Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 artiklit
`ae. Mari, ae, kus sa oled?
aie1 <6: `aie, aiet> aietus. Ei ühtki aiet ega oiet
aie2 <6: `aie, aiet>, aie+`ahv zool Madagaskari poolahv
Be keem berüllium
Ce keem tseesium
de+ (märgib lahutamist, eemaldamist, alanemist, ositamist, lõpetust jne). De+gaseerima, de+gradeerima, de+mineerima, de+monteerima
de facto [de fakto] ld tegelikult. Uut riiki tunnustati de facto
de iure, de jure [de juure] ld õiguslikult. Riiki tunnustati de iure v de jure
e ehk
e- elektrooniline, elektron-: e-+aadress, e-+ajakiri, e-+apteek, e-+identiteet, e-+kaart, e-+kaubandus, e-+kiri, e-+kirjavahetus, e-+kursus, e-+maksuamet, e-+pangandus, e-+raamatukogu, e-+sõnastik, e-+teenindus, e-+teenus, e-+valimised, e-+valitsus, e-+õpe, e-+ülikool. Vt ka e-hääletama, e-luger, e-paber, e-p`ood', e-p`oodlemine, e-p`os't, e-raamat, e-resid`en't, e-r`iik, e-sigar`et', e-õpe
E esmaspäev; geogr, mer ida; füüs eksa- (1018)
E, e <26: e, e-d; muus 26: e, e’d, e’sse; e’de, e’sid, e’desse>, nimi: `ee <26: `ee, `eed> e-täht; muus mi. Vrd E-duur Mi-mažoor ja e-moll mi-minoor
ee eesti keeles
`ee vt esi
EE Eesti (maatähis nt postis)
Fe keem raud
FIE füüsilisest isikust ettevõtja
Ge keem germaanium
He keem heelium
i mat imaginaarühik
I 1 (Rooma number); keem jood
I, i <26: i, i-d>, nimi: `ii <26: `ii, `iid> i-täht. Ei oska i-d ega a-d v iid ega aad öelda (mitte midagi). Pani i-le punkti (peale) ülek
ib., ibid. ld ibidem (sealsamas)
ibe <16> mulla mineraalsed pisiosakesed
id. ld idem (sama)
ID identimine, identimis-. ID-kaart, parem isikutunnistus; mobiil-ID mobiilidentimine
ik isikukood
ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened
ime <16>. Juhtus, sündis ime. Teeb autoga seitse v kümme v sada imet, enne kui käima saab. Paneb nähtut imeks imestab nähtu üle. Üllatus: Ennäe v tohoo imet! Looduse+ime, (maa)ilma+ime, tehnika+ime. Ime+pärane = ime+taoline = ime+väärne imeline. Ime+asi = ime+vigur, ime+elukas = ime+loom <-looma> (ka asja kohta), ime+lugu, ime+peegel, ime+rohi, ime+tegija, ime+muinasjutt folkl, ime+lill bot (rohttaim). Ime+ imeliselt, väga: ime+hea, ime+ilus, ime+lihtne, ime+osav, ime+raske, ime+tore, ime+harva, ime+kähku = ime+ruttu. Ime+maa = imede+maa. Imet+tegev
in inimene
in ingl moes, soositud, päevakorral
In keem indium
in corpore [in korpore] ld täies koosseisus
in memoriam [in mem´oriam] ld mälestuseks
in spe [in sp`ee] ld lootuses, tulevikus. Minister in spe
IP info ingl Internet Protocol (standardne võrgukihi protokoll). IP-aadress
IQ psühh ingl intelligence quotient (intelligentsustegur)
Ir keem iriidium
ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik
ise2 iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+laadur tehn, ise+liimuv, ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+nakatumine = ise+nakatus, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+tolmlema bot, ise+viljastumine biol autogaamia. {Ise+päevitav kreem} → pruunistuskreem
ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda
it itaalia keeles
IT infotehnoloogia. IT-juht, IT-lahendus, IT valdkond
LE liikluseeskiri
Le Havre [lö`aavr] <2e: Havre’i, Havre’it; kuhu Havre’isse> linn Prantsusmaal
Le Mans [lö m`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal
me vt mina <minu> (mitm)
ME munitsipaalettevõte
Ne keem neoon
NE geogr, mer kirre
Oe füüs örsted
oie <6: `oige, oiet> oigamine. Valu+oie
re <26: re, re’d, re’sse; re’de, re’sid, re’desse> muus d, teise alusheli silpnimi. Vrd Re-mažoor ja re-minoor; re-diees
re+ taas-, uuesti-, tagasi-: re+eksport, re+genereerima, re+infektsioon
Re keem reenium
RE riigiettevõte
Se keem seleen
SE geogr, mer kagu
te vt sina <sinu> (mitm)
Te keem telluur
VE väikeettevõte
`õe. Mari, õe, tule tuppa!
äie <6: `äige, äiet> (ühekordne) äigamine. biol, med: äige+kiht kerge tõmbega saadud õhuke kiht, äige+preparaat
ÜE ühisettevõte
Xe keem ksenoon
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |