[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

aaberuut, aaberuudi 'sidrunpuju (taim) (Artemisia abrotanum)' < bsks Haberrute 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 aberrautid pl. 'Aberraute, Stabwurz'; Lf. Haberrute 'Kraut r.'
Murded: aaberuut : -ruudi 'sidrunpuju' Kaa Pha; aaberuut : -ruudu Trm; aberuut : -ruudi Kär EMS I: 42; aaberjuut : -juudi '? sidrunpuju' Tõs; aberot, -i Trm; asperuut : -ruudi Khk Haak 1975: 94
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 *hāber-rautid 'Haberraute, Eberraute (Artemisia Abrotanum L.)'; Deutschbaltisch 2019 Haberraute (Gutzeit 1889) 'sidrunpuju'; SES 2007: 285 Eberraute 'bot sidrunpuju'
Käsitlused: < bsks Haberraute EEW 1982: 237
Muud keeled: rts åbrodd [u 15 saj] 'bot sidrunpuju' RES 2004: 1292
Sugulaskeeled: sm aaprott, aprotti 'artemisia abrotanum' < rts, vrd mrts abrot, aabrut, nrts abrodd, åbrodd SKES: 2; sm aaprotti 'Artemisia abrotanum, approttimaruna' SMS: sub aaprotti

adjutant, adjutandi 'käsundusohvitser' < sks Adjutant 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 331 läkkitas Kindral Michelson omma adjutanti .. sõnnumid wima
Murded: adjudant (-ńt) Khk Vll Muh Rei Mar Mär Kse Tor Kos Pee Iis Kod KJn Krl Urv; `atjudant(i) Kuu VNg Lüg; adudańt Kod Plt; agudant (-ńt) sporR Hää M; akutańt Nõo San Krl; ahudant Emm Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3, 66 *ad´jutant, -i 'Adjutant'; ājutant, -i '= adjutant'; Grenzstein 1884: 3 adjutant (Adjutant) 'wäejuhataja käskjalg'; Wiedemann 1893: 3 *ad´jutant : ad´jutanti (agutant, akutant) 'Adjutant'; EÕS 1925: 3 adjutant; ÕS 1980: 25 adjutant 'saate- ja käsundusohvitser'; Tuksam 1939: 29 Adjutant 'adjutant'
Käsitlused: < sks Adjutant 'adjutant' EEW 1982: 11; EKS 2019
Muud keeled: rts adjutant [1689] 'adjutant, käsundusohvitser' RES 2004: 29; lt adjutants 'adjutant' ELS 2015: 22
Sugulaskeeled: sm adjutantti 'adjutant' VSS 1917: 2; vdj ad´jutantti 'adjutant / адъютант' VKS: 100

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'; Tuksam 1939: 28 achter 'ahtris, päras, taga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'; EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
Muud keeled: rts akter [1489] 'ahter (laeva päraosa)' RES 2004: 33
Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < nrts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < nrts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

apelsin, apelsini 'apelsinipuu vili (Citrus sinensis)' < sks Apfelsine 'id.' [Eelnenud laensõna oli orans ‹ sks Orange.]

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 678 Oransi wet tistillerida 'Orange-wasser zu distilliren'; Lenz 1796: 15 Citroni nink Oransi puiele woip nüüd .. wastset mulda anda; Masing 1823: 228 Sealt túllewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kállid plumid; Jannsen 1859: 228 Kaubalaew olli sojalt maalt 600,000 appelsini ehk orangsi (kolne maggus-happo sojama puwilli) kasa tonud
Murded: apelsin Rei Kod Räp; apelsiin Jäm Vll Emm Tõs Tor Hää VJg Trm KJn Trv Nõo San Har; appelsiin (-sien) R; apelseen Mar Vig Krk; apeltsiin Phl Räp; apensin (-sen, -seer, -sien, -siin) Kse Tõs Kos Koe IisK Hls; apetsen (-siin) Ris JMd EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 42 *apelsīn : apelsīni 'Apfelsine'; Wiedemann 1893: 37 *apelsīn : apelsīni (apwelsīn) 'Apfelsine'; EÕS 1925: 18 apelsin; ÕS 1980: 49 apelsin; Tuksam 1939: 63 Apfelsine 'apelsin'
Käsitlused: < sks Apfelsin ~ vn арельсин EEW 1982: 83; < sks Appelsine Raun 1982: 4; < sks Apfelsine 'apelsin' EKS 2019
Muud keeled: rts apelsin [1689] 'apelsin' RES 2004: 56; lt apelsīns 'Apfelsine' VLV 1944: 50; lt apelsīns 'apelsin' ELS 2015: 48
Sugulaskeeled: sm appelsiini [1853] 'Apfelsine' < vurts apelsin, appelsin [‹ asks ~ hol] SSA 1: 79; lv appõlsin 'apelsin / apelsīns' LELS 2012: 32; vdj apelsina 'apelsin / апельсин' VKS: 134

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant; Tuksam 1939: 251 Elefant 'elevant'
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Muud keeled: rts elefant [u 1430] 'elevant' RES 2004: 225; lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < mrts elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel; Tuksam 1939: 541 Kamel 'kaamel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Muud keeled: rts kamel [u 1420] 'kaamel' RES 2004: 447; lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mrts kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'; Tuksam 1939: 547 Karre 'käru; kaarik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Muud keeled: rts kärra [14. saj] 'kaarik; käru, vanker' RES 2004: 528; lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten; Tuksam 1939: 545 Kapitän 'kapten, laevajuht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Muud keeled: rts kapten [1504] 'mer laevakapten; sõj kapten' RES 2004: 452; lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < mrts kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 190 Leeha karnn 'fleisch-Marckt'; Helle 1732: 131 lihhakarn 'die Scharnen'; Piibel 1739 mis lihha-karnis müakse, sedda söge; Hupel 1818: 72 karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; Lunin 1853: 50 karn, -i r. d. 'мясная лавка'
Murded: karn : `karni 'lihakauplus' R; kaŕn : karni (-ŕ-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; käŕn Mih Tõs EMS II: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kaŕn : kaŕni 'Fleischbude, Scharen'; käŕn : käŕni (P) '= kaŕn'; SÕS 1951: 250 karn 'lihakauplus'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus'
Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
Käsitlused: < kasks scharne Liin 1964: 48; EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Raag 1987: 324; < kasks scharne, scherne Ariste 1972: 98; < asks scharne 'lett; letistik, ruum, kus letid paiknevad' EES 2012: 132; EKS 2019
Muud keeled: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] 'Scharren' < kasks scharne Sehwers 1918: 34, 94, 158; lt skãrņi 'Scharren, Fleischbank' < kasks scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' Sehwers 1953: 106; skārnis 'der Scharren, die Fleischbank' < kasks scharre 'Bank, auf welcher Fleisch, Brod usw. feil gehalten wurde' ME: III: 880
Sugulaskeeled: lv skarn 'lihakarn / skārnis' LELS 2012: 295

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'; Tuksam 1939: 846 Schiffer 'laevur, laevnik; laeva-, meresõitja'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
Muud keeled: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; rts skeppare [11. saj] '(diplomeeritud) kapten' RES 2004: 925; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mrts skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

kreis, kreisi 'piir-, maakond' < sks, bsks Kreis 'id.'

Esmamaining: Masing 1818
Vana kirjakeel: Masing 1818: 75 mõllemad aastaluud (Jahrgänge) on .. Paides Kreiskomsaruse härra ja Wiljandimaal pookbinder Böki jures sada
Murded: kreis(s) (-ś) : kreisi 'van haldusüksus Tsaari-Venemaal' eP Hel Kam San Har VId; kreis : kreesi Kod Ran; kreis : `kreisi R; reis (-ś) : reisi Khk Tor KJn M EMS III: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 *kreiź : kreizi 'Kreis'; Salem 1890: 140 kreis 'окружность, круг, уѣздъ'; EÕS 1925: 275 kreis 'maakond; sõõr, ketas'; ÕS 1980: 308 kreis 'aj väiksem territoriaalne haldusüksus Saksamaal ja Tsaari-Venemaal'; Tuksam 1939: 593 Kreis 'maakond, kreis; ringkond'; Deutschbaltisch 2019 Kreis (Gutzeit 1889) 'Die Gouvernements (Provinzen) des russ. Reichs werden in Kreise geteilt.'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 125 Kreiscommissariat 'ist in Lieffland eine Behörde welche bey Kronsgütern eine Aufsicht führt'
Käsitlused: < sks Kreis EEW 1982: 983

kuur2, kuuri 'ravijärk' < sks Kur 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūr-hōne 'Curhaus'; EÕS 1925: 303 kuur 'tervistus'; kuurhauss 'tervistusehoone'; kuurort 'tervistusekoht'; ÕS 1980: 325 kuur 'med süstemaatiline ravijärk'; Tuksam 1939: 605 Kur 'kuur, ravi[ng]; ravimine, tervistus'
Käsitlused: < sks Kur 'ravikuur' EEW 1982: 1076; EKS 2019
Muud keeled: rts kur [1634] 'med ravikuur' RES 2004: 516; lt kūre 'kuur' ELS 2015: 370
Sugulaskeeled: sm kuuri [1789 maitokuuri] 'parannuskeino; kausi / Kur; Zeitabschnitt' < nrts kur 'hoitokeino' [‹ sks Kur] SSA 1: 458

köösner, köösneri 'kasuksepp' < asks körsner(e), körsener(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Kasjuksepp 'Kürschner'; Göseken 1660: 270 Körsner 'kürschner'; Kassuk Sep 'kürschner'; Hupel 1818: 91 köörsner, -i r. d. 'Kürschner'; Lunin 1853: 64 köörsner, -i r. d. 'скорнякъ'
Murded: köösner 'karusnaha töötleja' Saareste II: 1103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫrsner : kȫrsneri; kȫsner : kȫsneri 'Kürschner'; Wiedemann 1869: 1040 kazuka-rätsep 'Kürschner'; ÕS 1980: 340 köösner 'karusnahatöötleja, kasuksepp'; Tuksam 1939: 606 Kürschner 'kasuk-, nahksepp, köösner'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korsener '(der korsen macht), Kürschner'; korsen-werchte (-werchte(r) usf.) 'Kürschner'; MND HW II: 1 körsenêre, körsener(e), körsner(e), kürs(e)ner(e) 'Kürschner, Pelzmacher'
Käsitlused: < kasks korsener Liin 1964: 50; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1163; Raun 1982: 65; < asks korsener 'köösner' EES 2012: 212; EKS 2019
Muud keeled: rts körsnär [1589] 'köösner' RES 2004: 530; lt ķiẽsnẽrs 'Kürschner' < kasks kössener, körsener Sehwers 1918: 32

laatsaret, laatsareti '(sõjaväe)haigla' < sks Lazarett 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 7 wanna haige Peter piddi linna Latsareti witud sama; Masing 1821: 54 Widi tedda siis Tartu, rüggemendi Latsareti
Murded: `laatsaret '(sõjaväe)haigla' RId Iis; laatsaret S sporL KPõ Kod KJn Hls Puh San Krl Rõu Plv; laadsare·t´t Har VId; `laatsar VJg; latsar Tõs; lasare·tt Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lātsaret, -i 'Lazaret, Krankenhaus'; Grenzstein 1884: 73 laatsaret (Lazaret) 'haigemaja, suuruse poolest wähem kui hospidal'; EÕS 1925: 344 laatsarett; ÕS 1980: 346 laatsaret '(sõjaväe)haigla'; Tuksam 1939: 621 Lazarett 'laatsaret[t], hospidal, haigal'
Käsitlused: < sks Lazarett 'laatsaret' EEW 1982: 1195; EKS 2019
Muud keeled: rts lasarett [1689] 'van haigemaja, laatsaret' RES 2004: 539; lt lazarete 'laatsaret' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm lasaretti [1753] 'sairaala / Krankenhaus' < vurts lasarett SSA 2: 49; vdj lazaretti 'laatsaret / лазарет' VKS: 582

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Muud keeled: rts läns [1689] 'kuiv; tühi' RES 2004: 579
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

pahtel, pahtli 'kattekitt; viimistluslabidake' < sks Spachtel 'id.'

Esmamaining: EÕS 1930
Murded: `pahtel : `pahtli (-le) 'kattekitt' Pha Emm Khn Saa Jür Nõo; `pahkel : `pahkli (-le) Jõh Khk Käi Han Puh EMS VII: 91
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 681 pahtel 'labidake pragude kittimiseks (Spachtel, Spatel)'; ÕS 1980: 485 pahtel 'ehit labidake pragude kittimiseks; pahtelkitt'; Tuksam 1939: 909 Spatel 'pahtel; lapits, lipits'
Käsitlused: < sks Spachtel 'pahtlilabidas' EEW 1982: 1888; EKS 2019
Muud keeled: rts spackel [1889] 'pahtlilabidas; pahtel(kitt)' RES 2004: 990; lt špaktelēšanas lāpstiņa 'pahtlilabidas' LES 2015: 596; lt špaktele 'pahtel / špaktõl' LELS 2012: 313
Sugulaskeeled: lv špaktõl 'pahtel / špaktele' LELS 2012: 313

piiber, piibri 'kobras (Castor)' < sks Biber 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1867
Vana kirjakeel: Jannsen 1867 27.09: Biberi (kobra), Kalmukki ja Paranke nahka
Murded: `piiber : `piibri (-re) Kuu Tõs Tor VJg Trm Ksi Trv Hel; `piibri Har; `piibel Hls EMS VII: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 916 *pīber : pībre 'Biber'; pībre-müt´s 'Bibermütze'; EÕS 1930: 756 piiber 'kobras (Biber)'; ÕS 1980: 508 piiber 'zool kobras'; Tuksam 1939: 151 Biber 'kobras, majajas, piiber'
Käsitlused: < sks Biber 'kobras' EEW 1982: 2021; Raun 1982: 121; EKS 2019
Muud keeled: rts bäver [1489] 'zool piiber, kobras' RES 2004: 164; lt bebrs 'Biber' VLV 1944: 117
Sugulaskeeled: lv bībõr 'kobras, piiber / bebrs' LELS 2012: 43

praak1, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
Muud keeled: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
Vt praakima. Vrd vrakk

praam|seil, -seili 'raapuri' < asks Brāmseil 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: praamseil 'raapuri' Kuu Vai Ris; `pramsel, -i Emm Phl; raam`seegel 'puri' Khk; pramm`seegel Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 pramsēl : pramsēli (D) 'Bramsegel'; Tuksam 1939: 166 Bramsegel 'praampuri (praamraa küljes)'; Mereleksikon 1996: 331 praamseil < hol bramzeil
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brammseil, Brāmseil 'Bramsegel, das an der Bramraahe befestigte Segel. Verbreitet im Küstengebiet'
Käsitlused: < asks bram + sēl, seil 'Bramsegel', vrd khol seil, seel 'Segel' GMust 1948: 40; < sks Bramsegel GMust 1948: 88; < sks Bramsegel, asks bramseil EEW 1982: 2164
Muud keeled: rts bramsegel [1689] 'praampuri või -seil' RES 2004: 143; lt † brãmzẽģele 'Bramsegel' Sehwers 1918: 144; lt brāmzēģelis 'Bramsegel' < asks bramsegel Sehwers 1953: 16

preester, preestri 'katoliku kiriku vaimulik' < kasks prêster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Preester 'Priester'; Göseken 1660: 326 Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe prior'; VT 1686 sis astiwa ne Preestri nink seJummala Koa Pähmehs; Vestring 1720-1730: 188 Preester; Helle 1732: 195 üllempreester 'der Hohepriester'; Piibel 1739 preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; Hupel 1780: 247 preester, -tri bl. r. d. 'der Priester'; Hupel 1818: 191 preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; Lunin 1853: 148 preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
Murded: `priester : `priestri R; `preester : `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester : `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster : `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel : `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster : `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V EMS VII: 740
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster : prēśtri; prēśtri : prēśtri (d) 'Priester, Pastor'; ÕS 1980: 533 preester; Tuksam 1939: 770 Priester 'preester; vaimulik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
Käsitlused: < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' Ariste 1963: 101; < asks Preester Liin 1964: 40; < kasks, vrd sks Priester EEW 1982: 2168; < kasks prêster Raun 1982: 127; Raag 1987: 323; < asks prēster 'preester' EES 2012: 384; EKS 2019
Muud keeled: rts präst [13. saj] 'vaimulik; kirikuõpertaja, pastor; preester' RES 2004: 800; lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] 'Priester' < kasks prēster Sehwers 1918: 93, 156; Sehwers 1953: 95
Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r 'priester' < kasks prēster Kettunen 1938: 312; lv prīestõr 'preester / priesteris' LELS 2012: 254

privileeg, privileegi 'eesõigus, eelis' < sks Privileg 'id.'

Esmamaining: EÕS 1930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 807 izi-õigused 'Sonderrechte, Privilegien'; EÕS 1930: 827 privileeg '= privileegium'; privileegium 'eesõigus'; ÕS 1980: 536 privileeg '(seaduslik) eesõigus'; Tuksam 1939: 771 Privileg[ium] 'privileeg[ium], eesõigus'
Käsitlused: < sks Privileg, Privilegium 'privileeg, eesõigus' EKS 2019
Muud keeled: rts privilegium [1389] 'privileeg, eesõigus' RES 2004: 792; lt privilegs 'Privilegium' < kasks privilegie 'Privilegium' Sehwers 1953: 95; lt privilēģija 'Privileg' VLV 1944: 402; lt privilēģija 'privileeg' ELS 2015: 658

purpur, purpuri 'teatud punane värvus' < kasks purpur 'id.', sks Purpur 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; Stahl HHb III 1638: 234 ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; Göseken 1660: 327 Purpur 'Purpur purpura'; purpur punnane 'Purpurroht purpureus'; Virginius 1687-1690 ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; Hupel 1780: 250 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Hupel 1818: 196 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Lunin 1853: 152 purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
Murded: `purpur, -i sporR Khk Muh Käi sporL Ris Koe Kad Sim IPõ Lai Plt M Puh V EMS VII: 878
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur : purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, purpur, purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
Käsitlused: < asks purpur ~ sks Purpur Ariste 1963: 101; < asks purpure, Purpur Liin 1964: 40; < sks Purpur EEW 1982: 2241; EKS 2019; < kasks purpur Raun 1982: 131; Raag 1987: 324; < sks Purpur 'purpur' EKS 2019
Muud keeled: rts purpur [1649] 'purpur (värvaine); purpurriie, -rüü' RES 2004: 805; lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] 'Purpur' < sks Sehwers 1918: 93, 156; lt purpurs 'Purpur' VLV 1944: 404; lt purpurs 'purpur' ELS 2015: 671
Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] 'punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn' < vurts purpur, lad purpura 'purppura' SSA 2: 437; vdj purpura 'purpur / пурпур, порфира' VKS: 978

reuma, reuma 'lihastes või liigestes esinev valu' < sks Rheuma(tismus) 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1879
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1879: 53 Kelle õpimata keel rheuma ei jaksa ütelda, võib rääkides reima asemele panna
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 125 rheuma (Rheumatismus) 'walutaw haigus lihas ja luunahkades; tuleb enamiste külmetamisest'; Wiedemann 1893: 952 *rheuma 'Rheumatismus'; EÕS 1930: 1091 reuma '= reumatism[us]'; reumatism[us] 'jooksja (haigus)'; ÕS 1980: 588 reuma 'med reumatism'; Tuksam 1939: 808 Rheumatismus 'reuma[tism], jooksvahaigus, jooksja'
Käsitlused: < sks Rheuma 'reuma' EKS 2019
Muud keeled: rts reumatism [1755] 'med reuma(tism)' RES 2004: 841; lt reimatisms 'Rheumatismus' VLV 1944: 420; lt reimatisms 'reuma, reumatism' ELS 2015: 724
Sugulaskeeled: sm reuma [1889] 'Rheuma' < nrts reuma, reumatism SSA 3: 69; lv reimatizmõs 'reuma / reimatisms' LELS 2012: 265; vdj revmatizma, rematizm 'reuma, reumatism / ревматизм' VKS

tross1, trossi 'köis' < asks trosse 'id.', sks Trosse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 256 Tros
Murded: tross : `trossi 'jäme tõrvatud köis' Jõe Kuu VNg Lüg; tross : trossi Jäm Hi Lä Ris Juu JõeK Ran; rośs : rossi Sa Muh Kse Tõs Khn Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trośś : trośśi 'Tau'; Wiedemann 1893: 1199 trośś : trośśi (rośś) 'Tau'; ÕS 1980: 728 tross 'traadist keerutatud köis'; Tuksam 1939: 977 Trosse 'tross (köis)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, trotze 'Tauwerk, das nur einmal aus 2 oder 3 Garnen zusammengedreht ist; Tau, um Schiffe fest zu binden'; Schiller-Lübben trosse, trotze 'Tauwerk, das nur einmal zusammengedreht ist und nur aus zwei oder drei Garnen besteht'; Kluge Trosse 'starkes Schiffstau (fachsprachl. ndd.)'
Käsitlused: < kasks trosse Liin 1964: 49; Raun 1982: 181; < kasks trosse ~ rts tross EEW 1982: 3279; < asks trosse, trotze 'köiestik; köis, tross' ~ sks Trosse ~ rts tross 'tross, jäme köis' EES 2012: 547
Muud keeled: rts tross [1467-1468] 'mer tross, jäme köis' RES 2004: 1143; lt † trasa [Glück 1689/1694 par Trassu] 'Troß' < kasks trosse 'Troß, Gepäck' Sehwers 1918: 98, 163; Sehwers 1953: 144
Sugulaskeeled: sm rossi [1826 trossi] 'paksu (kiinnitys)köysi, touvi / Trosse' < nrts tross [‹ kasks trosse, trotze 'köysi']; is rossi; krj rossi, trossi < sm SSA 3: 94; SKES: 842; lvS tross 'Tau' SLW 2009: 199; lv droš̄, droš̄́k; tros̄ 'trosse, tau' < kasks trosse Kettunen 1938: 40, 432; lv tros 'tross / trose' LELS 2012: 331; vdj rossi 'tross, köis / трос, канат' VKS: 1075

tüüri|mees, -mehe 'laeva roolimees' < kasks stü̂re 'tüür' + ee mees

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 197 öhel Laiwal on üx tührimees 'Ein Schiff hat einen Steuermann'; Stahl LS I 1641: 203 temma on ∫e Tührimees 'Er i∫t der Steuermann'; Göseken 1660: 396 Tührim mees 'Stewrman nauclerus'; Hupel 1780: 200 laiwa wallitseja d. 'Steuermann'
Murded: `tüürimies Jõe Kuu Hlj Lüg Vai; tüirimees (-üü-) Khk Vll Muh Mar Kse Tõs Juu JõeK Iis Kod Plt Trv Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖri-mēs 'Steuermann'; tǖr´nik, tǖr´niku 'Steuermann'; Wiedemann 1893: 1240 tǖri-mēs 'Steuermann'; tǖr´nik, tǖr´niku 'Steuermann'; ÕS 1980: 753 tüürimees; Tuksam 1939: 934 Steuermann 'tüürimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr-, sture-man 'Steuermann, Anführer, Leiter'; Schiller-Lübben stûrman 'Steuermann'; MND HW III stü̂rman, stü̂re- 'Steuermann'
Käsitlused: < kasks stü̂rman 'Steuermann' GMust 1948: 95; < kasks stûrman 'Steuermann' Ariste 1963: 107; < kasks stûr-man, sture-man EEW 1982: 3511
Muud keeled: rts styrman [1526] 'mer tüürimees; kapteni abi; paadivanem, roolimees' RES 2004: 1039; lt stũrmanis [Glück 1689/1694 tam Sturmanam] 'Steuermann' < kasks stūrman Sehwers 1918: 97, 161; Sehwers 1953: 127; stūrmanis 'Steuermann' < kasks stü̂rman Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: lv tīr-man̄´, tǖr-man̄´ 'steuermann' < kasks stūrman Kettunen 1938: 424; lv tīrmaņ 'tüürimees / stūrmanis' LELS 2012: 327; vdj šturmanni, šturman 'tüürimees / штурман' VKS: 1240
Vrd tüürman

tüürman, tüürmani 'tüürimees' < asks stü̂rman 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 259 Tüürman 'Der Steurmann'; Helle 1732: 192 tüürman 'der Steuermann'; Piibel 1739 se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 290 tüürman, -ni r., d. 'Steuermann'; Hupel 1818: 255 tüürman, -ni r., d. 'Steuermann'; Lunin 1853: 202 tüürman, -ni r., d. 'кормчiй, штурманъ'
Murded: `tüürmann, -i Jõe Kuu Hlj VNg Vai; tüirmann, tüirmanni Jäm Khk Mus Kaa Hi Var Khn Hää Ote; stüürmann Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 866, 1372 päranik, päraniku 'Steuermann'; tǖŕnik : tǖŕniku 'Steuermann'; ÕS 1980: 753 † tüürman 'tüürimees'; Tuksam 1939: 934 Steuermann 'tüürimees'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr-, sture-man 'Steuermann, Anführer, Leiter'; Schiller-Lübben stûrman 'Steuermann'; MND HW III stü̂rman, stü̂re- 'Steuermann'
Käsitlused: < kasks stü̂rman 'Steuermann' GMust 1948: 69, 95; < kasks stûrman Liin 1964: 49; < kasks stûr-man, vrd sks Steuermann EEW 1982: 3512
Muud keeled: rts styrman [1526] 'mer tüürimees; kapteni abi; paadivanem, roolimees' RES 2004: 1039; lt stũrmanis [Glück 1689/1694 tam Stuhrmanam] 'Steuermann' < kasks stūrman 'Steuermann' Sehwers 1918: 97, 161; Sehwers 1953: 127; stūrmanis 'Steuermann' < kasks stü̂rman Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: sm tyyrmanni [Agr] 'laivan perämies' < mrts, vurts styreman, nrts styrman SKES: 1467; lv tīr-man̄´, tǖr-man̄´ 'steuermann' < kasks stūrman Kettunen 1938: 424; lv tīrmaņ 'tüürimees / stūrmanis' LELS 2012: 327; vdj šturmanni, šturman 'tüürimees / штурман' VKS: 1240
Vrd tüürimees

vall2, valli 'purjenöör või -tross' < sks Fall 'id.', rts fall 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vall : `valli 'purjenöör' R(`valli VNg); vall : valli Hi; val´l : valli Sa; val´l : val´li L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; Wiedemann 1893: 1300 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; ÕS 1980: 770 vall 'mer nöör või tross purje ülestõmbamiseks'; Mereleksikon 1996: 465 vall '(hol val)'; VL 2012 vall 'laeva seisevtaglase tross' '(sks Fall ‹ hol val)'; Tuksam 1939: 297 Fall '(Hißtau) raatõsteköis'
Käsitlused: < sks Fall 'Fall, Tau zum Aufhissen einer Raa oder eines Segels' GMust 1948: 38, 95; SSA 3: 401; < sks Fall 'vall, purjetross', vrd rts fall 'vall' EEW 1982: 3685-3686; EES 2012: 589
Muud keeled: rts fall [1689] 'mer vall, köis purje ülestõmbamiseks' RES 2004: 246; lt falle (virve buras pacelšanai) 'vall' LELS 2012: 61; ELS 2015: 978
Sugulaskeeled: sm valli, falli [1863] 'raa'an t. purjeen nostoköysi / (seemänn.) Fall' < nrts fall SSA 3: 401; SKES: 1623; vdj valli < sm ~ ee SSA 3: 401; lv fal 'falte; taljen bzw. taue, mit denen rahen und segel gehisst werden' < sks fall Kettunen 1938: 54; lv fal 'vall (nöör purje heiskamiseks) / falle (virve buras pacelšanai)' LELS 2012: 61; vdj faala, valli 'vall (tross või köis purje ülestõmbamiseks) / фал' VKS: 223, 1475

vaseliin, vaseliini 'määre, salv' < sks Vaselin 'id.'

Esmamaining: Perno Postimees 1881
Vana kirjakeel: Perno Postimees 1881 26. VI: Eht Amerika Waseline. Üks rohi, mis väga hää jooksja tõbe .. ja rinna haiguse wastu
Murded: vaselin, -i 'õli; määre' Lüg; vaselii·n Rõn; vasilii·n Jõh; vasselin Plt; vasseliin Tor; vassaliin Hls EKI MK
Eesti leksikonid: EKÕS 1918 waseliin; EÕS 1937: 1649 vaseliin 'farm'; ÕS 1980: 777 vaseliin 'farm'; Tuksam 1939: 1037 Vaselin[e] 'vaseliin'
Käsitlused: < sks Vaselin 'vaseliin' EEW 1982: 3749; EKS 2019
Muud keeled: rts vaselin [1889] 'vaseliin' RES 2004: 1236; lt vazelīns 'vaseliin' ELS 2015: 989
Sugulaskeeled: sm vaseliini [1890] < nrts vaselin ~ sks Vaseline [‹ ingl vaseline] SSA 3: 415; lv vazelīn 'vaseliin / vazelīns' LELS 2012: 357

veebiliides @ veebihaldur