|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
hülss, hülsi 'kest, tupp' < sks Hülse 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]
- Esmamaining: Sakala 1887
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 244, 417 keet 'Hülse (von Gersten)'; keet 'Hülse (von Beern)'; Sakala 1887: 4 sigarid, paberossisi, tubakut ja hülsenid, õige rohkeste kiwinõuusi
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 111 hülss 'kest, tupp'; ÕS 1980: 176 hülss 'kest, tupp (näit paberossil)'; VL 2012 hülss < sks Hülse; Tuksam 1939: 513 Hülse 'kest, hülss'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 561 Hülse 'Schote, Samengehäuse'
- Käsitlused: < sks Hülse EEW 1982: 470; < sks Hülse 'kest, kaun, tupp, hülss' EKS 2019
- Muud keeled: rts hylsa [1752] 'hülss, kest, tupp' RES 2004: 387
- Sugulaskeeled: sm hylsy 'putkimainen suojus, holkki, et. ammuksen ruutisäiliönä oleva metalli- t. pahvilieriö / Hülse' < nrts hylsa [‹ sks Hülse] SSA 1: 197
kviitung, kviitungi 'tasumistõend' < sks Quittung 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 110 kvitans, -i r. d. selt. 'Quitung'; Masing 1822: 397 muud sees polnud kui Kolowini auksioni Kwitungit; Koli-ramat I 1852: 26 et maks on maksetud .. sedda tähte nimmetakse witangis; Lunin 1853: 80 kvitans, -i r. d. 'квитанцiя, расписка'
- Murded: `kviitung Tor Trm; `viitung (-ong) VNg Vai Khk Vll Pöi Rei L sporHa JMd Koe Kad Iis Kod Plt KJn Trv Hls Nõo Rõn Krl Plv; `viitun Lüg Mär Hää; `viitam Khn EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 484 kwituṅg, -i (kwītans, kwītants, wītuṅg) 'Quittung'; Grenzstein 1884: 74 kwiitung (Quittung) 'tunnistäht mingi maksu wastuwõtmise üle'; EÕS 1925: 306 kviitung 'tähik'; ÕS 1980: 326 kviitung; VL 2012 kviitung < sks Quittung; Tuksam 1939: 783 Quittung 'kviitung, tasu-, vastutäht'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1070 Quittung 'Empfangsbestätigung, Beleg'
- Käsitlused: < sks Quittung EEW 1982: 1080
- Muud keeled: rts kvittens [1442] 'kviitung' RES 2004: 521; lt kvĩte, kvĩts 'Quittung' < asks quīt, quīte Sehwers 1953: 62; lt kvīts 'Quittung' VLV 1944: 406; lt kvīts 'kviitung' ELS 2015: 371
- Sugulaskeeled: sm kuitti [Agr] 'kirjallinen todiste jstak. suorituksesta / quitt; Quittung' < nrts kvitt SSA 1: 426; vdj kvitantsi 'kviitung / квитанция' VKS: 529
ludri, ludri 'laisavõitu inimene' < bsks Schludder 'minnalaskja, oma välimusest hoolimatu'
- Murded: ludri : ludri 'loru; lohakas' Muh Rei Hel EMS V: 471
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 547 ludrimine (D) 'unordentlich, ”schludderig”'; Deutschbaltisch 2019 Schludder 'nachlässig in Bezug auf Schuhwerk einhergehendes Frauenzimmer, schludderig gekleidetes oder aussehendes (Gutzeit 1898)'
- Käsitlused: < sks schludrig, schluderig 'lohakas, räpakas' EKS 2019
- Muud keeled: lt šļuderis, šļuduris 'ein liederlicher Mensch, einer, der sich gehen läßt' < bsks Schludder 'nachlässig in bezug auf Schuhwerk einhergehendes, schludderig gekleidetes oder aussehendes Frauenzimmer' Sehwers 1953: 136
muulukas, muuluka 'taim ja selle mari (Fragaria viridis)' < bsks Muhlbeere 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 126, 290 muulickut 'Maulbeer'; muulickat 'maul Beer'; Vestring 1720-1730: 142 Mulakat 'Die Maulbeere'; Helle 1732: 141 mulakad 'Maulbeere'; Hupel 1780: 427 Maulbeeren (eine Art von Erdbeeren) 'mulakad r.; muli, muliko marja d.'; Hupel 1818: 145 mullakas 'Maulbeere, lf. Mulbere (Abart der Erdbeere)'; Hupel 1818: 475 Maulbeere 'bl. mori marri r. d.'; Maulbeere 'die ehstländische vt Mulbeere'; 483 Mulbeeren (Abart der Erdbeere) 'mulakad, mullakad r.; muli, muliko marja d.'; Lunin 1853: 109 mullakas r. 'шелковица 'mooruspuu''
- Murded: muulukas : muuluka (muulo-) 'metsamari' Muh LäLo Var Ris Ha; muulugas Mar EMS VI: 242; moolukas 'muulukas' Ris HMd EMS VI: 121; mullukas 'muulukas' Juu EMS VI: 173
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 636 mūlukas (mullakas, mūlakas, molohk, mulikas, mulk, mūl´, mūlik, mūlikas) 'Knackelbeere, Maulbeere'; Salem 1890: 214 muulukas 'тутовая ягода'; EÕS 1925: 537 muulukas 'bot maasikaliik (Hügelerdbeere, Knackelbeere)'; ÕS 1980: 437 muulukas 'bot liik maasikaid'; Tuksam 1939: 664 Maulbeere 'mooruspuumari'; Deutschbaltisch 2019 Muhlbeere 'Maul- oder Mulbere, Mault- od. Muhlbere, eine Abart der Erdbere, fragaria collina (Gutzeit 1887)'
