[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; Arvelius 1790: 181 hantwerki mees; Marahwa 1822: 33 õppind ja kawwalaid hantwärgi rahwast; Jannsen 1861: 82 Kes hantwärgi tööd möistab tehha; Jakobson 1867: 107 Üks hantwärgisel reisis talwel kange külmaga
Murded: `antvärk 'ametimees (mõisas); käsitööline' eP M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V EMS I: 376
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-väŕk : -wäŕgi 'Handwerk(er)'; hant-werkel : -weŕkli 'Handwerker'; hant-wärkre : -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wäŕgi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 van antvärgid 'käsitöölised; keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 van antvärk 'käsitööline; ametimees'; Tuksam 1939: 454 Handwerker 'käsitööline'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 136; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker'; EWD 2005 Handwerk 'mit Hand und (einfachem) Werkzeug ausgeübte Berufstätigkeit'
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; < kasks ~ sks SSA 1: 140; < asks hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed' EES 2012: 52
Muud keeled: rts hantverkare [1552] 'käsitööline' RES 2004: 364
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] 'käsityö / Handwerk'; hantvärkkäri, -verkkari [1727] 'käsityöläinen' < nrts hantverk [‹ kasks hantwerk t. sks Handwerk] SSA 1: 140

klaps, klapsu 'klõps; (kerge) plaks' < ? sks Klaps 'kerge löök'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: klapsti! 'klapsuga, klapsatades' RId Rei VJg Trm Puh EMS III: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klaps : klapsu 'Klaps, Schlag'; EÕS 1925: 231 klaps 'löök, naps'; ÕS 1980: 273 klaps 'löök, naps'; EKSS 2: 321 klaps '(tuhm) klõps, (kerge) plaks'; Tuksam 1939: 562 Klaps 'laks'; klaps! 'interj [p]laksti!'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klap 'interj. Schall nachanhnend'; MND HW II: 1 klap 'Schlag, übertr. Rückschlag'; EWD 2005: 661 Klaps 'leichter Schlag mit der Hand'
Käsitlused: < sks Klaps 'laks, plaks' EEW 1982: 863; < ee onom, asks Klapps Raun 1982: 42; < ? sks Klaps 'laks, plaks' EES 2012: 165
Muud keeled: rts klappa [1400-1425] 'patsutama; kloppima, taguma' RES 2004: 463; lt klapêt 'klopfen, schlagen' < kasks kloppen 'klopfen' ME: II: 214; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49; lt klakšķis 'klapsatus' ELS 2015: 300
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahka / schlagen, tätscheln; klopfen' < nrts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379

kraam, kraami 'kaup; materjal' < bsks Kram 'panipaik; kaup', sks Kram 'pood; kaup' [Esmane tähendus 'panipaik' laienes hiljem tähenduseks 'poekraam, pudukaubad; kaubitsemine'.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 100 kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; Lunin 1853: 72 kraami kamber r. d. 'чуланъ'
Murded: kraam : kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam : kraami I T V(-ḿ); kraam : `kraami R; raam : raami Sa Muh L M(-ḿ) EMS III: 782
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām : krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām : rāmi '= krām'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 Kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli'; Deutschbaltisch 2019 Kram 'Kramhandel, Kleingeschäft (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, Kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
Käsitlused: < kasks kram, sks Kram EEW 1982: 973; < kasks kram(e) ~ bsks Kram Raun 1982: 50; < sks Kram 'telgikatus; kaubad' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts kram [1340] 'kraam, koli; pudukaup' RES 2004: 502; lt krãms 'der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist' < kasks krām Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] 'kama, roju; rykelmä / Kram, Haufen' < nr kramss 'hetaleet, koristet, roju' SSA 1: 416; sm räämä [1601 krämä] 'rihkama / Kram' < vrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä 'sekalainen tavara' < sm räämä SSA 1: 423; vdj kraami 'kraam, kaup / вещи, (розничный товар)' VKS: 481

