Ilm, taevas läheb selgeks. Selge kuuvalge öö. Loe sina, sul selgem silm (terasem). Mõistus on tal selge ta on täie mõistuse juures. Magab end v pea selgeks (kaineks); ei näe selget päeva joob. See on selge laim (puhas). Selge nagu seebivesi, nagu üks kord üks; selge nagu vesi = vesi+selge; ilm+selge, päev+selge, sula+selge; hõbe+selge, klaas+selge, kristall+selge. Eba+selge. Selge+kujuline, selge+piiriline, selge+pilguline. Selge+veeline järv. Selgeks õpitud = selgeks+õpitud amet. Selgeks+tegemine
+s`el'gne <2: -s`el'gse>. Nõgus+selgne med, vet
Seli <17: kuhu -sse>
selis <9: -e> kal võrgulina ääristav nöör
selle vt s`ee
selle+pärast, selle pärast seepärast, seetõttu, selle tõttu. Küsin seda sellepärast v selle pärast, et .. Lubab küll, aga ega ta sellepärast veel ei tee
selline <10: -se> seesugune, niisugune. Selliselt
selve <6: s`elve, selvet> iseteenindus. Om-ga selve+ iseteenindus-: selve+kauplus, selve+müük, selve+pesula, selve+pesumaja, selve+söökla; selve+foor jalakäijate reguleeritav valgusfoor. Selve+hulgimüük, selve+hulgiladu
sulfit <2e: -i> keem väävlishappe sool v ester. Sulfit+leelis, sulfit+tselluloos
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |