[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kritseldama, kritseldan 'lohakalt kirjutama' < sks kritzeln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kritseldama 'kriipse vedama; lohakalt kirjutama' Jäm Rei Tõs Tor Hää JMd VJg I Puh Har(-mma); kritseldeme San Krl(-õmõ); `kritseldama VNg Vai(-ämmä); krõtseldamma Rõu; ritseldama, -dämä, -deme Khk Vll Tõs Tor KJn M EMS III: 851
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 kritseldama 'kritzeln'; ÕS 1980: 310 kritseldama; Tuksam 1939: 597 kritzeln 'kriipseldama, kritseldama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 736 kritzeln 'flüchtig, undeutlich, schlecht zeichnen, schreiben'
Käsitlused: < sks kritzeln 'kritseldama; kriipima' EEW 1982: 992; Raun 1982: 51; EES 2012: 183; EKS 2019
Muud keeled: lt skricelēt, kricelēt 'kritseldama' ELS 2015: 347

pookstav, pookstavi 'kirjatäht' < asks bôkstaf 'id.'

Esmamaining: Masing 1795
Vana kirjakeel: Masing 1795: 6 wotke kord selle, kord teise pohkstawi; Hupel 1818: 188 pohkstaw, -i r. d. selt. 'Buchstabe'; Masing 1818: II et se wõeras poohkstaw .. teid ei pahhandaks; Lunin 1853: 145 pohkstaw, -i r. d. selt. 'буква, литера'; Jakobson 1867: 240 Eestikeeles pruugitakse 23 pookstawi
Murded: `pookstav, -i (-uo-) Jõh IisR Sa Muh Mär Kse Ris Rap Koe; `pookstahv (-taav), -i Mar Han Tor Juu Kos; `pukstaab, -i Rei; `puustav (-uo-, -ua-), -i Kuu Hlj Kad Iis; `poostav, -i Pha EMS VII: 655
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkstāw : pōkstāwi 'Buchstab'; pōkstawērima, -rin 'buchstabiren'; Wiedemann 1893: 850 pōkstāw : pōkstāwi (pohkstāw) 'Buchstab'; pōkstāwistik, -u 'Alphabet'; ÕS 1980: 527 † pookstav 'kirjatäht, trükitäht'; Tuksam 1939: 174 Buchstabe '(kirja)täht'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 60 bôkstaf 'Buchstabe'; bokstaven 'buchstabieren'; MND HW I bôkstaf 'Buchstabe'; bôkstāven, *bôkstavêren 'buchstabieren, richtig schreiben'
Käsitlused: < asks Booksta(a)v 'Buchstabe' EEW 1982: 2133; < kasks bōkstaf SSA 2: 447; < asks bōkstaf '(kirja)täht' [bōk 'raamat' + staf 'kepp'] EES 2012: 379; < asks bōkstaf '(kirja)täht' EKS 2019
Muud keeled: rts bokstav [1385] 'kirjatäht' RES 2004: 135; lt buõkstãbs, buõkstãvs 'Buchstabe' < kasks bōkstaf Sehwers 1918: 145; lt buõkstãbs, buõkstãvs 'Buchstabe' < asks bōkstaf Sehwers 1953: 21; *buõksterêt 'buchstabieren' < asks bōkstern Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: sm puustavi [Agr pockstaui] 'kirjain, aakkonen / Buchstabe' < vurts bokstaffue, nrts bokstav SSA 2: 446-447; lvS buokster, -d/-t 'Pl. Buchstabe'; lv bùokštə̑b SLW 2009: 52
Vt veerima

pärgament, pärgamendi 'nahkpaber' < sks Pergament 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 199 Ramato Nahk 'Pergament'; Hupel 1780: 253 ramato nahk r. d. 'Pergament'; Masing 1823: 300 Kirri .. tehti silledaks aetud eesli nahha peäle, mis pergamendiks nimmetakse
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 883 *pergament, -i 'Pergament'; Grenzstein 1884: 111 pärgament (Pergament) 'nahast tehtud paber tähtsate dokumentide tarwis'; EÕS 1930: 935 pärgament 'nahkpaber; vana käsikiri'; ÕS 1980: 560 pärgament 'nahast paber; sellele kirjutatud käsikiri'; Tuksam 1939: 747 Pergament 'pärgament (nahkpaber; vana käsikiri või dokument)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 989 Pergament 'zum Beschreiben hergerichtete Tierhaut, Schriftstück auf dieser Haut'
Käsitlused: < sks Pergament 'pärgament' EKS 2019
Muud keeled: rts pergament [1385] 'pärgament, aj nahkpaber; kõnek pärgamentpaber' RES 2004: 762; lt pergaments 'Pergament' VLV 1944: 391; lt pergaments 'pärgament' ELS 2015: 688
Sugulaskeeled: sm pergamentti [1732] 'Pergament' < nrts pergament SSA 2: 338

saagima, saen 'saega lõikama või tükeldama' < asks sagen 'id.', ee saag

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Saijema 'Sagen'; Vestring 1720-1730: 213, 214 Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; Piibel 1739 saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Hupel 1780: 262 saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; Hupel 1818: 212, 213 saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; Lunin 1853: 164, 165 saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh L K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saaǵma (-me) M TLä San Urv Krl Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema : sāeda (D) '= sāgima'; sāgima : sāen; sāgma (d) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima; Tuksam 1939: 825 sägen 'saagima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 313; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'; EWD 2005: 1157 sägen 'mit der Säge abschneiden'
Käsitlused: < kasks sagen Liin 1964: 51; < ee saag ~ kasks sagen 'sägen' EEW 1982: 2644; < asks sagen 'saagima' EES 2012
Muud keeled: rts såga [1400-1425] 'saagima' RES 2004: 1072; lt zãģêt [1638 ∫aghet] 'sägen' < kasks sagen 'sägen' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162
Sugulaskeeled: sm sahata '(katki) saagida' Mägiste 1931: 482; lvS sād´, -ub 'sägen' SLW 2009: 170; lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ 'sägen' < kasks sagen Kettunen 1938: 401; lv zǭigõ 'saagida / zāģēt' LELS 2012: 377; vdj sahata 'saagida / пилить' VKS: 1104
Vt saag

tint2, tindi 'kirjutusvedelik' < sks Tinte 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 506 musterack 'Dintefas 'tindipott''; mustlick 'black / Dinte'; Hupel 1780: 220 ramato must r. 'Dinte'
Murded: tint (`tinti) : `tindi VNg Lüg Vai; tint (-ń-): tindi (-ń-) sporSa Muh L KPõ IPõ VlPõ M sporT V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281 tińt 'Tinte'; Wiedemann 1893: 1159 tińt (tüńt) 'Tinte'; EÕS 1937: 1550 tint '(Tinte)'; ÕS 1980: 713 tint '(kirjutamiseks)'; Tuksam 1939: 965 Tinte 'tint'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1433 Tinte 'gefärbte Flüssigkeit zum Schreiben'
Käsitlused: < sks Tinte 'tint (kirjutamiseks)' EEW 1982: 3180; Raun 1982: 177; EES 2012: 532; EKS 2019
Muud keeled: lt tinte 'Tinte' Sehwers 1953: 143; VLV 1944: 523; lt tinte 'tint' ELS 2015: 887
Sugulaskeeled: lv tint 'tint / tinte' LELS 2012: 327

tippima2, tipin 'masinal kirjutama' < sks tippen 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1150 tippima; tippmamsel 'fam masinakirjutajanna'; ÕS 1980: 714 tippima; Tuksam 1939: 965 tippen 'tippima'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 92 Tippmaschine 'Schreibmaschine (E. K. L.)'; EWD 2005: 1433 tippen 'um 1900: auf der Schreibmaschine schreiben'
Käsitlused: < sks tippen '(kirjutusmasinaga) kirjutama; kergelt koputama' EEW 1982: 3183; Raun 1982: 177; EES 2012: 532

veerima, veerin 'tähthaaval lugema; lugema õppima' < asks bôkstavêren 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 287 werima 'buchstabiren'; Helle 1732: 379 [nad] werewad 'sie Buchstabieren'; mõistab jo pookstawerida 'wird sie schon können Buchstabieren'; Hupel 1780: 310 werema, werima r. 'buchstabiren'; Hupel 1780: 351 werema, werima r.; tähte möda (perrä) luggema d. 'buchstabiren'; Lunin 1853: 226 werima r. 'складывать (буква)'
Murded: `vierimä, -ma 'tähthaaval lugema' R; `veerima (-ie-) Jäm Khk Muh Hi Mär Kse sporPä Ha JMd VJg Sim Iis Trm Ksi VlPõ; `veerema Ris; `veerma Mar Tõs Hää; `veeŕmä Trv Hls; `viirmä Kod TLä San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wērima, -in 'buchstabiren, abgebrochen sprechen'; ÕS 1980: 780 veerima; Tuksam 1939: 175 buchstabieren 'veerima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 60 bokstaven 'buchstabieren'; MND HW I bôkstāven, bôkstavēren 'buchstabieren, richtig schreiben'; EWD 2005: 180 buchstabieren 'langsam, jeden Buchstaben einzeln lesen oder sprechen'
Käsitlused: < asks bookstaveren 'buchstabieren' EEW 1982: 2133; < asks bōkstavēren Raun 1982: 200; EES 2012: 596; EKS 2019; < kasks Raag 1987: 324
Muud keeled: lt buõksterêt 'buchstabieren' < asks bōkstern Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: lv buk̄štìḙrə̑ 'buchstabieren' Kettunen 1938: 31; lv bukštīerõ 'veerida; burtot, boksterēt' LELS 2012: 50
Vt pookstav

veebiliides @ veebihaldur