manuskript, manuskripti 'käsikiri' < sks Manuskript 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 643 *mānuskript, -i 'Manuscript'; EÕS 1925: 473 manuskript 'käsikiri'; ÕS 1980: 406 manuskript 'käsikiri'; Tuksam 1939: 658 Manuskript 'manuskript, käsikiri'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 837 Manuskript 'hand- oder maschinenschriftliche Ausarbeitung, Druckvorlage'
Käsitlused: < sks Manuskript 'käsikiri' EKS 2019
Muud keeled: rts manuskript [1643] 'käsikiri, manuskript' RES 2004: 595; lt manuskripts 'Manuskript' VLV 1944: 346; lt manuskripts 'manuskript' ELS 2015: 478
Sugulaskeeled: sm † manuskripti 'käsikirjoitus' NS SS 1980: 252

marjas, marjase 'kaardimäng' < sks Mariage 'id.', vrd vn марьяж 'id.'

Murded: `marjaa·s 'marjas, kaardimäng' Lüg Jõh IisR Pha Emm Rei LNg Mar Kos Jür HljK EMS V: 960; marjas (-ŕ-) 'kaardimäng' Jür Trm Kod KJn; marjass (-ŕ-) Hel TLä San Plv Se; `marjass Vai EMS V: 962
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 474 marjas 'kaardimäng (mariage)'; Haljaspõld 1933: 761 marjas 'prants mariage ’kaardimäng'; ÕS 1980: 407 marjas 'kaardimäng'
Saksa leksikonid: DWDS Mariage 'im Kartenspiel: Zusammentreffen von König und Dame ein und derselben Farbe in einer Hand; dem Sechsundsechzig ähnliches Kartenspiel'
Käsitlused: < sks Mariage EEW 1982: 1505
Muud keeled: lt mariaža (precēšanās kāršu spēlē) 'Mariage' VLV 1944: 347
Sugulaskeeled: sm marjaasi 'marjas(emäng), mariaaž' Mägiste 1931: 309; sm marjaasi 'eräs korttipeli, „marjapussi“' NS SS 1980: 253

pall1, palli '(elastne) kera' < asks bal 'id.', sks Ball 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 122 Pall 'Ball, damit man spielet'; Göseken 1660: 153 ümberkondne pall 'Circul Sphæra'; Vestring 1720-1730: 171 Pal, -li 'Ein Ball'; Lumme pal 'Schne bal'; Helle 1732: 154 pallike (pal) 'ein dünner Erd-Klump'; mulla pank 'der Erd-Klump'; Piibel 1739 Ta weretab sind waljuste, kui palli; Hupel 1780: 235 pal, -li r. d. 'Ball, Erdklumpe'; lumme pal r., d. 'Schneeball'; Lunin 1853: 132 pal, -li r. d. 'шаръ, мячь'
Murded: pall : `palli R(`pallo Vai); pall : palli Hi; pal´l : palli (-l´l-) Khk Vll Muh sporL sporKPõ I VlPõ eL EMS VII: 159
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´ : pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; ÕS 1980: 489 pall 'kerakujuline asi'; Tuksam 1939: 110 Ball 'pall; kera'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 25; Schiller-Lübben bal (bale) 'Ball; Balle(n), die schwielige Rundung an Fuß und Hand; Ballen, Bündel'
Käsitlused: < asks Ball Liin 1964: 60; < sks Ball 'kera' Raun 1982: 115; < asks bal 'pall; päkk; (kauba)pall, komps' ~ sks Ball 'pall; kera' EES 2012: 350; < sks Ball 'mängupall' EKS 2019
Muud keeled: rts boll [1400-1425] 'pall' RES 2004: 136; lt balla 'Ball (zum Spielen)' Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm pallo [1637 palli] 'pallo / Ball' < germ, vrd nrts boll, sks Ball SSA 2: 303; krj pallo; vdj pallo < sm SSA 2: 303; lv bumb 'pall / bumba' LELS 2012: 50; vdj pallo 'pall, kera / мяч, шар, клубок' VKS: 874

