[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

aaberuut, aaberuudi 'sidrunpuju (taim) (Artemisia abrotanum)' < bsks Haberrute 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 aberrautid pl. 'Aberraute, Stabwurz'; Lf. Haberrute 'Kraut r.'
Murded: aaberuut : -ruudi 'sidrunpuju' Kaa Pha; aaberuut : -ruudu Trm; aberuut : -ruudi Kär EMS I: 42; aaberjuut : -juudi '? sidrunpuju' Tõs; aberot, -i Trm; asperuut : -ruudi Khk Haak 1975: 94
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 *hāber-rautid 'Haberraute, Eberraute (Artemisia Abrotanum L.)'; Deutschbaltisch 2019 Haberraute (Gutzeit 1889) 'sidrunpuju'
Käsitlused: < bsks Haberraute EEW 1982: 237
Läti keel: rts åbrodd 'bot sidrunpuju' RES 2004: 1292

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < mr elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Läti keel: lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < mr kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 190 Leeha karnn 'fleisch-Marckt'; Helle 1732: 131 lihhakarn 'die Scharnen'; Piibel 1739 mis lihha-karnis müakse, sedda söge; Hupel 1818: 72 karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; Lunin 1853: 50 karn, -i r. d. 'мясная лавка'
Murded: karn : `karni 'lihakauplus' R; kaŕn : karni (-ŕ-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; käŕn Mih Tõs EMS II: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kaŕn : kaŕni 'Fleischbude, Scharen'; käŕn : käŕni (P) '= kaŕn'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus'
Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
Käsitlused: < kasks scharne Liin 1964: 48; EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Raag 1987: 324; < kasks scharne, scherne Ariste 1972: 98; < asks scharne 'lett; letistik, ruum, kus letid paiknevad' EES 2012: 132; EKS 2019
Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] 'Scharren' < kasks scharne Sehwers 1918: 34, 94, 158; lt skãrņi 'Scharren, Fleischbank' < kasks scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' Sehwers 1953: 106; skārnis 'der Scharren, die Fleischbank' < kasks scharre 'Bank, auf welcher Fleisch, Brod usw. feil gehalten wurde' ME: III: 880
Sugulaskeeled: lv skarn 'lihakarn / skārnis' LELS 2012: 295

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mr skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

kuur2, kuuri 'ravijärk' < sks Kur 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūr-hōne 'Curhaus'; EÕS 1925: 303 kuur 'tervistus'; kuurhauss 'tervistusehoone'; kuurort 'tervistusekoht'; ÕS 1980: 325 kuur 'med süstemaatiline ravijärk'; Tuksam 1939: 605 Kur 'kuur, ravi[ng]; ravimine, tervistus'
Käsitlused: < sks Kur 'ravikuur' EEW 1982: 1076; EKS 2019
Läti keel: lt kūre 'kuur' ELS 2015: 370
Sugulaskeeled: sm kuuri [1789 maitokuuri] 'parannuskeino; kausi / Kur; Zeitabschnitt' < rts kur 'hoitokeino' [‹ sks Kur] SSA 1: 458

praak1, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
Vt praakima. Vrd vrakk

preester, preestri 'katoliku kiriku vaimulik' < kasks prêster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Preester 'Priester'; Göseken 1660: 326 Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe prior'; VT 1686 sis astiwa ne Preestri nink seJummala Koa Pähmehs; Vestring 1720-1730: 188 Preester; Helle 1732: 195 üllempreester 'der Hohepriester'; Piibel 1739 preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; Hupel 1780: 247 preester, -tri bl. r. d. 'der Priester'; Hupel 1818: 191 preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; Lunin 1853: 148 preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
Murded: `priester : `priestri R; `preester : `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester : `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster : `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel : `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster : `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V EMS VII: 740
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster : prēśtri; prēśtri : prēśtri (d) 'Priester, Pastor'; ÕS 1980: 533 preester
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
Käsitlused: < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' Ariste 1963: 101; < asks Preester Liin 1964: 40; < kasks, vrd sks Priester EEW 1982: 2168; < kasks prêster Raun 1982: 127; Raag 1987: 323; < asks prēster 'preester' EES 2012: 384; EKS 2019
Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] 'Priester' < kasks prēster Sehwers 1918: 93, 156; Sehwers 1953: 95
Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r 'priester' < kasks prēster Kettunen 1938: 312; lv prīestõr 'preester / priesteris' LELS 2012: 254

purpur, purpuri 'teatud punane värvus' < kasks purpur 'id.', sks Purpur 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; Stahl HHb III 1638: 234 ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; Göseken 1660: 327 Purpur 'Purpur purpura'; purpur punnane 'Purpurroht purpureus'; Virginius 1687-1690 ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; Hupel 1780: 250 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Hupel 1818: 196 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Lunin 1853: 152 purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
Murded: `purpur, -i sporR Khk Muh Käi sporL Ris Koe Kad Sim IPõ Lai Plt M Puh V EMS VII: 878
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur : purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, purpur, purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
Käsitlused: < asks purpur ~ sks Purpur Ariste 1963: 101; < asks purpure, Purpur Liin 1964: 40; < sks Purpur EEW 1982: 2241; EKS 2019; < kasks purpur Raun 1982: 131; Raag 1987: 324; < sks Purpur 'purpur' EKS 2019
Läti keel: lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] 'Purpur' < sks Sehwers 1918: 93, 156; lt purpurs 'Purpur' VLV 1944: 404; lt purpurs 'purpur' ELS 2015: 671
Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] 'punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn' < rts purpur, lad purpura 'purppura' SSA 2: 437; vdj purpura 'purpur / пурпур, порфира' VKS: 978

reuma, reuma 'lihastes või liigestes esinev valu' < sks Rheuma(tismus) 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1879
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1879: 53 Kelle õpimata keel rheuma ei jaksa ütelda, võib rääkides reima asemele panna
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 125 rheuma (Rheumatismus) 'walutaw haigus lihas ja luunahkades; tuleb enamiste külmetamisest'; Wiedemann 1893: 952 *rheuma 'Rheumatismus'; EÕS 1930: 1091 reuma '= reumatism[us]'; reumatism[us] 'jooksja (haigus)'; ÕS 1980: 588 reuma 'med reumatism'; Tuksam 1939: 808 Rheumatismus 'reuma[tism], jooksvahaigus, jooksja'
Käsitlused: < sks Rheuma 'reuma' EKS 2019
Läti keel: lt reimatisms 'Rheumatismus' VLV 1944: 420; lt reimatisms 'reuma, reumatism' ELS 2015: 724
Sugulaskeeled: sm reuma [1889] 'Rheuma' < rts reuma, reumatism SSA 3: 69; lv reimatizmõs 'reuma / reimatisms' LELS 2012: 265; vdj revmatizma, rematizm 'reuma, reumatism / ревматизм' VKS

tross1, trossi 'köis' < asks trosse 'id.', sks Trosse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 256 Tros
Murded: tross : `trossi 'jäme tõrvatud köis' Jõe Kuu VNg Lüg; tross : trossi Jäm Hi Lä Ris Juu JõeK Ran; rośs : rossi Sa Muh Kse Tõs Khn Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trośś : trośśi 'Tau'; Wiedemann 1893: 1199 trośś : trośśi (rośś) 'Tau'; ÕS 1980: 728 tross 'traadist keerutatud köis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, trotze 'Tauwerk, das nur einmal aus 2 oder 3 Garnen zusammengedreht ist; Tau, um Schiffe fest zu binden'; Schiller-Lübben trosse, trotze 'Tauwerk, das nur einmal zusammengedreht ist und nur aus zwei oder drei Garnen besteht'; Kluge Trosse 'starkes Schiffstau (fachsprachl. ndd.)'
Käsitlused: < kasks trosse Liin 1964: 49; Raun 1982: 181; < kasks trosse ~ rts tross EEW 1982: 3279; < asks trosse, trotze 'köiestik; köis, tross' ~ sks Trosse ~ rts tross 'tross, jäme köis' EES 2012: 547
Läti keel: lt † trasa [Glück 1689/1694 par Trassu] 'Troß' < kasks trosse 'Troß, Gepäck' Sehwers 1918: 98, 163; Sehwers 1953: 144
Sugulaskeeled: sm rossi [1826 trossi] 'paksu (kiinnitys)köysi, touvi / Trosse' < rts tross [‹ kasks trosse, trotze 'köysi']; is rossi; krj rossi, trossi < sm SSA 3: 94; SKES: 842; lvS tross 'Tau' SLW 2009: 199; lv droš̄, droš̄́k; tros̄ 'trosse, tau' < kasks trosse Kettunen 1938: 40, 432; lv tros 'tross / trose' LELS 2012: 331; vdj rossi 'tross, köis / трос, канат' VKS: 1075

tüüri|mees, -mehe 'laeva roolimees' < kasks stü̂re 'tüür' + ee mees

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 197 öhel Laiwal on üx tührimees 'Ein Schiff hat einen Steuermann'; Stahl LS I 1641: 203 temma on ∫e Tührimees 'Er i∫t der Steuermann'; Göseken 1660: 396 Tührim mees 'Stewrman nauclerus'; Hupel 1780: 200 laiwa wallitseja d. 'Steuermann'
Murded: `tüürimies Jõe Kuu Hlj Lüg Vai; tüirimees (-üü-) Khk Vll Muh Mar Kse Tõs Juu JõeK Iis Kod Plt Trv Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖri-mēs 'Steuermann'; tǖr´nik, tǖr´niku 'Steuermann'; Wiedemann 1893: 1240 tǖri-mēs 'Steuermann'; tǖr´nik, tǖr´niku 'Steuermann'; ÕS 1980: 753 tüürimees
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr-, sture-man 'Steuermann, Anführer, Leiter'; Schiller-Lübben stûrman 'Steuermann'; MND HW III stü̂rman, stü̂re- 'Steuermann'
Käsitlused: < kasks stü̂rman 'Steuermann' GMust 1948: 95; < kasks stûrman 'Steuermann' Ariste 1963: 107; < kasks stûr-man, sture-man EEW 1982: 3511
Läti keel: lt stũrmanis [Glück 1689/1694 tam Sturmanam] 'Steuermann' < kasks stūrman Sehwers 1918: 97, 161; Sehwers 1953: 127; stūrmanis 'Steuermann' < kasks stü̂rman Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: lv tīr-man̄´, tǖr-man̄´ 'steuermann' < kasks stūrman Kettunen 1938: 424; lv tīrmaņ 'tüürimees / stūrmanis' LELS 2012: 327; vdj šturmanni, šturman 'tüürimees / штурман' VKS: 1240
Vrd tüürman

tüürman, tüürmani 'tüürimees' < asks stü̂rman 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 259 Tüürman 'Der Steurmann'; Helle 1732: 192 tüürman 'der Steuermann'; Piibel 1739 se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 290 tüürman, -ni r., d. 'Steuermann'; Hupel 1818: 255 tüürman, -ni r., d. 'Steuermann'; Lunin 1853: 202 tüürman, -ni r., d. 'кормчiй, штурманъ'
Murded: `tüürmann, -i Jõe Kuu Hlj VNg Vai; tüirmann, tüirmanni Jäm Khk Mus Kaa Hi Var Khn Hää Ote; stüürmann Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 866, 1372 päranik, päraniku 'Steuermann'; tǖŕnik : tǖŕniku 'Steuermann'; ÕS 1980: 753 † tüürman 'tüürimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr-, sture-man 'Steuermann, Anführer, Leiter'; Schiller-Lübben stûrman 'Steuermann'; MND HW III stü̂rman, stü̂re- 'Steuermann'
Käsitlused: < kasks stü̂rman 'Steuermann' GMust 1948: 69, 95; < kasks stûrman Liin 1964: 49; < kasks stûr-man, vrd sks Steuermann EEW 1982: 3512
Läti keel: lt stũrmanis [Glück 1689/1694 tam Stuhrmanam] 'Steuermann' < kasks stūrman 'Steuermann' Sehwers 1918: 97, 161; Sehwers 1953: 127; stūrmanis 'Steuermann' < kasks stü̂rman Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: sm tyyrmanni [Agr] 'laivan perämies' < rts styrman SKES: 1467; lv tīr-man̄´, tǖr-man̄´ 'steuermann' < kasks stūrman Kettunen 1938: 424; lv tīrmaņ 'tüürimees / stūrmanis' LELS 2012: 327; vdj šturmanni, šturman 'tüürimees / штурман' VKS: 1240
Vrd tüürimees

veebiliides @ veebihaldur