|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
juubeldama, juubeldan 'rõõmust hõiskama' < sks jubeln 'id.'
- Murded: juubeldama Kos Plt EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 155, 172 *jōbeldama (jūbeldama, jūbitsema) 'jubeln'; *jūbeldama '= jōbeldama'; EÕS 1925: 141 juubeldama; ÕS 1980: 206 juubeldama; Tuksam 1939: 535 jubeln 'juubeldama, rõõmust rõkatama'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 600 jubeln 'sich laut freuen'
- Käsitlused: < sks jubeln EEW 1982: 576
- Läti keel: rts jubilera 'juubelit või aastapäeva tähistama' RES 2004: 437
- Vt juubel
jõlama, jõlan 'lärmama' < bsks gellen 'id.' [g › j sõna algul viitab baltisaksa hääldusele.]
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 126 jellama 'Beffen'; Koijr jellab 'der Hund beffet'; Vestring 1720-1730: 51 jöllama 'Haseliren'; Helle 1732: 100 jöllama 'haseliren'; Hupel 1780: 163 jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; Hupel 1818: 56 jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; Lunin 1853: 37 jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
- Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa EMS II: 247; jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv EMS II: 248
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; SÕS 1951: 216 jõlama 'lõõpima, alpima'; Tuksam 1939: 381 gellen 'teravalt või helgalt kajama, kaikuma, huilgama, helkama'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
- Käsitlused: < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen Liin 1968: 48
kriiskama, kriisata 'läbilõikavalt karjuma' < asks krîschen 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 101 kriiskama r. 'kreischen, krieschen'; Lunin 1853: 72 kriiskama r. 'пищать, кричать'
- Murded: `kriiskama 'kõvasti karjuma' R Ans Hi Lä Hää Ris KPõ I Plt; `kriiskame San; `riiskama Mus Vll Kse Tor EMS III: 842
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīskama : krīzata (krīskada) 'kreischen'; ÕS 1980: 309 kriiskama; Tuksam 1939: 593 kreischen 'kriiskama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 krîschen (krissen, krisken) 'kreischen'; kriten 'schreien, heulen'; MND HW II: 1 krîschen 'kreischen, hell schreien, heulen; zischen, prasseln'; Hupel 1795: 128 krischen 'kreischen, laut schreien'
- Käsitlused: < kasks krîschen 'kreischen' Ariste 1972: 92; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; < asks krīschen 'kriiskama, kriiksuma' EES 2012: 183
- Läti keel: rts skrika 'karjuma, kisama, kisendama' RES 2004: 937
- Sugulaskeeled: sm kriikata (kriikastaa, kriikaistaa) 'kirkua / schreien' < nrts skrika 'huutaa, parkua, kirkua' SSA 1: 418-419
praalima, praalin 'suurustama, uhkustama' < asks pralen 'id.', sks prahlen 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 tühu pajatama 'pralen'
- Murded: `praalima 'kiitlema, suurustama; prassima, läbi lööma' Kuu Hlj Lüg Jõh Vll Mar Mär Han Tõs Hää JõeK VMr VJg Sim Iis Trm Pal Plt KJn; `raalima Vän Saa; `praal´ma TLä Rõu Vas; `raal´ma Trv; `prallima Jäm Khk Vll Tõs EMS VII: 719
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prālima : prālin 'prahlen, laut reden'; ÕS 1980: 532 praalima 'hooplema, kiitlema; prassima, pillama'; Tuksam 1939: 766 prahlen 'kiitlema, hooplema, suurust(e)lema; fam praalima'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pralen 'prunken, stolzieren, prahlen, sich rühmen, laut sprechen'; Schiller-Lübben pralen '(laut) sprechen'; MND HW II: 2 prâlen 'großen Aufwand betreiben, große Worte führen, sich berühmen, prahlen, lärmen'
- Käsitlused: < sks prahlen ~ kasks pralen EEW 1982: 2157; < kasks pralen Raun 1982: 127; < asks pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama' ~ sks prahlen 'hooplema, kelkima' EES 2012: 383; < sks prahlen 'kiitlema, hooplema' EKS 2019
pralle, pralle 'pidu, oleng' < ? bsks prallen 'kõva häält tegema'
- Murded: `prallima 'praalima; trallima' SaLä Tõs EMS VII
- Eesti leksikonid: EKSS 4: 388 pralle 'kõnek pidu, oleng, labrakas'; Tuksam 1939: 766 prallen '(millegi vastu) põrkama'
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 178 prallen 'wird zuweilen von Kindern gesagt, statt laut weinen und schreien'