pusserdama, pusserdan '(saamatult) pusima, vusserdama' < bsks fuschern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 994 puzerdama (puzardama, puzeldama) 'quetschen, mit der Hand drücken oder reiben'; EKI KK V. Raud 1967: augud ja kärisenud kohad pusserdati ruttu kokku; ÕS 1980: 550 pusserdama 'pusima'; Tuksam 1939: 754 pfuschen 'soperdama, vusserdama, vussima'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 71 fuschern 'pfuschern, Pfuscherey treiben; eine Arbeit machen die man nicht erlernt hat, oder nicht recht versteht, eine Sache schlecht machen'
Käsitlused: < bsks fuschern Raun 1982: 132; < sks pfuschern 'vusserdama, soperdama' EES 2012: 395; < sks pfuschern 'vusserdama, vussima' EKS 2019
Muud keeled: rts fuska [u 1755] 'vusserdama, soperdama' RES 2004: 285
Vrd pusima

päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < asks besemer 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; Göseken 1660: 365, 455 marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; möhta Puh 'Besemer'; Helle 1732: 136 märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; Hupel 1780: 234, 240 päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer : `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer : `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper : `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv EKI MK; päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´ : päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har EMS VIII: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer : päśmri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer : peśmri '= päsmer'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd margapuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 44 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks EEW 1982: 2324; < kasks besemer Raun 1982: 136; < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' EES 2012: 405
Muud keeled: rts besman 'margapuu, päsmer (endisaegne käsikaal)' RES 2004: 107; lt bezmẽrs 'Schnellwage' < kasks besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' Sehwers 1953: 10; bezmērs (neben bezmēns) 'Schnellwage, Besemer' < kasks bēsemêr Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS pǟsmer 'Besmer, Handwaage' SLW 2009: 160; lv bä’zmə̑r 'besemer' < kasks besemer Kettunen 1938: 34; lv bä'zmõr 'margapuu, päsmer / bezmēns' LELS 2012: 43; vdj bezmeni 'margapuu, päsmer / безмен' VKS: 161

tempel2, templi 'pitsat, templijälg' < asks stempel 'id.', sks Stempel 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Jannsen 1861: 31 need margid, kus Perno kohto tempel peal seisab
Murded: `tempel : `templi Kuu Lüg Vai Sa Emm Rei Mar Mär Kse Tor Juu VJg Iis Trm Plt KJn Hls Krk Puh; tembel Trv; `templi San Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tembel : tembli '= tempel'; tempel : templi 'Stempel'; ÕS 1980: 704 tempel 'tembeldusvahend; templijälg'; Tuksam 1939: 932 Stempel 'tempel; pitser'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 378 stempel 'Prägestock, Stempel; ausgeprägtes Bild'; MND HW III stempel, stemmel 'Prägestock, Münzstempel und das Gepräge; Stempel mit Stadtwappen; Siegel, Petschaft'; EWD 2005: 1355 Stempel 'Gerät mit spiegelbildlichen (Schrift)zeichen zum Drucken oder Prägen mit der Hand'
Käsitlused: < kasks stempel, vrd sks Stempel EEW 1982: 3127; < kasks stempel Raun 1982: 174; < asks stempe(l) 'uurits; tempel; vermitud kujutis' EES 2012: 524; < sks Stempel 'tempel' EKS 2019
Muud keeled: rts stämpel [1506] 'tempel, pitsat; stamp; pitser' RES 2004: 1046; lt stem̃pele 'Stempel' < kasks stempel; lt stempelêt 'stempeln' < kasks stempelen Sehwers 1918: 160; lt stempele 'der Stempel' Sehwers 1953: 121
Sugulaskeeled: lv stem̄p̆piĺt́̆t́ə̑ 'stempeln' Kettunen 1938: 381; lv stempõļ 'tempel / zīmogs'; stempiļtõ 'tembeldada / zīmogot' LELS 2012: 304; vdj štemppeli 'tempel, pitser / штемпель, печать' VKS: 1239

veebiliides @ veebihaldur