[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

Delfi <16: kuhu -sse>, Delphi vkr antiikaja linn Kreekas

sele <16> illustratsioon, eriti joonis, diagramm, graafik jms

s`elge <1>. Poisil on amet selge (käes). Tee mulle see asi selgeks (seleta ära). Selge pilt = kõik on selge. Ilm, taevas läheb selgeks. Selge kuuvalge öö. Loe sina, sul selgem silm (terasem). Mõistus on tal selge ta on täie mõistuse juures. Magab end v pea selgeks (kaineks); ei näe selget päeva joob. See on selge laim (puhas). Selge nagu seebivesi, nagu üks kord üks; selge nagu vesi = vesi+selge; ilm+selge, päev+selge, sula+selge; hõbe+selge, klaas+selge, kristall+selge. Eba+selge. Selge+kujuline, selge+piiriline, selge+pilguline. Selge+veeline järv. Selgeks õpitud = selgeks+õpitud amet. Selgeks+tegemine

+s`el'gne <2: -s`el'gse>. Nõgus+selgne med, vet

Seli <17: kuhu -sse>

selis <9: -e> kal võrgulina ääristav nöör

selle vt s`ee

selle+pärast, selle pärast seepärast, seetõttu, selle tõttu. Küsin seda sellepärast v selle pärast, et .. Lubab küll, aga ega ta sellepärast veel ei tee

selline <10: -se> seesugune, niisugune. Selliselt

selve <6: s`elve, selvet> iseteenindus. Om-ga selve+ iseteenindus-: selve+kauplus, selve+müük, selve+pesula, selve+pesumaja, selve+söökla; selve+foor jalakäijate reguleeritav valgusfoor. Selve+hulgimüük, selve+hulgiladu

sulfit <2e: -i> keem väävlishappe sool v ester. Sulfit+leelis, sulfit+tselluloos

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur