|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed'
- Esmamaining: Arvelius 1790
- Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
- Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'
- Saksa allikadA: EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'; ahd. (um 1000) hantwerc 'Handarbeit, Verfertigung'
- Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
- Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < rts hantverk, hantverkare [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140
klaps, klapsu 'klõps; plaks' < ? sks Klaps 'kerge löök'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: klapsti! 'klapsuga, klapsatades' RId Rei VJg Trm Puh EMS III: 315
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klaps : klapsu 'Klaps, Schlag'; EÕS 1925: 231 klaps 'löök, naps'; ÕS 1980: 273 klaps 'löök, naps'; EKSS 2: 321 klaps '(tuhm) klõps, (kerge) plaks'; Tuksam 1939: 562 Klaps 'laks'; klaps! 'interj [p]laksti!'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 klap 'interj. Schall nachanhnend'; MND HW II: 1 klap 'Schlag, übertr. Rückschlag'; EWD 2005: 661 Klaps 'leichter Schlag mit der Hand'
- Käsitlused: < sks Klaps 'laks, plaks' EEW 1982: 863; < ee onom, asks Klapps Raun 1982: 42; < ? sks Klaps 'laks, plaks' EES 2012: 165
- Läti keel: lt klapêt 'klopfen, schlagen' < kasks kloppen 'klopfen' ME: II: 214; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49; lt klakšķis 'klapsatus' ELS 2015: 300
- Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahka / schlagen, tätscheln; klopfen' < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379
kraam, kraami 'kaup; materjal' < bsks Kram 'panipaik; kaup', sks Kram 'pood; kaup' [Esmane tähendus 'panipaik' laienes hiljem tähenduseks 'poekraam, pudukaubad; kaubitsemine'.]
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 100 kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; Lunin 1853: 72 kraami kamber r. d. 'чуланъ'
- Murded: kraam : kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam : kraami I T V(-ḿ); kraam : `kraami R; raam : raami Sa Muh L M(-ḿ) EMS III: 782
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām : krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām : rāmi '= krām'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 Kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli'; Deutschbaltisch 2019 Kram 'Kramhandel, Kleingeschäft (Gutzeit 1874)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, Kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
- Käsitlused: < kasks kram, sks Kram EEW 1982: 973; < kasks kram(e) ~ bsks Kram Raun 1982: 50; < sks Kram 'telgikatus; kaubad' EES 2012: 181; EKS 2019
- Läti keel: lt krãms 'der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist' < kasks krām Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57
- Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] 'kama, roju; rykelmä / Kram, Haufen' < rts kramss 'hetaleet, koristet, roju' SSA 1: 416; sm räämä [1601 krämä] 'rihkama / Kram' < mrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä 'sekalainen tavara' < sm räämä SSA 1: 423; vdj kraami 'kraam, kaup / вещи, (розничный товар)' VKS: 481
pall1, palli '(elastne) kera' < asks bal 'id.', sks Ball 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 122 Pall 'Ball, damit man spielet'; Göseken 1660: 153 ümberkondne pall 'Circul Sphæra'; Vestring 1720-1730: 171 Pal, -li 'Ein Ball'; Lumme pal 'Schne bal'; Helle 1732: 154 pallike (pal) 'ein dünner Erd-Klump'; mulla pank 'der Erd-Klump'; Piibel 1739 Ta weretab sind waljuste, kui palli; Hupel 1780: 235 pal, -li r. d. 'Ball, Erdklumpe'; lumme pal r., d. 'Schneeball'; Lunin 1853: 132 pal, -li r. d. 'шаръ, мячь'
- Murded: pall : `palli R(`pallo Vai); pall : palli Hi; pal´l : palli (-l´l-) Khk Vll Muh sporL sporKPõ I VlPõ eL EMS VII: 159
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´ : pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; ÕS 1980: 489 pall 'kerakujuline asi'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bal (bale) 'Ball; Balle(n), die schwielige Rundung an Fuß und Hand; Ballen, Bündel'
- Käsitlused: < asks Ball Liin 1964: 60; < sks Ball 'kera' Raun 1982: 115; < asks bal 'pall; päkk; (kauba)pall, komps' ~ sks Ball 'pall; kera' EES 2012: 350; < sks Ball 'mängupall' EKS 2019
- Läti keel: lt balla 'Ball (zum Spielen)' Sehwers 1953: 7
- Sugulaskeeled: sm pallo [1637 palli] 'pallo / Ball' < germ, vrd rts boll, sks Ball SSA 2: 303; krj pallo; vdj pallo < sm SSA 2: 303; lv bumb 'pall / bumba' LELS 2012: 50; vdj pallo 'pall, kera / мяч, шар, клубок' VKS: 874
pusserdama, pusserdan '(saamatult) pusima, vusserdama' < bsks fuschern 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 994 puzerdama (puzardama, puzeldama) 'quetschen, mit der Hand drücken oder reiben'; ÕS 1980: 550 pusserdama 'pusima'
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 71 fuschern 'pfuschern, Pfuscherey treiben; eine Arbeit machen die man nicht erlernt hat, oder nicht recht versteht, eine Sache schlecht machen'
- Käsitlused: < bsks fuschern Raun 1982: 132; < sks pfuschern 'vusserdama, soperdama' EES 2012: 395; < sks pfuschern 'vusserdama, vussima' EKS 2019
- Vrd pusima
päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < asks besemer 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; Göseken 1660: 365, 455 marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; möhta Puh 'Besemer'; Helle 1732: 136 märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; Hupel 1780: 234, 240 päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
- Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer : `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer : `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper : `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv EKI MK; päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´ : päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har EMS VIII: 47
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer : päśmri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer : peśmri '= päsmer'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd margapuu'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
- Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks EEW 1982: 2324; < kasks besemer Raun 1982: 136; < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' EES 2012: 405
- Läti keel: lt bezmẽrs 'Schnellwage' < kasks besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' Sehwers 1953: 10; bezmērs (neben bezmēns) 'Schnellwage, Besemer' < kasks bēsemêr Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: lvS pǟsmer 'Besmer, Handwaage' SLW 2009: 160; lv bä’zmə̑r 'besemer' < kasks besemer Kettunen 1938: 34; lv bä'zmõr 'margapuu, päsmer / bezmēns' LELS 2012: 43; vdj bezmeni 'margapuu, päsmer / безмен' VKS: 161