- Käsitlused: < sks brallen, prallen 'valjusti hüüdma, kisama' EES 2012: 384; < ee [kõlasõna] EKS 2019
tall, talli 'hoone, hrl hobuste elupaik' < kasks stal 'id.'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1532 Sittetal, Lauri; Tallinna Linnaarhiiv 1557 Zyttetalle, Zymen; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Talpoyß, Hanß '('Stalljunge')'; Müller 1600-1606: 347-348 sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; Stahl 1637: 116 Tal : talli∫t 'Stall'; Gutslaff 1648: 240 Talli 'Stall'; Göseken 1660: 94 Tall/ i 'Stall'; Göseken 1660: 321 Hobbose Talli 'Pferde-stall'; Vestring 1720-1730: 241 Tal, -li 'Der Pferde Stal'; Helle 1732: 185 tal 'der Pferde-Stall'; Helle 1732: 322 tal 'der Stall'; Helle 1732: 363 Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; Piibel 1739 Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; Hupel 1780: 279 tal, -li r. d. 'der Pferdestall'; Lunin 1853: 187 tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
- Murded: tall : `talli R(`talli Vai); tal´l : talli eP eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´ : tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall; Tuksam 1939: 922 Stall 'laut; hobusetall'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stal 'Stall'; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
- Käsitlused: < kasks stal Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; EEW 1982: 3062; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; < asks stal 'tall, laut, kuur' EES 2012: 512; EKS 2019
- Läti keel: rts stall 'tall; sõidukite hoiukoht' RES 2004: 1010; lt stal̃lis [1638 Stallis] 'Stall' < kasks stal(l) Sehwers 1918: 28, 96, 160; lt stal̃lis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal(l) Sehwers 1953: 118; stallis, stalis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal Jordan 1995: 94
- Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli] '(Pferde)stall' < rts, vrd vurts, nrts stall 'talli, pilttuu'; is talli 'talli; pilttuu'; krj talli; vdj talli < sm SSA 3: 263; lvS tal´ 'Stall' SLW 2009: 192; lv taĺ̄ 'stall' < kasks stal Kettunen 1938: 407; lv taļ 'laut, tall / kūts, stallis' LELS 2012: 317; vdj talli '(hobuse)tall / конюшня' VKS: 1262; is talli 'tall' Laanest 1997: 194
tihti 'sageli; tihedasti' < asks dicht(e) 'id.', sks dicht 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88, 158 Tichti/ i 'Dicht'; tichti 'Dichte / Fest'; Vestring 1720-1730: 248, 258 tihti; Hupel 1780: 284, 289 tihti r. d. 'deicht Ad.'; tühti r. 'oft, laut, dicht Ad.'; Hupel 1818: 245 tihti r. d. 'deicht; oft'; Lunin 1853: 193 tiht, -i r. d. 'частый, плотный'; tihti r. d. 'плотно, часто'
- Murded: `tihti 'sageli; tihedasti' R Khk Muh Emm Rei L sporKPõ Iis Pal Äks Ksi Lai Plt KJn Trv Hls TLä Ote San VLä Rõu Plv EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihti lugu, tihti 'oft'; ÕS 1980: 710 tihti
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dicht(e) 'dicht; stark, tüchtig; heftig, sehr'; Schiller-Lübben dicht(e) 'stark, tüchtig, heftig, sehr; treu, wahrhaftig'; MND HW I dichte, dicht 'dicht; fest gefügt, zusammenhaltend, undurchlässig; häufig, ununterbrochen; nage, nahebei'
- Käsitlused: < kasks dichte, dicht 'tihe' Liin 1964: 65; < kasks ~ sks dicht EEW 1982: 3149-50; < vrd kasks dicht(e) 'väga' Raun 1982: 175; < asks dicht(e) 'tihe, paks, tugev; väga, ägedalt, kõvasti' ~ sks dicht 'tihe, paks; tihke; tihedalt' EES 2012: 527
- Läti keel: lt dikti [1644 dickt] 'derb, stark, laut' < kasks dichte Sehwers 1918: 86, 146; lt dikts 'derb, laut, stark; stark, laut; sehr' < kasks dichte, dicht 'stark, tüchtig; heftig, tüchtig; sehr' Sehwers 1953: 26; dikts 'laut, stark; sehr' < kasks dichte 'fest, stark, tüchtig; Adv: sehr' Jordan 1995: 60
- Sugulaskeeled: sm tihti (tihteä) [1787] 'tiukka, ahdas, tiivis, tihea; luistamaton / eng, (wasser)dicht; nicht rutschend' < rts dikt 'vahva, luja; tiukasti, tiiviisti' [‹ kasks, sks dicht] SSA 3: 290; SKES: 1289; is tihti 'tiivis, tiheä' < ee; vdj tihti 'tiheä' < sm ~ ee SSA 3: 290; lv dik̄t́ə̑, dik̄t́i 'laut, stark' < kasks dicht Kettunen 1938: 38; lv dikţõ 'pingsalt, tugevalt, väga / saspringti, dikti' LELS 2012: 53; vdj tihti 'tihedalt, tihedasti, tihti, sageli / часто' VKS: 1286
