|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
artikkel, artikli 'kirjutis; kaubatoode; lühisõna' < sks Artikel 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 318 Artikel 'vt Stück, Lehre'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 *artikel : artikli 'Artikel'; Grenzstein 1884: 11 artikel (Artikel) 'jagu mingist asjast, liige, iseäranis seaduse paragrahw'; ÕS 1980: 54 artikkel 'arutlev kirjutis; maj toote või kauba liik; kirje'; Tuksam 1939: 67 Artikel 'gramm artikkel; artikkel, kirjutis; kaup, ese'
- Käsitlused: < sks Artikel 'artikkel' EKS 2019
- Läti keel: lt artikuls 'Artikel' VLV 1944: 52; lt artikuls 'artikkel' ELS 2015: 53
- Sugulaskeeled: sm artikkeli [1610] 'artikla, opin- tai uskonkappale / Artikel' < rts artikel SSA 1: 84
konterbant, konterbandi 'salakaup' < sks Konterbande 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: konderbańt (-pańt, -pant), konter-, kunder-, `kontra-, punderbańt; `konder-, kunderbank 'salakaup, konterbant' Jõe VNg Jäm Khk Muh Mar Hää Kei Hls EMS III: 570
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 374 *konterpand, -i 'Contrebande'; Grenzstein 1884: 65 konterbant (Contrebande) 'iga kaup, mis seaduse wastu (ilma tollita) üle riigi piiri wiiakse'; EÕS 1925: 257 konterbant 'kaupade salavedu; salakaup'; ÕS 1980: 294 konterbant 'salakaup'; Tuksam 1939: 581 Konterbande 'konterbant, salakaup'
- Käsitlused: < sks Contrebande EEW 1982: 935
- Läti keel: lt kontrabanda 'konterbant' ELS 2015: 327
- Sugulaskeeled: vdj kandra-, kondra-, kontrobantti 'salakaup / контрабанда' VKS: 379, 461
kraam, kraami 'kaup; materjal' < bsks Kram 'panipaik; kaup', sks Kram 'pood; kaup' [Esmane tähendus 'panipaik' laienes hiljem tähenduseks 'poekraam, pudukaubad; kaubitsemine'.]
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 100 kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; Lunin 1853: 72 kraami kamber r. d. 'чуланъ'
- Murded: kraam : kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam : kraami I T V(-ḿ); kraam : `kraami R; raam : raami Sa Muh L M(-ḿ) EMS III: 782
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām : krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām : rāmi '= krām'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 Kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli'; Deutschbaltisch 2019 Kram 'Kramhandel, Kleingeschäft (Gutzeit 1874)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, Kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
- Käsitlused: < kasks kram, sks Kram EEW 1982: 973; < kasks kram(e) ~ bsks Kram Raun 1982: 50; < sks Kram 'telgikatus; kaubad' EES 2012: 181; EKS 2019
- Läti keel: lt krãms 'der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist' < kasks krām Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57
- Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] 'kama, roju; rykelmä / Kram, Haufen' < rts kramss 'hetaleet, koristet, roju' SSA 1: 416; sm räämä [1601 krämä] 'rihkama / Kram' < mrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä 'sekalainen tavara' < sm räämä SSA 1: 423; vdj kraami 'kraam, kaup / вещи, (розничный товар)' VKS: 481
praak1, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
- Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
- Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
- Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
- Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
- Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
- Vt praakima. Vrd vrakk
praht, prahi 'kaubalast' < asks vracht 'id.', sks Fracht 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: praht : prahi Kuu VNg Jäm Khk Kaa Emm Hää KJn; praht : prahe Tõs Khn; `prahti : prahi VNg; raht : rahi Jäm Mus KJn EMS VII: 730
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 praht : prahi 'Fracht'; praht-waṅker 'Frachtwagen'; ÕS 1980: 532 praht '(laeval) veetav kaup, last'; VL 2012 praht < sks Fracht, hol vracht
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vracht 'Schiffsmiete, Frachtgeld; Vermietung od. Mietung des Schiffes; Befrachtung das Schiffes mit Waren'; vrachten 'den Schiffer mit Fracht versehen, ihn in sein Schiff heuern'; Schiller-Lübben vracht 'Fracht; Lohn für die Fracht'; MND HW I vracht 'Frachtgeld, -summe'; Fracht, gefrachtete Ladung
- Käsitlused: < kasks vracht 'Fracht' GMust 1948: 5, 67, 88; < kasks vracht ~ sks Fracht EEW 1982: 2162; < kasks vracht 'last' Raun 1982: 127; < asks vracht 'last, koorem; tasu koorma eest' EES 2012: 384; < kasks vracht 'laevalast' Kõmmus 2016: 519; < sks Fracht 'praht, last' EKS 2019
- Läti keel: lt prakts, prakte 'Fracht' Sehwers 1953: 94
- Sugulaskeeled: sm rahti [Agr] 'tavaran kuljetus t. siitä perittävä maksu / Transport; Fracht; Frachtgut' < rts frakt, fracht 'laivamaksu, rahtimaksu' [‹ kasks vracht] SSA 3: 38; sm rahti 'Transport, Fracht' < asks vracht 'Fracht, Ladung' ~ rts frakt 'Fracht' Bentlin 2008: 166; lv frak̄t 'fracht' Kettunen 1938: 54
silt, sildi 'nimeplaat; etikett' < sks Schild 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: silt (sil´t) : sildi 'nimetahvel; etikett; lukuaugu kate' eP M TLä San V; silt : `sildi sporR EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 *sil´t, sil´di 'Schild'; Grenzstein 1884: 136 silt (Schild) 'nimekiri uste kohal, kaubamajade seinte pääl etc., mille pääl kaupmehe nimi ja kaup üles tähendatud'; Wiedemann 1893: 1045 *sil´t, sil´di 'Schild, Wappen'; EÕS 1937: 1371 silt '(Schild, Aushängeschild)'; ÕS 1980: 638 silt; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt, nimelaud; nimesedel, etikett'
- Käsitlused: < sks Schild 'silt; metallmärk' EEW 1982: 2800; Raun 1982: 157; EES 2012: 473; < sks Schild 'silt; kilp' EKS 2019
- Läti keel: lt šķiltiņa 'Schildlein' Sehwers 1953: 132
- Sugulaskeeled: sm kyltti [1880] 'osoitekilpi, laatta / Schild' < rts skylt SSA 1: 463; Bentlin 2008: 128; lv šilt 'silt / izkārtne' LELS 2012: 312
