|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
karaat, karaadi 'vääriskivide massiühik; väärismetallide mõõtühik (sulamites)' < sks Karat 'id.'
- Esmamaining: Masing 1818
- Vana kirjakeel: Masing 1818: 56 mis karatid loewad
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 *karat, -i 'Karat'; EÕS 1925: 177 karaat '(kaal kulla ja teemantide jaoks)'; ÕS 1980: 236 karaat 'vääriskivide kaaluühik'
- Käsitlused: < sks Karat 'karaat' Treiman 1981: 44; EKS 2019
- Läti keel: lt karāts 'karaat' ELS 2015: 255
- Sugulaskeeled: sm karaatti [1752] 'kullan ja jalokivien punnitsemiseen käytetty mitta; kultapitoisuutta osoittava suhdeluku / Karat' < rts karat SSA 1: 309
kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
- Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
- Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
- Läti keel: lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
- Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < rts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82
kuul, kuuli 'metallkera; tulirelva kuul' < asks kule, kûle 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 löhd, -i 'Kugel'; Hupel 1780: 207 lööd, -i od. löe 'die Kugel'
- Murded: kuul (-l´) : kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul : `kuuli R EMS IV: 145
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´ : kūli 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'; Deutschbaltisch 2019 Kugel, im nd. kule 'Schießkugel'
- Käsitlused: < sks Kugel EEW 1982: 1072; < asks Kuele Raun 1982: 57; < bsks Kugel 'kuul' EES 2012: 197; < asks kuel 'kuul' EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo [1786] 'luoti, ammus / Kugel' < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' SSA 1: 456; kūgə̑l 'kugel' Kettunen 1938: 169
lasting, lastingu 'riidesort' < sks Lasting 'id.'
- Murded: lasting, -i (`las-) 'siledapinnaline puuvillane või villane riidesort' Jõh IisR Emm Han Tor Pst; lasting, -u (`las-) Kuu VNg Käi Jür EMS IV: 986
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 363 lasting 'prunell (riie); (mööbli-, kinga, vestiriie)'; Haljaspõld 1933: 116 lasting 'prunell(riie); mööbli-, kinga-, vestiriie'; ÕS 1980: 356 lasting 'tekst (riidesort)'; Tuksam 1939: 617 Lasting 'lasting, prunell (riie)'
- Käsitlused: < sks Lasting EEW 1982: 1241
- Läti keel: lt lastiņš (drāna) 'Lasting' VLV 1944: 326
- Sugulaskeeled: sm lastinki [1899] 'kangaslaatu / Lasting' < rts lasting [‹ ingl lasting]; is lastikka; krj lasti, lastikka < vn ластик [‹ ingl lasting] SSA 2: 50
liht2, lihi 'mett, immutusvedelik' < sks Schlichte 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 205 liht kangas r. d. 'Schlichtleinwand'
- Murded: liht : lihi 'mett' Jõh Hi L Ris liht : `lihti VNg EMS V: 166
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 liht : lihi; lihte : lihte 'Schlichte (d. Weber)'; EÕS 1925: 386 liht 'mete (pihkane vedelik) (Schlichte)'; ÕS 1980 liht 'tekst mett'; Tuksam 1939: 854 Schlichte '(kanga) mitt, mett'
- Käsitlused: < sks Schlichte 'kudumisel lõimelõngade silumiseks kasutatud mass' EEW 1982: 1296; EES 2012: 239
- Vt lihtima1
mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < asks smette, smitte 'kangrukliister'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 140-141 mette r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte r. d. 'Weberschmitte'
- Murded: met´t : meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil EMS VI: 44; mitt (mit´t) : miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V EMS VI: 98
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete : mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´ : meti '= mete'; mit´t´ : miti (W) '= mete'; ÕS 1980: 421 mett : meti 'tekst kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
- Käsitlused: < kasks smette, smitte Ariste 1983: 44; < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' EES 2012: 281; EKS 2019
- Läti keel: lt smite [1638 Smittes] 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns' < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smite 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten' < kasks smitte 'Kleister' ME: III: 966
- Vt mettima
plokkima, plokin 'liistule tõmbama' < sks Block 'liist'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 840 plokkima : plokin (D) 'aufschlagen, auf den Leisten bringen (Stiefel, Schuhe)'; EÕS 1930: 792 plokkima 'nahka ploki peale, saabast, kinga liistu peale tõmbama; sulustama (blockieren)'
- Käsitlused: < sks Block EEW 1982: 2104
tress, tressi 'ilupael' < sks Tresse 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 tres, -si r. d. 'Tresse'; Masing 1821: 230 Husaritel ollid penikesed punnased kallewi rided tresside ja topsudega seljas; Lunin 1853: 199 tres, -si r. d. 'галунъ, позументъ'
- Murded: treśs (-ss) 'seeliku allääre pael; ilupael' Jõe Kuu VNg Mar Mär Amb JMd Kod Trm Ksi; reśs Khk EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 treśś, -i 'Tresse, Borte'; EÕS 1937: 1568 tress 'kummalgi küljel ühe ja sama mustriga poort'; ÕS 1980: 726 tress '(kulla- või hõbedakarva) poort'; Tuksam 1939: 973 Tresse 'tress'
- Käsitlused: < sks Tresse EEW 1982: 3268
- Läti keel: lt trese 'Tresse' VLV 1944: 530; Sehwers 1953: 144