- Käsitlused: < bsks Muhlbehre 'muulukas' Uibo 2010b: 923; EES 2012: 290
peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
- Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Tuksam 1939: 144 Bete (rote Rübe) 'peet'; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
- Saksa leksikonid: MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
- Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
- Muud keeled: rts beta [u 1500] 'bot peet; suhkrupeet' RES 2004: 111; lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: sm pietti 'Rote Bete' < kasks bête [Bete, Rübe; Mangold] Bentlin 2008: 242; lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43
rehv1, rehvi 'purjepinna vähendamine' < sks Reff 'id.', vrd asks ref 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: rehv : `rehvi 'rehvitav purjeosa' Jõe Kuu Hlj Lüg; rehv : rehvi Sa Khn Ris; krehv : krehvi Hää; rihv : rihvi Hi Rid EMS VIII: 294
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 rehw : rehwi 'Reff'; EÕS 1930: 1066 rehv 'laev seadis purjepinna koondamiseks (Reff, Reef, Segelring)'; ÕS 1980: 582 rehv 'seadis purje pinna vähendamiseks'; Tuksam 1939: 797 Reff 'mer (purje)rehv'; Mereleksikon 1996: 362 rehv '(hol reef)'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ref 'Vorrichtung zur Verkleinerung der Segelfläche, zum Reffen des Segels, Reff'; Seemannsprache 1911: 656 Reff, Reef 'Einrichtung zur Einkürzung oder Verkleinerung der Segel. (Ein nd. Seemannswort.)'
- Käsitlused: < asks Reff, Riff 'Reff' GMust 1948: 43, 90; < sks Reff (an der Segel) EEW 1982: 2447; < sks Reff '(purjel)' Raun 1982: 141; < asks ref ~ sks Reff 'seadis purjepinna vähendamiseks' EES 2012: 423-424; < sks Reff 'rehv' EKS 2019
- Muud keeled: rts rev [1730] 'mer rehv, rehvitav purjeosa' RES 2004: 842; lt rẽve 'Vorrichtung zur Verkürzung eines Segels' < asks ref Sehwers 1953: 100; lt (jūrniecībā) rēve 'rehv' ELS 2015: 717
- Sugulaskeeled: sm reivi (rievi) [1863] 'se osa purjeesta, joka reivattaessa kääritään kokoon' < nrts rev SSA 3: 62
- Vt rehvima
soor, soori 'suuvalge, seenhaigus suukoopas' < sks Soor 'id.'
- Eesti leksikonid: EE VII 1936: 1145 suuvalge ehk soor 'med tõbi, mille puhul suu limanaha pinnal moodustuvad paksud valkjashallid katud'; ÕS 1960: 622 soor 'med suuvalge'; ÕS 1980: 651 soor 'med suuvalge'; EKSS 5: 295 soor : soori 'med suukoopas esinev kandidoos, mille puhul limaskestal tekivad valged katud, suuvalge'
- Saksa leksikonid: DWDS Soor 'Pilzinfektion (besonders bei Säuglingen), die sich in grauweißem Belag besonders der Mundschleimhaut äußert'
- Käsitlused: < sks Soor 'seenhaigus suu limaskestal' EES 2012: 482; EKS 2019
stoll, stolli 'kaevanduskäik' < sks Stollen 'id.'
- Esmamaining: EÕS 1937
- Murded: (s)toll : `(s)tolli 'kaevanduse (pea)käik' Lüg Jõh EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1436 stoll 'põikkaevam (kaevanduse käik)'; ÕS 1980: 659 stoll 'mäend maapinnale avanev horisontaalkaeveõõs'; Tuksam 1939: 939 Stollen '(im Bergwerk) stoll, rõhtkaevus, -käik; geol käik'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1368 Stollen 'in einen Berg getriebener waagenrechter Gang'
- Käsitlused: < sks Stollen EEW 1982: 2888
- Muud keeled: rts stoll [1585] 'mäend stoll (maapinnale avanev kaeveõõs)' RES 2004: 1023
vulkaan, vulkaani 'tulemägi' < sks Vulkan 'id.'
- Esmamaining: Kreutzwald 1849
- Vana kirjakeel: Kreutzwald 1849: 76 Tullepurskawad mäed ehk Wulkanid
- Murded: `vulkaan 'tuld purskav mägi' KJn EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1558 *vulkān, -i 'Vulcan'; Grenzstein 1884: 179 wulkan (Vulkan) 'tulepurtskaw mägi'; Wiedemann 1893: 1405 *vulkān, -i 'Vulcan'; EÕS 1937: 1680 vulkaan 'tulemägi'; ÕS 1980: 800 vulkaan 'tulemägi'; Tuksam 1939: 1095 Vulkan 'vulkaan, tulemägi'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1526 Vulkan 'durch aus dem Erdinnern an die Oberfläche dringendes Magma entstandener, feuerspeiender Berg'
- Käsitlused: < sks Vulkan EEW 1982: 3927; EKS 2019
- Muud keeled: rts vulkan [1706] 'vulkaan, tulemägi' RES 2004: 1264; lt vulkāns 'Vulkan' VLV 1944: 624; lt vulkāns 'vulkaan' ELS 2015: 1021
- Sugulaskeeled: sm vulkaani 'tulivuori' NS VI 1978: 595
